4-08-2887\4

Ärakiri 4-08-2887 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-2887 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg
3. aprill 2008.a, kirjalik menetlus Väärteoasi Peeter Brafeld kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 17.03.2008 otsusele väärteoasjas nr 2570,08,001007, mille kohaselt karistati P. Brafeld’i Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 7 500 krooni s.o 125 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Peeter Brafeld, isikukood 34807240251, elukoht *, *, * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Peeter Brafeld kaebus osaliselt.
5. Täiendada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 17.03.2008.a otsus väärteoasjas nr 2570,08,001007 osaliselt määratud karistuse tasumise osas alljärgnevalt: 2.
6. Karistusseadustiku § 66 lg 2, 3 alusel määrata kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni, s.o 125 trahviühikut, tasumine ositi igakuiste maksetena 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni kuus 12 kuu jooksul arvates täitemenetluse algatamisest kohtutäituri poolt. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub trahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse.
7. Saata kohtuotsuse ärakiri P. Brafeld’ile ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu 1 Ärakiri 4-08-2887 politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 17.03.2008 otsusega väärteoasjas nr 2570,08,001007 karistati P. Brafeld’i Liikluseeskirja § 76 p 1 rikkumise eest – 26.02.2008.a kell 02.10 Lääne maakonnas, Haapsalu linnas, Lossiplats 4, Ehte-Vee tn liikus Suur-Mere tn suunas, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (0,34 mg/l). Menetlusalune isik pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on väärteo toime pannud isiku kahetsus. Väärteo eest on P. Brafeld’ile LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 7 500 krooni s.o 125 trahviühikut. Kaebus 31.03.2008.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Peeter Brafeld kaebus väärteootsusele nr 2570,08,001007, mille palub kohtul läbi vaadata temale koostatud rahatrahvi määramise otsus. Kaebuse esitaja tunnistab, et
8. veebruaril 2008.a umbes kella 14.00-17.00 vahel tarbis koos naabriga kahe peale 0,5 liitrise pudeli Laua viina. Õhtul tundis kaebuse esitaja, et on juba täitsa kaine ja sõitis Haapsalus elava sõbra juurde. Kaebuse esitaja kahetseb siiralt tema poolt tehtud ennatlikku otsust. Kuna määratud rahatrahv on asetanud kaebuse esitaja materiaalselt raskesse seisu, palub P. Brafeld vähendada temale määratud rahatrahvi. Tema sissetulekuks on * krooni kuus invaliiduspensioni, millest vältimatute igakuiste väljaminekutena toob ta välja võlgnevuse Eesti Liikluskindlustuse Fondile (edaspidi LKF), kindlustusmaksed If Eesti Kindlustusele, ajalehe Postimees tellimus, kulutused elektrile, telefonile ja ravimitele, kokku * krooni väärtuses. Kuna isik on liikumispuudega ja põeb kroonilisi haigusi nagu *, on ta sunnitud tihti külastama erialaarste, mille tõttu on möödapääsmatud kulutused sõiduautole. Eeltoodu tõendamiseks on kaebusele lisatud võlaleping nr XO111401 LKF-iga, püsikorraldusleping maksete sooritamiseks LKF-ile, arstliku ekspertiisi otsus nr 330185 ja selle sisuline põhjendus, otsekorraldusleping maksete sooritamiseks ajalehe Postimees tellimuse eest, sõlmitud kindlustuspoliis IF Eesti Kindlustusega, koopia pensionitunnistusest ja väljavõtted haiguslugudest. Kaebuse esitaja ei soovi osaleda kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 01.04.2008.a kaebuse koos esitatud tõenditega kohtuvälisele menetlejale seisukoha võtuks, kes oma 08.04.2008.a edastatud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: 26.02.2008.a koostas Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Aivar Kleemann väärteoprotokolli AB 939815 selle kohta, et 26.02.2008.a kell 02.10 juhtis Peeter Brafeld mootorsõidukit Ford registreerimismärgiga 831 MEJ joobeseisundis. Seega pani P. Brafeld toime väärteo, milline on karistatav LS § 7419 lg 1 järgi. P. Brafeld’il tuvastati alkoholijoove indikaatorvahendiga Lion 400 nr 016204 D. Alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli 0,34 mg/l. Alkoholijoobe tuvastamise tulemusega P. Brafeld nõustus. 2 Ärakiri 4-08-2887 Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse konstaabel A. Kleeman on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid ning menetlusaluse isiku P.Brafeld’i poolt antud ütlusi, kus ta tunnistab oma süüd ning kahetseb toime pandud tegu. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsemine. Arvestatud on ka seda, et tegemist on invaliidsuspensionil oleva isikuga. Karistuse määramisel sai otsustavaks siiski menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu, sest juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes pani menetlusalune isik toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Arvestades teo ohtlikkust valiski kohtuväline menetleja karistuseks rahatrahvi 7 500 krooni. Kohtuvälise menetlejana jääb A. Kleeman väärteoasjas nr 2570,08,001007 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks Peeter Brafeld’ile määratud rahalist karistust, mis on 7 500 krooni. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,001007 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ja kohtuistungist osa võtta ei soovi. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7419 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Kohus leiab, et väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll väärteoasja nr 2570,08,001007 toimikus /edaspidi VTT/ tl 3, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel VTT tl 4), on tõendamist leidnud, et P. Brafeld 26.02.2008.a kell 02.10 Lääne maakonnas, Haapsalu linnas, Lossiplats 4, Ehte-Vee tn liikus Suur-Mere tn suunas, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (vastavalt protokollile oli indikaatorvahendi näit 0,34 mg/l kohta). Seega rikkus P. Brafeld Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. P. Brafeld pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 26.08.2008.a on P. Brafeld tunnistanud alkoholi tarbimist eelmisel õhtul ja on selle kohta andnud järgmisi ütlusi: „25.02.2008.a umbes kella 23.50 paiku hakkasin sõitma kodunt * Haapsallu, et minna külla ühele sõbrale. Sõitsin sõiduautoga Ford reg nr 831 MEJ. Eelnevalt olin kodus tarbinud mingi aja vältel umbes 250 g viina. Kuna sõber helistas, siis otsustasin riskida ja Haapsallu sõita. Sõitsin väga ettevaatlikult ja väikese kiirusega. Haapsalu tagalinnas ma enam ei teadnud, kuhu täpselt minna. Sõitsin Lossiplatsilt läbi ja siis pidas mind kinni politseipatrull. Kui puhusin alkomeetrisse, siis näitas see 0,34 mg/l kohta. Ma kahetsen väga, et ma niimoodi riskisin ja selle sõidu ette võtsin. Kuna mul on raske puue ja olen invaliid, siis paraku ilma autota ma kuidagi liikuda ei saa.“ Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ (edaspidi joobeseisundi tuvastamise kord) § 19 lg 1 p 2 järgi on tegemist kerge alkoholijoobega kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 kuni 0,75 milligrammi ja kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine on sedastatav. 3 Ärakiri 4-08-2887 Menetlusalusel isikul tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,34 mg/l kohta, mis on joobeseisundi tuvastamise korra § 19 lg 1 p 2 järgi kerge alkoholijoove. Alkoholijoobe tuvastamise protokollis VTT tl 4 on joobeseisundile viitavate tunnusena kohtuvälise menetleja poolt välja toodud alkoholi lõhn suust. Kontrollitavaga suhtlemisel tehtud tähelepanekutes on märgitud füüsilise eripärana lisaks alkoholi lõhnale suust ka aeglast reaktsioonivõimet. Alkoholijoobe tuvastamise tulemusega P. Brafeld nõustus ning ühtlasi loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest, mida on kinnitanud oma allkirjaga alkoholijoobe tuvastamise protokollis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärtegu on P.Brafeld poolt on toime pandud kaudse tahtlusega, kuna ta teadis, et on eelnevalt alkoholi tarvitanud, kuid lootis, et ei ole enam alkoholijoobes. Kuid selliseks lootuseks ei olnud tal mingit põhjust. Autorooli istudes peab isik olema täiesti veendunud, et ta ei ole seisundis, mis keelab mootorsõiduki juhtimise. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. P.Brafeld on Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud P.Brafeld poolt väärteoprotokollis kirjeldatud ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis P. Brafeld puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalune isik on tunnistanud ennast süüdi kõne all oleva väärteo toimepanemises ning ühtlasi kahetseb siiralt toimepandut, mis on väärteoasjas karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Kohtuväline menetleja on P. Brafeld’i karistanud LS § 7419 lg 1 alusel, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 7 500 krooni s.o 125 trahviühikut kui LS § 7419 lg 1 näeb mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Siinkohal kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega pani P. Brafeld toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks õiguskorra kaitsmise huvid ning tegemist on riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud karistuse mõistmise alustest ja P. Brafeld’i karistamine 125 trahviühiku ulatuses s.o 7 500 krooniga, milline on karistus alla keskmise karistuse määra, on põhjendatud. P. Brafeld palub vähendada rahatrahvi suurust, kuna ta on liikumispuudega töövõimetu invaliidsuspensionär ja tema sissetulekuks on vaid pension 3 005 krooni kuus. Seadus ei sea väärteomenetluses karistuse mõistmise aluseks inimese sissetulekute suurust, küll aga sätestab KarS § 66 lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Vastavalt P. Brafeld poolt esitatud 4 Ärakiri 4-08-2887 tõenditele (tl 4-15) kulub ligi pool sissetulekutest regulaarsete maksete tasumiseks ning käesolevas väärteoasjas määratud rahatrahv tervikuna koheselt tasumisele kuulumise korral on pensionärile ülejõu käiv. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et ühekordne rahatrahvi tasumine paneb isiku majanduslikult raskesse olukorda ja seetõttu tuleb määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 625 krooni kuus. Lähtudes eeltoodust tuleb P. Brafeld kaebus rahuldada osaliselt ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 17.03.2008.a otsust väärteoasjas nr 2570,08,001007 täiendada karistuse tasumise osas ning määrata mõistetud karistus tasumisele ositi - seega teha osaliselt uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda P. Brafeld olukorda. Kohus juhib tähelepanu VTMS § 204 lg 3 sätestatud asjaolule - kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahend täitmiseks kohtutäiturile ja lisandub täituritasu. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 2, 3, KarS § 56 lg 1, 66 lg 2, 3 ja Liiklusseaduse § 7419 lg
9. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5