lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja
lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks;
lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni ja
Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Kaitsja: AB Kadak ja Partnerid advokaat Indrek Sirk Menetlusalune isik: Rain Raudsepp, IK: 38204282750, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Riho Tänak 19.06.2007 otsus nr 2314,07,015280 Rain Raudsepa karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja
lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks;
lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni ja
2. Teha uus otsus ja Rain Raudsepp süüdi tunnistada
lg 1 ja
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistada Rain Raudseppa
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, so 12 000 krooni ning
lg 2 alusel lisakaristusega, so mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolm) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel.
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja
lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks;
lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni ja
lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et Rain Raudsepp 28.10.2006 kell 04.11 Tallinna linnas Pärnu mnt-l Nõmme linnaosas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema seisundit, sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees, mistõttu sõitis paremkurvis vasakule teelt välja vastu aeda. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Ü ASle ja D OÜle, millega Rain Raudsepp rikkus LE § 123 p 1 ja § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime
Otsustele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvi tasumise määramist ositi 1000 krooni kaupa kuus ja otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kaebuses märgitakse, et kaebuse esitanud isik kahetseb õiguserikkumist. On saanud oma eksimuse pärast juba rängalt karistada. Ü ASle kuulunud XXX remont maksis enam kui 80 000 krooni. Kindlustus ei ole veel esitanud nõuet seoses aia vigastamisega. On hetkel üliõpilane, kuid asub peagi tööle ametikohale, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Töökoht on äärmiselt vajalik kuna auto remondikulude tasumiseks pidi võtma laenu. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Kaebuse esitanud isiku kaitsja asus seisukohale, et kuivõrd R.Raudsepp on senini tasunud trahvi osade kaupa, siis loobutakse kaebusest trahvi ositi tasumise osas. Küll aga taotletakse lisakaristuse tühistamist. Otsuses ei ole arvestatud kahetsust. Pärast otsuse tegemist ei ole R.Raudsepp pooleteise aasta jooksul toime pannud uusi väärtegusid. Seega on karistus oma eesmärgi juba saavutanud. Ta töötab endiselt R OÜs ja töötamiseks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu, mille kohta esitatakse ka vastavasisuline dokument. Rahatrahv tulnuks määrata KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades ning senine trahv 12 000 krooni vastab teo raskusele, kuigi on keskmist määra ületav. Pooleteise aasta möödudes lisakaristuse kohaldamisel ei oleks enam mõtet. Kohtuväline menetleja leidis, et otsuse tegemisel ei olnud kohtuvälisele menetlejale karistust kergendava asjaolu olemasolu teada. Tegemist raskete liiklusalaste väärtegudega. Ajal, mil toimus kohtuväline menetlus asus kaebuse esitanud isik tööle töökohal, kus oli vajalik mootorsõiduki juhtimise õigus, teades samas, et temalt võidakse see karistusena ära võtta. Sellise töökoha olemasolu ei saa olla lisakaristuse tühistamise aluseks. Määratud lisakaristus on põhjendatud. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et vaidlustatud otsust tuleks muuta karistuse täitmise tingimuste osas ja tühistada määratud lisakaristus. Kohtuistungil loobuti kaebusest rahatrahvi 2 ositi tasumise osas ja jäädi kaebuse juurde lisakaristuse tühistamise osas. Kuivõrd osaliselt kaebusest loobuti, siis jätab kohus kaebuse selles osas, so rahatrahvi ositi tasumise taotluse osas läbi vaatamata. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste ja väärteoasjas koostatud menetlusdokumentide ja fotodega tõendamist leidnud ning kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Kuivõrd ka Riigikohtus ei tõusetunud küsimust selles osas, et väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud, siis ei hakka kohus ka inkrimineeritud tegude toimepanemise või kvalifikatsiooni osas seisukohta rohkem võtma. Juhindudes väärteoasjas tehtud Riigikohtu otsusest leiab kohus, et menetlusaluse isiku poolt on ühe teoga tulenevalt inkrimineeritud tegude teokirjeldusest toime pandud kaks väärtegu ning mõlemad süüteokoosseisud on omavahel ideaalkonkurentsis, mistõttu ei saa menetlusaluse isiku käitumist vaadelda lahutatud käitumisaktidena. Seetõttu tuleb KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades määrata üks põhikaristus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud otsuses määratud põhikaristust muuta, jättes põhikaristused liitmata ja määrata üks põhikaristus, mõistes selle
