4-07-2161\20

(8)päeva. Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele. Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsarile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (21.04.2008.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Menetluse käik Lõuna PP Valga PJ 30.08.2005.a. otsusega väärteoasjas nr.2602,05,010264 on Urmas Pastak’ut karistatud „Liiklusseaduse“ §74-2 lg.1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses summas 6 000 krooni /tl.5/. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 09.12.2005.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 02.02.2006.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 27.04.2007.a. on Lõuna PP esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks. Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et süüdimõistetu ei ole asunud rahatrahvi tasuma ning võlgnikul on trahv täies ulatuses tasumata. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallas- ja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv arestiga. Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudus vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Samas väidab süüdimõistetu, et nüüdseks on ta leidnud endale töökoha ning saadava töötasu arvel on tal võimalik hakata trahvi tasuma. Trahvi varasemat mittetasumist põhjendab süüdimõistetu väitega, et juhutöödest saadav vähene tasu kulus enda ja perekonna olmevajaduste rahuldamiseks; samuti on tema suhtes sundtäitmisel veel teisigi nõudeid. Süüdimõistetu pole nõus asenduskaristusena aresti määramisega. Kohtu lahendi põhjendused „Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Eeltoodud sätte sõnastuse ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kohaldatakse asenduskaristusena aresti isiku suhtes, kelle osas pole isegi riiklikke sunnivahendeid kasutades olnud võimalik sissenõuet täita isiku varatuse tõttu. Siit johtuvalt on asenduskaristusena aresti määramist välistavaks asjaoluks üksnes süüdimõistetu poolt enne kohtuistungit trahvi tasumine või kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil objektiivsel põhjusel võimalik. Asja menetluses on tuvastatud, et Lõuna PP Valga PJ 30.08.2005.a. otsusega väärteoasjas nr.2602,05,010264 on Urmas Pastak’ut karistatud „Liiklusseaduse“ §742 lg.1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses summas 6 000 krooni /tl.5/. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 09.12.2005.a., võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud süüdimõistetule nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 2

(3)Kohtutäituri kinnitusel pole süüdimõistetu asunud rahatrahvi tasuma ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata 4 999 krooni; isikul erandlike (trahvi tasumist ja asenduskaristusena aresti määramist takistavate) asjaolude esinemist kohtutäituri avaldusest ei nähtu. Kohus arvestab asjaolu, et süüdimõistetu pole reageerinud täitekutsetele ega tasunud trahvi enam kui 2 aasta vältel toimunud täitemenetluse käigus ega ka ligi aasta väldanud kohtumenetluse ajal. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Kohtu sellekohast järeldusotsustust veenab ka asjaolu, et kohtumenetluses on isik andnud korduvalt lubadusi trahvi tasumiseks ning isiku soovile vastu tulles on kohus andnud selleks ka võimalusi /tl.13,31/, kuid isik oma lubadust täitnud ei ole, vaid on hakanud kõrvale hoiduma kohtumenetlusest, jättes kohtuistungitele ilmumata /tl.21,26,27/. Kohtuistungi toimumise päeva seisuga on trahvi võlajääk endiselt tasumata (võlajääk 4 999 krooni samane alates 2007.a. augustikuust). Kohus lisab, et 27.03.2008.a. toimunud kohtuistungil tegi kohus vaheaja, andmaks süüdimõistetule võimalus trahv tasuda, kuid süüdimõistetu jättis trahvi tasumata ega ilmunud pärast vaheaega kohtuistungile /tl.31/ (enda ilmumata jäämisest kohtule teatamata; kohus oli sunnitud kohaldama isiku suhtes sundtoomist /tl.32-33/). Kuigi süüdimõistetu on väitnud endal saada olevat töötasu, pole ta vaatamata kohtu nõudmistele esitanud kohtule mingitki tõendit oma väite kinnitamiseks ja/või rahatrahvi tasumist võimaldava muu sissetuleku olemasolu tõendamiseks. Samuti arvestab kohus asjaolu, et süüdimõistetu suhtes toimuvad sundtäitmised ka teiste rahaliste nõuete suhtes, mistõttu ei piisa süüdimõistetu sissetulekust menetletavas asjas trahvi tasumiseks. Siit johtuvalt puuduvad (pole tõendatud) asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud, mistõttu tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §211 lg.2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Asja menetluses on kohtutäituri sellekohase kinnituse ja süüdimõistetu enda poolt avaldatuga tuvastatud, et süüdimõistetul on temale määratud rahatrahvist käesoleval hetkel tasumata 4 999 krooni. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Süüdimõistetu võlajääki (1 462.20 krooni) arvestades kujuneb trahviühikute kogumahuks 83,32 trahviühikut. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 8 päeva aresti. kohtunik Aare Kaldma 21.04.2008.a. 3