lg 2 p 1 ja
järgi üldmenetluses Prokurör Margus Gross Süüdistatav TOOMAS JOAKIT elukoht XXXXX XX-XX, isikukood 36606246510 kriminaalkorras karistatud 5 korral, karistatus kustumata – II,36-39 kahtlustatavana peeti kinni 23.02.2006.a – I,107-108 vahistati 24.02.2006.a Tartu Maakohtu määruse alusel – I,214215 25.05.2007.a Tartu Maakohtu määrusega muudeti tõkendit – vahistamine tühistati ja kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld – II,206-207 alates 25.05.2007.a tõkend elukohast – Tedre 77-23, Tallinn– lahkumise keeld - II,206-207 Rainer Objartel Kaitsja määratud korras Kannatanu RESOLUTSIOON S.S. 2 KrMS § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Toomas Joakit
lg 2 p 1 järgi [süüdistuses märgitud 50 amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldava tableti ebaseadusliku käitlemise asemel kokku 37 amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldava tableti (26 + 11) ebaseaduslikus käitlemises] ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Toomas Joakit
järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Toomas Joakiti eelvangistuses 23.02.2006.a – 25.05.2007.a viibitud 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 3 (kolm) päeva. Karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata 2 (kahte) aastat 2 (kahte) kuud 27 (kahtekümmend seitset) päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Toomas Joakit 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Toomas Joakiti suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Toomas Joakiti esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Toomas Joakitilt riigituludesse menetluskuludena: • 9000.- krooni sundraha (KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 9), • 6737 krooni 80 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (I,119-120,123-124,127-128,216-217; III,35-36; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 13 924.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), 3 kriminaaltoimikust koopia 438 krooni 90 senti kaitsjale tegemise kulu (II,42,47; III,33; KrMS § 175 lg 1 p 5); • 11 950.- krooni ekspertiisikulu (II,78; KrMS § 175 lg 1 p 3; ülejäänud • ekspertiisikulud on riigi kasuks Tanel Saarmilt, Jaan Joakitilt, Liisi Otsalt ja Tony Šteinilt välja mõistetud Tartu Maakohtu 18.12.2006.a kohtuotsusega). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Toomas Joakit, 1-06-16179, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Toomas Joakit, 1-06-16179, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 13 924.- krooni (kolmteist tuhat üheksasada kakskümmend neli) krooni advokaat Rainer Objarteli süüdistatav Toomas Joakiti kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu suuruse arvestamisel lähtub kohus riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetest. Korra § 8 lg 1 alusel on kaitsjale kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise tasu 900 krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on määratud kaitsja tasu suuruseks kohtuistungil osalemise eest 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja osales 24.05.2007.a, 25.05.2007.a, 20.06.2007.a, 21.06.2007.a kohtuistungitel kokku 40 pooltunni ulatuses. Kaitsja taotluses märgitud põhistustel ja Korra § 2 lg 2 p 2 alusel, lähtudes kriminaalasja keerukusest ja mahukusest, kuulub kohaldamisele koefitsient 2,0. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub kaitsjatasusummale käibemaks 18%. Seega on kohtumenetluses määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras: [2,0 x 900] + [2,0 x (40 x 125)] = 1800 + 10 000 = 11 800 ning saadud summale tuleb liita 18 % saadud summast: 11 800 + 2124 = 13 924. Advokaat Rainer Objarteli kaitsjatasu suuruseks kohtumenetluses 24.-25.05.2007.a ja 20.-21.06.2007.a kohtuistungitel riigi õigusabi osutamise korras süüdistatav Toomas Joakiti kaitsjana osalemise eest on 13 924.- krooni. Asitõendid: • • 1 sulguriga minigrip kilekott, mis võeti ära 27.02.2006.a Antslas, X 29 teostatud läbiotsimise käigus (I,113-114) ja mis ekspertiisiasutusest tagastati Lõuna Politseiprefektuurile (I,92,96), KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisest hävitada; 26 roosakasvalget amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti (neist 24 Bulldog logoga ja 2 V2 logoga), mis võeti ära 27.02.2006.a Antslas, X 29 teostatud läbiotsimise käigus (I,113-114) ja mis 14.03.2006.a ekspertiisiaktis (I,80-83) märgitu kohaselt määrati jätta Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse keemia-ja bioloogiaosakonda (I,83), kohtuotsuse jõustumisest
