4-08-1275\5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2008.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-08-1275 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Jekaterina Šestjorkina kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 15.01.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510,07,006852 Menetlusalune isik Jekaterina Šestjorkina, isikukood 48705072734, elukoht xxxxxxx xxx. xxxxx xxxxx, üliõpilane Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Paide politseijaoskond Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 15.01.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,07,006852 muutmata ja kaebus rahuldamata. KarS § 66 lg 2 alusel lubada määratud 1200 kroonine rahatrahv tasuda ositi iga kuu 100 krooni 12 kuu jooksul. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärteo kohtueelne menetlus Väärteoasja otsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud liiklusseaduse § 7417 lg 1 kohaselt rahatrahviga 20 trahviühikut, mis on 1200 krooni, selle eest, et juhtides mootorsõidukit, ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust, põhjustades sellega varalise kahju. Kaebuse nõuded ja motiivid Kaebuse esitaja vaidlustab eelmärgitud otsuse, sest peab rahalise karistusega karistamist ebaõiglaseks. Tema liikus kiirusega umbes 80 km/h ja ei osanud arvata, et teelõik võib olla libe. Ettevaatamatuse tõttu toimunud liiklusavarii tagajärjel purunes ka sõiduk. Põhjustatud kahju ja hingevalu on tekitanud kannatusi, mis on sedavõrd mõjutanud, et edaspidi on väga ettevaatlik. Kohus peaks arvestama kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Ainuke rahaline sissetulek on 800 kroonine stipendium. Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 3 ja § 30 alusel tuleks tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja kergendada rahalist karistust, s.o lugeda ebaotstarbekaks karistamine 1200 krooni ulatuses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Põhjustatud on varaline kahju Põhja Regionaalsele Maanteeametile. Määratud rahatrhv on rohkem kui kümme korda väiksem sellest, mis näeb ette liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 sanktsiooni trahvimäär. Kaebaja süü on leidnud tõendamist. Politseiametnikuga toimunud vestlus enne otsuse tegemist oli eesti keeles. Ametnik sai hästi aru vestlusest. Ei olnud juttu raskest majanduslikust olukorrast ega ka mingist kahetsusest. Kaebaja väitis, et tema pole midagi valesti teinud, kuna sõitis lubatud sõidukiirusega. Ta ei saa aru, miks teda karistatakse. Otsuse tegemisel ei olnud raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Arvestatud on, et isik ei oma kehtivaid karistusi. Oma tegevusega on ohtu seadnud iseenda ja teiste liiklejate turvalisuse. Rahatrahvi vähendamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi tasumise võib olla osade kaupa. Kohtumenetlus Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii kaebuse esitaja kui kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Kaebuse esitajat on karistatud LS § 7417 lg 1 alusel, kuna rikkus liikluseeskirja (LE) § 123 nõudeid, mille järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. LS § 7417 lg 1 näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Sama paragrahvi
2. lõige lubab kohaldada süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Kaebuse esitajat on karistatud rahatrahviga 20 trahviühikut. Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele, et kaebuse esitaja pani toime LE § 123 rikkumise, mis seisnes selles, et ei arvestanud oma lühiajalist sõidukogemust, mis liiklusõnnetuse aktis on märgitud 8 kuud (tl 18), ei arvestanud 2 detsembrikuu teise poole ilmastikutingimusi öisel ajal, s.o 20.12.2007.a kell 3.20, ei arvestanud talvetingimustes esinevat libedust teel (aktis /tl 18/ märgitud teetingimuse all „sõidutee libe“) ja pimedat aega, samuti valgustamata teed. Kaebuses on menetlusalune isik märkinud, et ilmastikuolude järgi ei osanud ta arvata teelõigu libedust. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas sõidukijuht saab olla kindel, et talvel ei ole tee libe. Teeolusid ja teeseisundit tuleb mitte arvata vaid kontrollida, et olla nii kindel, nagu seda menetlusalune isik on kaebuses ennast näidanud. Vaatamata sellele ei saa ikkagi olla kindel, sest talvetingimustes muutub teeseisund ilmastikust sõltuvalt paiguti väga erinevalt ja kiiresti väikese vahemaa läbimise järel. Vaidlusaluses asjas ei oma tähtsust ka see, kas kiirus jäi lubatud sõidukiiruse piiresse või oli teel vähe sõidukeid, vaid see, et LE § 123 nõuded ei olnud enne teelt väljasõitu täidetud märgitud ulatuses. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on sellest sättest lähtunud. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid asjaolusid. Kuid on arvestanud varasemate karistuste puudumist, s.t tegemist on esmase karistamisega. Esimese karistuse puhul on oluliselt vähendanud rahatrahvi suurust ning pole peetud vajalikuks kaaluda lisakaristust kohaldamist. Puhtsüdamlikku kahetsust on väljendatud alles kohtumenetluses. Väärteotoimiku materjalidest ei ole seda leida. Nii ei saanudki kohtuväline menetleja seda arvesse võtta. Järeldus on tehtud alles otsuse kättesaamise järel mitte peale protokolli koostamist. Asjas ei ole kohtuvälisele menetlejale esitatud ka vastulauset, mis oleks andnud menetlejale rohkem teavet isiku seisukohtadest. Ometi on väärteoprotokollis märgitud võimalus kasutada vastulause esitamist peale väärteoprotokolli koostamist 15 päeva jooksul. Samuti on kohus tuvastanud, et märgitud väärtegu on aset leidnud ja menetlusalune isik on selle toime pannud, ta on süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet ja juhi isikut ning karistus ei ole üldsegi ülemäära suur. Arvestatud on, et tegemist on esmakordse liikluseeskirja nõuete rikkumisega. Kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Kohus ei ole tuvastanud põhjust, miks tuleks menetlus lõpetada VTMS § 30 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Asjas ei esinenud kohtuvälise menetluse ajal arusaamist, et liikluseeskirjadest tuleb igal ajal ja alati kinni pidada, ka öisel ja talvisel ajal. Kaaludes menetlusaluse isiku rahalist sissetulekut ja seda, et isik ei ole kohtuvälisele menetlejale oma majanduslikust seisundist teavitanud, jättes protokollis toodudd teave selle kohta kasutamata, ning kaebemenetluses on kohtuväline menetleja märkinud võimalust rahatrahvi tasuda osade kaupa, siis seda kohus võimaldab väljaspool kaebuse asjaolusid. Tuginedes VTMS §-le 132 lg 1 jätab kohus otsuse väärteoasjas muutmata ja kaebuse rahuldamata. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3