MS § 426, § 432 Vabastada Jüri Svirilin, isikukood: 38408232740, talle Tartu Maakohtu 20.02.2007.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega kuni 20.10.2009.a.
Kohustada Jüri Svirilinit täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel aadressil x; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 1, 2, 4, 5 ja 7 alusel määrata Jüri Svirilinile katseajaks järgmised kohustused: - otsida endale töökoht ja asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest; - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku teadmata; 1 ) ) ) - vajadusel pöörduda psühhiaatri poole alkoholiprobleemi lahendamiseks ja alluma alkoholi võõrutusravile; heastada kuriteoga tekitatud kahju iga kuu vähemalt 500 (viiesaja) krooni suuruses summas. Välja mõista Jüri Svirinilt 330 krooni (kolmsada kolmkümmend) krooni ja 40 senti menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Määrata Jüri Svirilin katseajaks käitumiskontrollile Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldaja Anneli Maseni järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused Jüri Svirilin tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 20.02.2007.a. otsusega
p 1 ja 4 järgi ning mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust;
lg 2 p 4 järgi mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Jüri Svirilinile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati Jüri Svirilini eelvangistuses viibitud aeg 29.-30.05.2005.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Jüri Svirilinile liitkaristuseks 3 aastat vangistust, liites mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 14.10.2005.a. otsusega mõistetud karistuse 2 aastat 7 kuud ja 8 päeva vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha Tartu Maakohtu 14.10.2005.a. otsusega mõistetud osaliselt ärakantud karistus (20.10.2006.a.–19.02.2007.a.), s.o 4 kuud vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Jüri Svirilinile 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust loeti alates 20. veebruar 2007.a. Tartu Maakohtu 14.10.2005.a. otsusega Jüri Svirilinile mõistetud lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks jäeti iseseisvaks täitmiseks. Jüri Svirilini kandmata karistusaja algus on 20.02.2007.a, karistusaeg lõppeb 20.10.2009.a. Tartu Maakohtu 14.10.2005.a otsuse alusel kannab karistust alates 20.10.2006.a.
Jüri Svirilinit on kriminaalkorras karistatud varem 9-l korral: 1) Põlva Maakohtu 26.01.1999.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel vabadusekaotusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) Põlva Maakohtu 19.11.2001.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel vabadusekaotusega 4 kuud; 3) Põlva Maakohtu 22.11.2001.a. otsusega KrK § 204 lg 3 alusel vabadusekaotusega 3 kuud; lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 3 kuud 27 päeva. KrK § 27 lg 3 alusel võeti temalt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 aastaks; 2 ) ) ) ) ) ) 4) Põlva Maakohtu 18.02.2002.a. otsusega KrK § 17 lg 6 - § 139 lg 2 p 2, 3 alusel vabadusekaotusega 4 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; 5) Põlva Maakohtu 28.05.2002.a. otsusega KrK § 140 lg 2 p 2, 3, 4 alusel vabadusekaotusega 1 aasta; 6) Põlva Maakohtu 23.10.2002.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 3 kuud;
K § 197 lg 2 p 2; § 139 lg 2 p 1, 2 alusel vangistusega 1 aasta. Lõplikuks karistuseks
K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vangistusega 4 kuud;
lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust; 9) Tartu Maakohtu 14.10.2005.a. otsusega
lg 2 p 4, 7; § 215 lg 2 p 1, 3; § 424 alusel vangistusega 2 aastat 8 kuud;
Juhtimisõigus võeti ära 1 aastaks. Tartu Maakohtu 12.11.2007.a määrusega jäeti Jüri Svirilin vabastamata vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vanglast antud iseloomustuse kohaselt Jüri Svirilinil distsiplinaarkaristusi ei ole. Ta on vanglas läbinud keevitajate kursused ja väikeettevõtluse kursustel. Käesoleval ajal õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 7. klassis. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht ja töökoht OÜ-s x ning toetav lähivõrgustik. Kinnipeetaval on rahalisi nõudeid enda sõnul üle 100 000 krooni, seetõttu on vabanemisekorral risk seoses majandusliku toimetulekuga. Kuriteod on toime pandud grupis ning alkoholijoobes. Vabaduses tarvitanud narkootikume: amfetamiini, kokaiini ja kanepit. Jüri Svirilin on heade suhtlemisoskustega, analüüsivõimeline ja emotsionaalselt stabiilne ning on motiveeritud edaspidi elama õiguskuulekat elu. Ohtlikkust ja riskikäitumise tõenäosust võib suurendada alkoholi mõju, mille tõttu kinnipeetav ei suuda kontrollida oma käitumist. Ohustatud on ühiskond tervikuna, kuid uue kuriteo toimepanemise riski võib pidada madalaks. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Jüri Svirilini vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on võimalik. Vabanedes on tal olemas elukoht isa juures, kindel töökoht ja lähedaste toetus. Kinnipeetav on kinnitanud, et on loobunud endistest eluviisidest, hoidub alkoholi tarvitamisest, pöördub psühhiaatri poole ja ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt alkoholi tarvitamise harjumus, tööoskuse ja –harjumuse puudumine, väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ja korduv karistatus. Riskide maandamiseks peab kriminaalhooldaja vajalikuks määrata kinnipeetavale vabaduses järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; heastada kuriteoga tekitatud kahju igakuiselt vähemalt 500 krooni suuruses summas, asuda tööle 2 nädala jooksul peale vabanemist; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Jüri Svirilin on andnud kriminaalhooldusametnikule suulise nõusoleku pöörduda alkoholi probleemi lahendamiseks psühhiaatri poole. Jüri Svirilin seletas kohtuistungil, et tal on töökoht, elamiskoht isa juures korteris x, materiaalne toetus isalt, kuni tööle asumiseni. Soovib elada õiguskuulekat elu, hüvitada kahjud ja mitte enam tagasi vanglasse sattuda. 3 korda on olnud reaalne vangistus. Esimest korda sattus vanglasse seepärast, et olin noor ja oma lolluste pärast, sõprade mõjutused. Teist korda alkoholijoobes toime pandud kuritegu. Kolmas kord, olin koos venna ja tema sõbraga, alkoholijoobes ja läksin lihtsalt kaasa nendega. Alkoholiga enam probleeme ei ole. Suutis suitsetamise maha jätta vanglas. Alkoholiga ei jõua kaugele. Enne vanglasse tulekut ka suutis hoiduda alkoholi tarvitamisest, teadis piire. Ei suhtle sõpradega ja vend istub ka kinni, tema karistusaeg pikem. Ei taha varasema 3 tutvusringkonnaga suhelda. Töökoht on olemas administraatorina. Saaks ka teises kohas tööl käia esmaspäevast reedeni, põllumajanduses, kus isa töötab seal ja ei ole probleem sinna tööle saada. Korteri eest ei pea maksma. Üle 500 krooni saab hüvitada iga kuu kuritegude tekitatud kahjude katteks. Prokurör ei toeta Jüri Svirilini tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest kinnipeetaval ei ole kindlat eesmärki seatud, toetub isale. Kaitsja leiab, et ennetähtaegseks vabastamiseks on nii materiaalne kui ka formaalne alus.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jüri Svirilini tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalsed alused. Jüri Svirilin kannab karistust teise astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud üle poole mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas
1 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Jüri Svirilini tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on tekkinud küllaldaselt ka materiaalset alust. Jüri Svirilinil on elukoht isa juures ja võimalused tööle asumiseks. Tal on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik, kes toetavad ennetähtaegse vabanemise korral. Tal on plaanid edasiseks eluks vabaduses ja sellega ta on väljendanud negatiivset suhtumist senistesse eluviisidesse. Karistuse kandmise ajal ei ole tema käitumisele midagi ette heita. Käitumiskontrollile allutamine
4 ettenähtud katseajaks annab Jüri Svirilinile vabaduses võimaluse oma elu korraldada ja resotsialiseeruda. Ta tuleb
lg 4 alusel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 1, 2, 4, 5 ja 7 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Jüri Svirilinil on olemas töökoht ja võimalused tööle asumiseks. Seetõttu on tööle asumiseks piisav tähtaeg kuni 2 nädalat. Jüri Svirilin on andnud nõusoleku pöörduda vajadusel psühhiaatri poole ja alluda alkoholivastasele ravile. Vajaduse määrab kriminaalhooldusametnik. Kontrollkohustuste täitmine toetab Jüri Svirilini seaduskuuleka eluviisi järgimist. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Jüri Svirilinist endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Kaitsjatasu on 330,40 krooni. KrMS § 180 lg. 1 alusel jäävad menetluskulud kinnipeetava kanda. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.