lg 1,4 alusel konfiskeerida ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel jätta Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusele. Kohtuotsuse koopia saata allkirja vastu kannatanu S.S. ile, allkirjaleht liita kriminaalasja nr 1-06-16179 toimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD 4 Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 05.juulil 2007.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. ASJAOLUD 17.08.2006.a saabus Tartu Maakohtusse üldmenetluse korras menetlemiseks kriminaalasi nr 1-06-10428 (II,52 all; süüdistusakt on koostatud 16.08.2007.a – II,4351): • Tanel Saarmi süüdistuses
lg 2 p 1,2,
lg 1,
lg 2 p 7,10,
215 lg 2 p 1,
lg 2 p 4 järgi; • Jaan Joakiti süüdistuses
lg 2 p 1,2 järgi, • Tony Šteini süüdistuses
lg 2 p 2 järgi, • Liisi Otsa süüdistuses
lg 2 p 1 järgi, • Toomas Joakiti süüdistuses
22.08.2007.a määrusega andis Tartu Maakohtu kohtunik Ingeri Tamm kriminaalasjas nr 1-06-10428 üldmenetluses kohtu alla Tanel Saarmi, Jaan Joakiti, Tony Šteini, Liisi Otsa ja Toomas Joakiti (II,52). 18.12.2006.a määrusega eraldas Tartu Maakohus, koosseisus kohtunik Ingeri Tamm ja rahvakohtunikud Ene Vaikmäe ja Volli Aleksejev, KrMS § 216 alusel eraldi menetlemiseks Toomas Joakiti kriminaalasja tema süüdistuses
Nimetatud määruses kajastatud asjaoludest nähtuvalt taotles Toomas Joakiti kriminaalasja eraldamist eraldi menetlemiseks prokurör (Kretel Tamm), kuna kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus tekkis kahtlus, et Toomas Joakit ei saa toimuvast aru ja sellest tulenevalt kahtlus, kas ta on võimeline vastutust kandma (I,1). Toomas Joakiti kaitsja advokaat Valli Murde kinnitas, et tal tekkis kahtlus oma kaitsealuse vaimse tervise suhtes juba varem, mis täna (s.o 18.12.2006.a) süvenesid (I,1). Liisi Otsa, Tony Šteini ja T.Saarmi kaitsjad leidsid, et prokuröri taotlus kriminaalasja eraldamiseks on põhjendatud (I,1). 18.12.2006.a määrusest nähtuvalt oli kohus seisukohal, et kriminaalasjast tuleb KrMS § 216 lg 2 kohaselt eraldada eraldi menetlemiseks Toomas Joakiti kriminaalasi, et anda teistele süüdistatavatele võimalus saada kohtulahend kokkuleppemenetluses mõistliku aja jooksul ja Toomas Joakiti puhul tuleb otsustada kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise küsimus, mille läbiviimine võib olla aeganõudev (I,1). 18.12.2006.a määrusest nähtuvalt oli kohus seisukohal, et kriminaalasja eraldi menetlemine ei takista Tanel Saarmi, Liisi Otsa ja Jaan Joakiti kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset lahendamist (I,1). 5 18.12.2006.a kohtuotsusega tunnistas Tartu Maakohus, koosseisus kohtunik Ingeri Tamm, kokkuleppemenetluses süüdi (II,54-58): • Tanel Saarmi süüdistuses
lg 2 p 1,2,
lg 1,
lg 2 p 7,10,
215 lg 1,
lg 2 p 4 järgi; • Jaan Joakiti süüdistuses
lg 2 p 1,2 järgi, • Tony Šteini süüdistuses
lg 2 p 2 järgi, • Liisi Otsa süüdistuses
19.12.2006.a määrusega määras Tartu Maakohus, koosseisus kohtunik Ingeri Tamm ja rahvakohtunikud Volli Aleksejev ja Ene Vaikmäe, süüdistatav Toomas Joakiti suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi (II,61-62; kohtuistungi protokoll – II,59-60). 05.02.2007.a saabus Tartu Maakohtusse ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt Toomas Joakiti suhtes (II,74-77), millest nähtuvalt oli Toomas Joakiti psüühiline seisund temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal häireteta, Toomas Joakit oli kuriteo toimepanemise ajal võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ja tal ei esinenud sel ajal rasket psüühikahäiret; Toomas Joakit on võimeline osalema kohtuistungil, andma ütlusi ja süüdimõistmisel kandma karistust; Toomas Joakit ei vaja oma psüühilise seisundi tõttu sundravi (II,74-77). 25.04.2007.a toimus kriminaalasjas nr 1-06-16179 Toomas Joakiti süüdistuses
lg 2 p 1 järgi kohtuistung üldmenetluses, mille käigus esitas süüdistatav Toomas Joakit taotluse, taandada terve kohtukoosseis – kohtunik Ingeri Tamm ning rahvakohtunikud Volli Aleksejev ja Ene Vaikmäe (II,97-98). 25.04.2007.a määrusest nähtuvalt taandus terve kohtukoosseis, see tähendab kohtunik Ingeri Tamm ning rahvakohtunikud Ene Vaikmäe ja Volli Aleksejev, Toomas Joakiti kriminaalasja arutamisest (II,99). 26.04.2007.a sai kriminaalasja enda menetlusse (kohtu kantseleist kohtunik Heli Sillaotsa posti panduna) kohtunik Heli Sillaots. 18.05.2007.a saabus Tartu Maakohtusse Lõuna Ringkonnaprokuratuurist 18.05.2007.a koostatud süüdistusakt, millest nähtuvalt on süüdistuses
Selle kriminaalasja numbriks sai kohtumenetluses 1-07-6250 (II,121). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 18.05.2007.a kaaskirjast nähtuvalt taotles Lõuna Ringkonnaprokuratuur KrMS § 216 lg 1 p 2 ja KrMS § 216 lg 3 alusel kriminaalasjade, millistes süüdistatavaks on Toomas Joakit, ühendamist (II,120). 18.05.2007.a määrusest nähtuvalt andis Tartu Maakohus, koosseisus kohtunik Heli Sillaots, kriminaalasjas nr 1-07-6250 Toomas Joakiti kohtu alla süüdistuses