Kuivõrd inkrimineeritavate tegude eest on põhikaristused ette nähtud võrdsetena, kuid lisakaristus on
lg 2 järgi raskem kui
lg 2 järgi mõistetav lisakaristus, siis leiab kohus, et
Samas ei saa kohus määrata põhikaristust suuremana kui seda on vaidlustatud otsuses
lg 1 järgi määratud karistus, so 12 000 krooni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusega on menetlusalust isikut karistatud
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lõike 2 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni ja lõike 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Menetlusalust isikut on
lg 1 alusel karistatud rahatrahviga, mille määr ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kui arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik pani toime kaks väärtegu ja ühega neist tekitati ka varalist kahju kõrvalistele isikutele, leiab kohus, et vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 12 000 krooni on proportsionaalne menetlusaluse isiku süü, toimepandud tegude raskuse ja ohtlikkusega. Kohus asub seisukohale, et määratud rahatrahv võinuks süütegude raskust arvestades olla ka rangem, kuid kohus ei saa menetlusaluse isiku olukorda kaebemenetluses enam raskendada, kuivõrd
S § 63 p 1 sätete kohaldamise tõttu tühistamisele. Mis puudutab lisakaristust, siis on menetlusalust isikut
Seejuures saanuks sellise teo eest määrata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist alates 3 kuust kuni 9 kuuni. Seega on lisakaristus määratud põhimõtteliselt keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on R.Raudseppa karistatud 02.10.2006
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1800 krooni, milline on tasutud 16.10.2006. Uued käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevad ohtlikud liiklusalased väärteod pani R.Raudsepp toime 12 päeva möödudes pärast eelmise trahvi tasumist. Arvestades taolist asjaolu, so seda, et R.Raudsepal oli uute süütegude toimepanemise ajal kustumata karistus samuti ohtliku väärteo toimepanemise eest ja määratud ning ka tasutud rahatrahv ei suutnud teda mõjutada loobuma uute raskete väärtegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine 3 raskete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest oli põhjendatud. Kaebuses on küll asutud seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik töötab töökohal, kus on vajalik mootorsõiduki juhtimise õigus, siis kohus leiab, et sellisel kohal töötamine ei saa olla lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks. Eelmine rahatrahv, so pelgalt rahaline mõjutamine ei sundinud menetlusalust isikut aru saama vajadusest olla teistele liiklejatele ohutu ja ta pani toime kaks ohtlikku väärtegu, ohustades nii enda elu kui ka tervist ning tekitades olulist varalist kahju kõrvalistele isikutele. Menetlusaluse isiku käitumise iseloom ja süü suurus on kohtu arvates täiesti piisavad asjaolud, mis tingivad menetlusaluse isiku suhtes lisakaristuse kohaldamise. Lisakaristuse kohaldamata jätmine oleks süütegude iseloomu arvestades olnud aga põhjendamatu. Peale selle ei muuda kohtu arvates väärtegude toimepanemise ja kaebuse läbivaatamise vaheline pikem ajavahemik menetlusaluse isiku süü suurust ega tema poolt toime pandud väärtegude ohtlikkust. Mis puudutab kohaldatava lisakaristuse kestvust, siis leiab kohus, et arvesse võib seejuures võtta seda, et menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad asjaolule, et menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluskorra rikkujaga ning tema suhtes ei ole varem lisakaristust kohaldatud. Peale selle saab karistust kergendava asjaoluna arvestada kaebuse esitanud isiku kahetsust. Taolised asjaolud annavad kohtule aluse vähendada lisakaristuse määra, määrates selle
Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.