Obsah (4)

§ 105§ 106§ 107§ 63

4-08-1756 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 14. aprillil 2008. a Tallinn 4-08-1756 Kohtunik 2316,08,001315 Katrin

§ 105

lg 1), milles muuhulgas märgitakse ekspertiisi teostamiseks vajalikud lähteandmed ja eksperdile esitatavad küsimused (

§ 106

). Ekspert koostab peale eksperdiuuringu läbiviimist ekspertiisiakti, milles kirjeldab teostatud uuringuid ja nende tulemuste hindamise aluseid, esitab oma põhjendused ja uuringutele tugineva eksperdiarvamuse (

§ 107

). Vastuseks eksperdile esitatud küsimustele on just eksperdiarvamus.

§ 63

lg 1 kohaselt on tõendiks eksperdiarvamus ja eksperdi ütlused ekspertiisiakti selgitamisel. Üldjuhul on akt aga dokumendiks, millest nähtub üksnes tõendina kasutatava eksperdiarvamuse kujunemine ja põhjendused (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-142-05, p 10, RT III 2006, 8, 70). Ekspertiisiakti tervikuna on võimalik tõendina käsitada üksnes selles mõttes, et põhiosas sisalduvad põhjendused ja uuringud selgitavad eksperdiarvamuse kujunemist. Seejuures tuleb silmas pidada, et ka eksperdi ülekuulamisel on võimalik saada selgitusi ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks. Süüteoasja menetleja ei või tuletada ekspertiisiakti põhiosast ega eksperdi ülekuulamisel antud selgitustest vastuseid küsimustele, mida ekspertiisimäärusega eksperdile esitatud ei ole. Kui ekspertiisiakti uurimisel või eksperdi ülekuulamisel tekib vajadus leida vastuseid küsimustele, mida ekspertiisimääruses ei sisaldu, tuleb need esitada eksperdile määrusega

§-s 106 sätestatud korras ja nendele on eksperdil võimalik vastata üksnes

§ 107korras ekspertiisiakti koostamisega.

1. Kassatsioonis on viidatud väärteomenetlusõiguse olulisele rikkumisele VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes, s.t et kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Samas ei nähtu kassatsioonist, milles kohtuotsuse lõpp- ja põhiosa vastuolud seisnevad. Teistele VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulistele rikkumistele ei ole kassatsioonis viidatud. Kohtuvälise menetleja esindaja on kassatsioonis esitanud oma arusaamise väärteoasja aluseks olevatest sündmustest. Seejuures on kassatsiooni esitaja tuginenud faktilistele asjaoludele, mida maakohus ei ole tuvastanud. Uute faktiliste asjaolude tuvastamine ei kuulu kassatsiooniastme kohtu pädevusse. Materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele ei ole kassatsioonis viidatud. Kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaoludega ja nende pinnalt tehtud järeldustega mittenõustumine ei ole VTMS § 157 kohaselt kassatsiooni aluseks, kui ei esine materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsuse lõpp- ja põhiosa vahel vastuolusid ei esine. Samuti ei ole maakohus muul viisil rikkunud väärteomenetlusõigust. Kohtuotsus on küllaldaselt motiveeritud ja tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt on kohus õigesti kohaldanud materiaalõigust.
2. Seoses kassaatori tõstatatud küsimusega segasüüst viitab kriminaalkolleegium varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb liiklusõnnetusega seotud süütegude uurimisel kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang, sest vaid nii saab tagada asja erapooletu, igakülgse ning objektiivse arutamise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-03, RT III 2003, 6, 62). Seega oleks ootuspärane, et liiklusõnnetuse puhul arutatakse kõigi võimalike liikluseeskirja 6 rikkujate käitumist ühe väärteoasja raames, mitte iga liiklusõnnetuses osalenud isiku suhtes eraldi. Seda põhjusel, et sellistel juhtudel on kõigi menetlusaluste isikute toime pandud õigusrikkumiste asjaolud omavahel olemuslikult seotud ja neile antavad õiguslikud hinnangud üksteisest sõltuvad, mistõttu nende asjade eraldi menetlemisel võivad kergesti tekkida vastuolud.
5. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
6. veebruari
7. a otsuse muutmata ja kohtuvälise menetleja kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi 7