MS § 216 lg 1 p 2 ja KrMS § 216 lg 3 alusel ühendas kriminaalasjad nr 1-06-16179 ja 1-07-6250 Toomas Joakiti süüdistuses ühisesse menetlusse ning määras ühendatud kriminaalasja numbriks jätta 1-06-16179 (II,130-131). Ühendatud kriminaalasja määras kohus menetleda varasemalt kohtunik Heli Sillaotsa poolt määratud (II,103,110,111,112) ajal – 24.-25.05.2007.a (II,130131). Toomas Joakitile esitatud süüdistus
16.08.2006.a koostatud süüdistusaktist (II,43-51) nähtuvalt süüdistatakse Toomas Joakiti selles, et tema käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet grupis koos Jaan Joakiti, Tanel Saarmi ja Liisi Otsaga järgnevalt: Jaan Joakit lasi 2006.a jaanuaris Tony Šteinil ennast 1000 ecstasy tableti omandamiseks kokku viia Tanel Saarmiga, sõitis 2006.a jaanuaris koos Tanel 6 Saarmiga Tallinnasse, kus ostis koos Tanel Saarmiga Sten Millendilt 1000 Bulldogi ja V2 logoga amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti, see on narkootilist ainet suures koguses, toimetas tabletid koos Tanel Saarmiga viimase autoga Tartusse, kus viis tabeltid oma elukohta aadressil X 56. Jaan Joakit müüs ebaseaduslikult omandatud ecstasy tablette ise teistele isikutele ning 2006.a veebruaris saatis 50 amfetamiini ja MDMA-d sisaldavat tabletti Tartust Kaido Jakobsoniga, kes ei olnud teadlik sellest, et saadetis sisaldas narkootilist ainet, Võrru Liisi Otsale edasiandmiseks Toomas Joakitile. Liisi Ots toimetas tabletid Võru maakonda Antslasse Toomas Joakitile, kes hoidis neid oma elukohas Antslas, X 29 ning andis edasi teistele isikutele, kuni 27.02.2006.a, mil 26 amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti politsei poolt leiti ja ära võeti. 2006.a veebruaris enne Toomas Joakiti kinnipidamist andis Toomas Joakit Liisi Otsale juhised 11 MDMA-d ja amfetamiini sisaldava tableti müügiks Toomas Joakiti äraolekul ja Liisi Ots müüski tabletid 18.02.2006 õhtul maha Toomas Joakiti juhistele vastavalt tuvastamata isikutele (II,48-48p). Alates 01.07.2005 kehtiva narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt on suur kogus narkootilist ainet kogus, millest jätkub narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele (II,48-48p). Sellega pani Toomas Joakit toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on grupi poolt suures koguses narkootilise aine omandamise ja edasiandmise (II,48-48p). Kohtu seisukoht Toomas Joakitile
MS 10.peatüki sätete kohaselt, s.o niinimetatud (kohtulikus) üldmenetluses, teostatud kohtuliku uurimise, kohtuvaidluse ja süüdistatava viimase sõna ärakuulamise järgselt kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et kriminaalasja üldmenetluses menetlemise tulemusena on veenvalt ja usaldusväärselt tõendatud Toomas Joakiti süü
184 lg 2 p 1 järgi selles, et ta valdas oma X 29, Antslas asuvas elukohas hoidmisega kokku 37 narkootilist ainet amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini - sisaldavat tabletti, millistest: • 11 tabletti andis Toomas Joakit isikute grupis Liisi Otsaga edasi teistele isikutele, see tähendab 11 tableti müügiks andis Toomas Joakit 2006.a veebruaris enne enda kahtlustatavana kinnipidamist juhiseid Liisi Otsale, kes müüski 11 amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti maha veebruaris 2006.a; • 26 tabletti leiti ja võeti politsei poolt Toomas Joakiti elukohast ära 27.02.2006.a. Tunnistaja Liisi Otsa (II,226 keskel) ja süüdistatav Toomas Joakiti (II,286 keskel) omavahel kooskõlas olevate ütlustega on tõendatud asjaolu, et ajavahemikus 2005.a lõpp-veebruar 2006.a elas alaliselt Antslas, X 29 Toomas Joakit ja Liisi Ots käis seal aeg-ajalt nädalalõppudel koolist vabal ajal; nädala sees oli Liisi Ots koolis Valgamaal, Helmes. Eelnimetatud tunnistaja Liisi Otsa ja süüdistatav Toomas Joakiti ütlustega on kooskõlas ka Kaido Jakobsoni ütlustest nähtuv selle kohta, et Toomas Joakit elas Antslas asuvas eramajas pidevalt (II,223 allpool). Toomas Joakit peeti kahtlustatavana
Asjaolu, et 26 narkootilist ainet - amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti võeti Toomas Joakiti elukohast Antslas, X 29 ära 27.02.2006.a, on tõendatud 27.02.2006.a läbiotsimisprotokollist nähtuvaga (I,113-114). Nimetatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt teostati läbiotsimine Antslas, X 29 Toomas Joakiti osavõtul kell 15.15-15.45. Enne läbiotsimise algust tehti Toomas Joakitile ettepanek välja anda läbiotsimise määruses täheldatud esemed, mille kohta Toomas Joakit avaldas, et annab vabatahtlikult välja elutoas asuvad MDMA tabletid (26 tk); Toomas 7 Joakit juhatas politseiametnikud eramu elutuppa, kus osutas vaheseinal asuvale kahe küünla kujulisele valgustile ning selgitas, et parempoolse küünla sees on kilekott 26 tabletiga; viidatud kohast leiti ja võeti ära: sulguriga kilekott koos selles asuva 26 heledat värvi tabletiga, milledest osadel koera logo ja osadel logo V2; sulguriga kilekott ja tabletid pakendati sulguriga kilekotti, mis kleebiti kinni ning varustati menetleja nime ja allkirjaga – tähistati: Pakend nr 1d (I,113-114). Protokoll esitati Toomas Joakitile läbilugemiseks ning paluti esitada märkused menetlustoimingute tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta; Toomas Joakit märkusi ei esitanud ja kinnitas seda enda allkirjaga (I,113 all). 27.02.2006.a läbiotsimise protokollist nähtuvalt kinnitas Toomas Joakit oma allkirjadega kahel korral läbiotsimise protokollis kajastatu tegelikkusele vastavust – üks allkiri protokolli lõpus ja enne seda üks allkiri protokolli punkt 9 järel pärast sõnu: „Protokoll esitati Toomas Joakitile läbilugemiseks ning paluti esitada märkused menetlustoimingute tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta. Toomas Joakit märkusi ei esitanud.“. 27.02.2006.a läbiotsimise protokollist nähtuvalt ei esitanud Toomas Joakit läbiotsimise kohta märkusi. 14.03.2006.a ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamusest (I,80-83) nähtuvalt sisaldavad ekspertiisiks esitatud 26 tabletti (pakend nr 1d) narkootilist ainet järgmiselt: • 24 roosakasvalget tabletti (Bulldog logoga) massiga kokku 5,82 g sisaldavad amfetamiini (sulfaadina) ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) (kloriidina); tablettides on 13% amfetamiinsulfaati ja 1,1% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi; • 2 roosakasvalget tabletti (V2 logoga) massiga kokku 0,45 g sisaldavad amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini. 14.03.2006.a eksperdiarvamuses kajastatud lisainformatsioonist nähtuvalt kuuluvad amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (I,80-83). Liisi Otsa ütlustega (II,225-232) on tõendatud, et 11 tabletti andis Toomas Joakit isikute grupis Liisi Otsaga edasi teistele isikutele, see tähendab 11 tableti müügiks andis Toomas Joakit 2006.a veebruaris enne enda kahtlustatavana kinnipidamist juhiseid Liisi Otsale, kes müüski 11 amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti maha. Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt teadis ta, et need 11 tabletti, millised ta Edgar Lepikule ja Uibsi nimelisele isikule raha vastu edasi andis (II,227228), on narkootikumid (II,228 all). Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt andis ta 11 elutoas kapi peal krõpsuga suletavas kilepakendis olnud tabletti üle Edgar Lepikule ja temaga kaasas olnud Uibsi-nimelisele isikule raha vastu (II,228 keskel), raha sai tablettide eest vastu 1000 või 1100 krooni; saadud raha jättis kapi peale, sinna, kus enne olid tabletid, ja ise läks ära kooli (II,228 keskel). Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt helistas talle enne tablettide üleandmist Toomas Joakit, kes palus tal tabletid üle anda (II,227 all). Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt andiski ta seepeale Antslas, X 29 majja tulnud isikutele (Edgar Lepikule ja Uibsi-nimelisele isikule) raha vastu 11 narkootilist ainet sisaldavat tabletti üle. Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt oli ta 11 tabletti raha vastu Edgar Lepikule ja Uibsinimelisel isikule üle andes teadlik asjaolust, et nimetatud 11 tabletti on narkootikumid (II,228 allpool). Tunnistaja Edgar Lepiku ütlustest (II,277-280) nähtuvalt tunneb ta nii Liisi Otsa kui ka Toomas Joakitit, kuid poolteist aastat tagasi olnud 2006.a sündmusi ei mäleta (II,278 all). E.Lepiku ütlustest nähtuvalt teab ta enam-vähem hoonet, kus Toomas Joakit elab, kuid ei mäleta, kas on seal käinud (II,278 allpool). Kohtulikul uurimisel avaldas Edgar Lepik, et eeluurimisel pandi talle sõnad suhu (II,279 enne keskpaika). Veel nähtub Edgar Lepiku kohtulikul uurimisel prokuröri küsimustele avaldatust (II,279) muuhulgas: 8 „Prokurör: Te olete öelnud, et seltskonnas küsiti Liisilt, kas Toomas Joakitil on komme ehk tablette. Tunnistaja Edgar Lepik: Seda ma küll ei ole kuulnud. Prokurör: Kas see, et keegi karjus, kas võla peale ei saa neid tablette, sellist juttu pole ka olnud? Tunnistaja Edgar Lepik: Jah, pole olnud. Prokurör: Kas teie kogemuse järgi on Liisi Ots või Toomas Joakit kellelegi tablette andnud? Tunnistaja Edgar Lepik: Ei tea, meie tutvusringkonnas ei ole. Edgar Lepiku kohtulikul uurimisel kaitsja küsimusele avaldatust (II,279 all) nähtub: „Kaitsja: Kas teie olete Liisi Otsalt või Toomas Joakitilt narkootikume ostnud? Tunnistaja Edgar Lepik: Ei ole.“ Asjaolu, et tunnistaja Edgar Lepik kohtuliku uurimise ajaks ei mäleta rohkem kui aasta tagasi toimunut, ei anna kohtule seaduslikku alust, lähtuda tema eeluurimisel antud ütlustest. Prokuröri taotluse alusel KrMS § 289 lg 1 alusel vastuolude tõttu tunnistaja Edgar Lepiku kohtueelsel uurimisel antud ütluste osaliselt avaldamise järgselt ei meenunud tunnistaja Edgar Lepikule sündmused ning tema arvamuse kohaselt pandi talle eeluurimisel sõnad suhu. Kuna Toomas Joakit peeti kahtlustatavana kinni 23.02.2006.a (I,107-108) ja kahtlustatavana kinnipidamise järgselt T.Joakit vahistati, siis on kohtu jaoks usutav süüdistuses märgitu selle kohta, et Toomas Joakiti juhiste järgi andis Liisi Ots 11 narkootilist ainet sisaldavat tabletti üle veebruaris 2006.a, kuid enne 23.02.2006.a T.Joakiti kahtlustatavana kinnipidamist, kuna kahtlustatavana kinnipidamise järgselt T.Joakitil kaaskahtlustatav Liisi Otsaga suhtlemise võimalus puudus. Kohtul puudub alus kahelda Liisi Otsa kohtulikul uurimisel antud ütluste (II,225-232) tõele vastavuses, kuna need on loogilised ja L.Ots on neid kriminaalmenetluse erinevates staadiumites kinnitanud ning nende juurde jäänud. Olles kokkuleppemenetluses süüdistatav
lg 2 p 1 järgi, jäi Liisi Ots 18.12.2006.a kohtuotsusest nähtuvalt sõlmitud kokkuleppe juurde, olles muuhulgas nõus kokkuleppemenetluses süüdistuse osaga: „2006. veebruaris enne Toomas Joakiti kinnipidamist andis Toomas Joakit Liisi Otsale juhiseid 11 MDMA-d ja amfetamiini sisaldava tableti müügiks Toomas Joakiti äraolekul ja Liisi Ots müüski 18.02.2006 õhtul maha Toomas Joakiti juhistele vastavalt tuvastamata isikutele.“ Kuigi Liisi Otsa kohtulikul uurimisel üldmenetluses antud ütlustest ei nähtu üheselt aega, millal konkreetselt Liisi Ots andis Toomas Joakiti juhistele vastavalt 11 narkootilise aine tabletti raha vastu üle teistele isikutele, sai see Liisi Otsa ütlustest (II,225-232) ja kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest (I,107-108,130-131) nähtuvalt toimuda enne Toomas Jaokiti kinnipidamist, see on veebruaris 2006.a, enne 23.02.2006.a. ________________________ Kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-06-10428 tehtud 18.12.2006.a kohtulahendit (II,54-58) Tanel Saarmi, Jaan Joakiti, Tony Šteini ja Liisi Otsa kohta ei pea kohus õigeks tõendina eelistada kohtulikus üldmenetluses käesolevas kriminaalasjas uuritud teistele tõenditele. Seda tulenevalt asjaolust, et kokkuleppemenetluses kriminaalasja menetledes on tõendite kogum erinev kriminaalasja kohtulikus üldmenetluses olevast tõendite kogumist, ja seda just seonduvalt isikulistest tõendiallikatest pärinevatest tõenditest tulenevalt, ja lisaks olenevalt sellest, milliste tõendite tõenditena arvestamist-avaldamist kohtumenetluse 9 pool taotleb. Kokkuleppemenetluses tohib piiranguteta tugineda kohtueelses menetluses kogutud isikulistest tõendiallikatest pärinevatele ülekuulamise protokollidele ja kokkuleppemenetluses puuduvad ütlused, millised oleksid antud kohtumenetluses nn (kohtulikus) üldmenetluses. Seevastu aga kohtulikus üldmenetluses KrMS-i 10.peatüki kohaselt kriminaalasja kohtuliku uurimise tulemina on lubatav kohtueelsel uurimisel kogutud isikulistest tõendiallikatest pärinevaid tõendeid (ülekuulamisprotokolle) tõenditena kasutada vaid väga piiratud ning üksikutel juhtudel ja primaarne tähendus on isikute kohtumenetluses antud ütlustel. Neil asjaoludel, kuivõrd tegemist on eraldatud kriminaalasjaga, millistest 1 osa menetleti kokkuleppemenetluse vormis ja teine osa on käesolevalt süüdistatav Toomas Joakiti suhtes menetlemisel üldmenetluse vormis, on mõistetav, et tulenevalt menetlusvormist, s.t menetlusvormi iseärasustest on tõendite kogum kokkuleppemenetluses ja üldmenetluses erinev. Tõendite kogumi erinevusest on tingitud ka asjaolu, miks käesolevalt üldmenetluses tehtav kohtulahend ei saa olla ja ei olegi täielikus kooskõlas kriminaalasjas nr 1-06-10428 18.12.2006.a kohtuotsusest (II,54-58) nähtuvaga. Mõlemal juhul, nii kriminaalasja kokkuleppemenetluses kui ka kriminaalasja kohtulikus üldmenetluses, on kriminaalasja lahend determineeritud vastava menetlusliigi kohta sätestatud menetlusnormide järgimisest. Kuna käesolevalt menetleb kohus Toomas Joakitile
MS-i 10.peartükis sätestatu kohaselt, siis on käesoleval juhul oluline tõendite hindamisel arvestada asjaolu, et 18.12.2006.a kohtuotsus Tanel Saarmi, Jaan Joakiti, Tony Šteini ja Liisi Otsa kohta on tehtud kokkuleppemenetluses ning teises tõenduslikus olukorras kui antud kriminaalasja Toomas Joakiti süüdistuses üldmenetluses menetledes. Neil asjaoludel ei pea kohus õigeks tuua 18.12.2006.a kohtuotsusest kriminaalasjast nr 1-06-10428 sisse käesolevasse lahendisse asjaolusid ja lugeda 18.12.2006.a kohtuotsusest (II,54-58) nähtuvaga tuvastatuks asjaolusid, milliseid ei ole käesoleva kriminaalasja raames kohtulikus üldmenetluses kontrollitud-tuvastatud-tõendatud. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole üldmenetluse tulemusena tuvastatud, et Liisi Ots müüs 11 narkootilist ainet sisaldavat tabletti maha 18.02.2006.a õhtul, nagu see on kajastatud 18.12.2006.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-06-10428, siis lähtub kohus 18.12.2006.a kohtuotsusest nähtuva asemel selles osas käesolevas kriminaalasjas üldmenetluse korras kogutud tõenditest nähtuvast selle kohta, et Liisi Ots müüs 11 narkootilise aine tabletti maha 2006.a veebruaris, enne 23.02.2006.a, see on enne Toomas Joakiti kahtlustatavana kinnipidamist. Eelmärgitud asjaoludel ei pea kohus õigeks tuua 18.12.2006.a kohtuotsusest kriminaalasjast nr 1-06-10428 sisse käesolevasse lahendisse asjaolusid ja lugeda 18.12.2006.a kohtuotsusest (II,54-58) nähtuvaga tuvastatuks asjaolusid, milliseid ei ole käesoleva kriminaalasja raames kohtulikus üldmenetluses kontrollitud-tuvastatudtõendatud või millised asjaolud ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena üldmenetluses tõendamist. Need asjaolud, millised ei ole kohtuliku uurimise käigus üldmenetluses, seonduvalt Toomas Joakitile esitatud süüdistusega, leidnud tõendamist on järgmised (kirjas kaldkirjas): „Toomas Joakit käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet grupis koos Jaan Joakiti, Tanel Saarmi ja Liisi Otsaga järgnevalt: Jaan Joakit lasi 2006.a jaanuaris Tony Šteinil ennast 1000 ecstasy tableti omandamiseks kokku viia Tanel Saarmiga, sõitis 2006.a jaanuaris koos Tanel Saarmiga Tallinnasse, kus ostis koos Tanel Saarmiga Sten Millendilt 1000 Bulldogi ja V2 logoga amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti, see on narkootilist ainet suures koguses, toimetas tabletid koos Tanel Saarmiga viimase autoga Tartusse, kus viis tabeltid oma elukohta aadressil X
184 lg 2 p 1 järgi selles, et ta valdas oma X 29, Antslas asuvas elukohas hoidmisega kokku 37 narkootilist ainet - amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini - sisaldavat tabletti, millistest: • 11 tabletti andis Toomas Joakit isikute grupis Liisi Otsaga edasi teistele isikutele, see tähendab 11 tableti müügiks andis Toomas Joakit 2006.a veebruaris enne enda kahtlustatavana kinnipidamist juhiseid Liisi Otsale, kes müüski 11 amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti maha veebruaris 2006.a; • 26 tabletti leiti ja võeti politsei poolt Toomas Joakiti elukohast ära 27.02.2006.a. Kohtu jaoks ei ole usutav ja veenev süüdistatav Toomas Joakiti (II,285all-288) ja tunnistaja Jaan Joakiti ütlustest (II,232-237) kogumis nähtuv selle kohta, nagu oleks Toomas Joakitil enne tema (s.t Toomas Joakiti) kahtlustatavana kinnipidamist külas käinud Jaan Joakit toonud Toomas Joakiti elukohta 26 narkootilise aine tabletti, millised Jaan Joakit unustas Toomas Joakiti poolt lahkudes Toomas Joakiti elukohta lambi sisse ning millisest asjaolust sai Toomas Joakit väidetavalt teada peale vahistamismääruse kuulutamist Tartus, kohtumaja ees vesteldes, kui Toomas Joakit ja Jaan Joakit tegid seal suitsu. Esiteks ei ole viimatinimetatud Toomas Joakiti ja Jaan Joakiti ütlused usutavad seetõttu, et 27.02.2006.a Antslas, X 29 teostatud läbiotsimise käigus Toomas Joakit neid asjaolusid ei avaldanud, s.t Toomas Joakit ei avaldanud tema elukoha läbiotsimisel (I,113-114), et need 26 narkootilise aine tabletti, millised ta politseile ise 12 vabatahtlikult välja andis, on tema elukohta unustanud tal külas käinud vend Jaan Joakit. Toomas Joakit vahistati 24.02.2006.a (I,214-215). Seega 27.02.2006.a teostatud läbiotsimise ajaks pidi Toomas Joakit olema teadlik Jaan Joakiti ja Toomas Joakiti kohtuliku uurimise käigus väidetud asjaolust selle kohta, et peale tõkendiküsimuse menetlemist Tartu kohtumaja ees väljas suitsu tehes sai Toomas Joakit teada Jaan Joakitilt, et Jaan Joakit unustas Toomas Joakiti elukohta vennal külas käies 26 narkootilise aine tabletti. Kuna 27.02.206.a läbiotsimise protokollist (I,113114) nähtuvalt ei ole Toomas Joakit sõnagagi maininud kohtulikul uurimisel tema enda ja vend Jaan Joakiti poolt avaldatud asjaolusid ning Toomas Joakiti ja Jaan Joakiti kohtulikul uurimisel avaldatud nn uudsed asjaolud on teravas vastuolus 27.02.2006.a läbiotsimise protokollist nähtuvaga, siis ei ole kohtu jaoks Toomas Joakiti ja Jaan Joakiti poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused Jaan Joakiti poolt Toomas Joakiti elukohta 26 narkootilise aine tableti unustamise kohta ja selle kohta, et Toomas Joakitil nende 26 tableti osas seotus puudub, usutavad. 27.02.2006.a läbiotsimise protokollist nähtub selgelt, et just Toomas Joakit oli see, kes otsustas vabatahtlikult ise välja anda elutoas asuvad 26 MDMA tabletti ja Toomas Joakit oli see, kes juhatas politseiametnikud eramu elutuppa, kus osutas vaheseinal asuvale kahe küünla kujulisele valgustile ning selgitas, et parempoolse küünla sees on kilekott 26 tabletiga (I,113). 27.02.2006.a läbiotsimise protokollist nähtub selgelt ka asjaolu, et Toomas Joakitil ei olnud läbiotsimise tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta märkusi; samuti oli Toomas Joakit see, kes enda antud kahe allkirjaga kinnitas läbiotsimisprotokollis kajastatu tegelikkusele vastavust – mõlemal protokolli lehel 1 Toomas Joakiti allkiri. Eeltoodud asjaoludel on kohtu jaoks usutavamad 27.02.2006.a läbiotsimise protokollist nähtuvad asjaolud ja ebausutavad Toomas Joakiti ja Jaan Joakiti kohtulikul uurimisel üldmenetluses antud ütlused selle kohta, nagu puudunuks ja puudub Toomas Joakitil igasugune side ja seotus 27.02.2006.a tema elukohast ära võetud 26 narkootilise aine tabletiga. Teiseks ei ole eelmärgitud Toomas Joakiti ja Jaan Joakiti kohtulikul uurimisel üldmenetluses antud ütlused usutavad ka seetõttu, et need ei ole kooskõlas prokuröri taotluse alusel ja KrMS § 63 lg 2 ning KrMS § 297 lg 2 alusel (II,277) kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks (II,277) üle kuulatud tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest (II,280-282) nähtuvaga. Tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest (II,280-282) nähtuvalt puudus kahtlustatavatel, sealhulgas Toomas Joakitil ja Jaan Joakitil, 24.02.2006.a vahistamistaotluste menetlemise eelselt, nende menetelemise ajal ja ka vahistamistaotluste menetlemise järgselt võimalus omavahel suhtlemiseks, sealhulgas tõkendiküsimuse kohtus menetlemise järgselt kohtumaja ees suitsu tegemiseks ja suitsetamise ajal omavahel vestlemiseks. Tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest nähtuvalt viidi kõik kolm kahtlustatavat – Toomas Joakit, Jaan Joakit ja Eero Villanen - kohtusse eraldi autodega, see on kolme erineva sõiduautoga, eraldi konvoidega; vahistamist arutati kohtuniku otsusest tulenevalt, et protsess toimuks kiiremini, koos; kohtusaalis paigutati kinnipeetavad igaüks eraldi – Toomas Joakit oli vahialuste pingis barjääri taga, kuna tema käitumine oli kõige agressiivsem, teised kinnipeetavad asusid eraldatuna saali teises servas (II,280). Tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest nähtuvalt toodi kõik kolm kahtlustatavat kohtusaali ja viidi kohtusaalist ära eraldi – Toomas Joakit toodi esimesena, Eero Villanen teisena ja Jaan Joakit viimasena (II,281 ülal), kohtusaalist viidi ära vastupidises järjekorras – Jaan Joakit esimesena, Villanen teisena ja Toomas Joakit viimasena (II,281 ülal); kõik isikud said eraldi liftiga viidud (II,281 enne keskpaika). Tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest nähtuvalt jälgis tema kogu aeg konkreetselt Toomas Joakiti tegevust ja seda tulenevalt Toomas Joakiti närvilisest käitumisest (II,281). Tunnistaja Jarek Palvlihhini ütlustest nähtuvalt välistab ta võimaluse, et Jaan Joakit ja Toomas Joakit oleksid saanud omavahel suhelda (II,281 peale keskpaika). Tunnistaja Jarek Palvlihhini ütlustest nähtuvalt ei olnud Toomas Joakitil võimalik temale (s.t J.Pavlihhinile) märkamatult kellegagi suhelda (II,281 all). 13 Tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest nähtuvalt pidasid nad tollel ajal väga oluliseks seda, et kahtlustatavatest keegi omavahel suhelda ei saaks, kuna Villaneni vastu oli tol hetkel kõige vähem tõendeid (II,281 enne keskpaika). Tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest nähtuvalt olid teised autod ülejäänud kahe kinnipeetavaga selleks ajaks, kui tema koos Toomas Joakitiga ja Andrus Jürgensoniga (konvoeerija) kohtumajast välja jõudsid, juba lahkunud (II,282). Eeltoodud tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest nähtuvalt puudus Jaan Joakitil ja Toomas Joakitil vahistamise järgselt kohtuamaja ees omavahel suhtlemiseks võimalus – Toomas Joakiti ja tema konvoeerijate (Jarek Palvlihhini ja Andrus Jürgensoni) kohtumajast välja jõudes olid teised kaks vahistatut autodega kohtumaja juurest juba lahkunud. Neil asjaoludel hindab kohus Toomas Joakiti ja Jaan Joakiti ütlused selle kohta, nagu nad oleksid peale nende vahistamist kohtumaja ees koos suitsu teinud ja siis avaldas Jaan Joakit Toomas Joakitile, et ta unustas Toomas Joakiti elukohta lambi sisse 26 narkootilise aine tabletti, ebausutavateks. Nimetatud Toomas Joakiti (II,285 all-288) ja Jaan Joakiti (II,232-237) ütlused ja Toomas Joakiti enda süüd täielikult eitavad ütlused on kummutatavad ja kohtu jaoks veenvalt ümber lükatavad 27.02.2006.a läbiotsimisprotokollist (I,113-114) ja tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest (II,280-282) kogumis nähtuvaga. Nii 2006.a veebruaris kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtiva Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lõikes 3 sätestatu kohaselt on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Tavapäraselt on narkootilise aine tabletid käibel kontsentratsiooniga, et 1 tableti tarvitamisest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele inimsele. Tavalisele keskmisele inimesele, kes ei ole alaline narkootilise aine tarvitaja ja kes ei ole narkootilistest ainetest või ainest sõltuvuses, piisab narkojoobe tekitamiseks üldteadaolevalt tavaliselt 1 tabletist. Kohtule on teadmata, milline oli nende 11 narkootilise aine tablettide kontsentratsioon, millised Liisi Ots ja Toomas Joakit isikute grupis 2006.a veebruaris enne Toomas Joakiti kinnipidamist teistele isikutele edasi andsid, kuna neilt isikutelt, kelledele Liisi Ots 11 narkootilise aine tabletti Toomas Joakiti juhistel edasi andis, ei ole ühtegi narkootilise aine tabletti ära võetud ja sellest tulenevalt on tuvastamata ka nende tablettide kontsentratsioon. Neil asjaoludel peab kohus põhjendatuks lähtuda sellest, et tavapäraselt on narkootilise aine tabletid käibel kontsentratsioonis, et 1 tableti tarvitamisest piidab narkojoobe tekitamiseks ühele inimesele. Kuna sellisel juhul piisaks tavapäraselt 11 narkootilise aine tableti tarvitamisest narkojoobe tekitamiseks 11 inimesele, siis on tõendatud, et Toomas Joakit andis 11 narkootilist ainet sisaldavat tabletti isikute grupis Liisi Otsaga
27.04.2006.a ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamusest nähtuvalt on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja kümnele inimsele piisab narkojoobe tekitamiseks 50150 mg amfetamiinist (I,204-205). 14.03.2006.a ekspertiisiaktis kajastatud eskperdi arvamusest nähtuvalt sisaldasid Toomas Joakiti elukohast 27.02.2006.a läbiotsimise käigus ära võetud 26 narkootilise aine tabletti amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini, neist 2-e (V2 logoga) tableti mass oli kokku 0,45 g ja 24 tableti (Bulldog logoga) mass oli kokku 5,82 g ning tabletid sisaldasid amfetamiini sulfaadina 13% ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) kloriidina 1,1%. Nimetatud eksperdiarvamustest nähtub, et juba 24 tableti narkootilise aine kontsentratsioon ületab olulisel määral 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks vaja mineva kontsentratsiooni ja sellest tulenevalt on 26 tableti näol tegemist narkootilise aine suure kogusega. Kriminaalasjas puuduvad Toomas Joakiti käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuigi Toomas Joakit ei ole ennast süüdi tunnistanud, on kohtu hinnangul Toomas Joakiti süü
Nii käesolevas 14 kriminaalasjas Liisi Otsa antud ütlustest kui ka 18.12.2006.a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-06-10428 nähtuvalt (II,54-58) panid Liisi Ots ja Toomas Joakit 11 narkootilist ainet sisaldava tableti edasiandmise teistele isikutele toime kaastäideviijatena, ühiselt ja omavahel kooskõlastatud käitumise tulemusena – Toomas Joakit andis Liisi Otsale juhiseid 11 narkootlist ainet sisaladava tableti müügiks ja Liisi Ots müüski Toomas Joakiti juhistele tuginevalt 11 narkootilist ainet sisaldavat tabletti teistele isikutele maha. Nii Liisi Ots kui ka Toomas Joakit teadsid, et 11 tableti näol on tegemist narkootilist ainet sisaldavate tablettidega, s.o narkootikumidega. Nii Toomas Joakit kui ka Liisi Ots tegutsesid 11 tabletti kaastäideviijatena teistele iskutele edasi andes vähemalt kaudse tahtlusega
lg 4 mõttes – narkootilise aine tablettide kogusest (11 tükki) ja oma igapäeva teadmiste tasandilt pidid nad pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et 11 tableti tarvitamisest piisab tavapäraselt narkojoobe tekitamiseks 11 inimesele, see on enamale kui 10 inimesele, millest tulenevalt pidid nad pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et panevad ühiselt kaastäideviijatena toime narkootilise aine suures koguses ja isikute grupis teistele isikutele edasiandmise, see on narkootilise aine suures koguses isikute grupis ebaseadusliku käitlemise. Tulenevalt Toomas Joakiti poolt oma elukohas hoitud narkootilise aine tablettide kogusest – 11 + 26 tabletti – ja oma igapäeva teadmiste tasandilt pidi Toomas Joakit pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et nii 11 kui ka 26 tableti tarvitamisest koos (kokku 37 tableti ulatuses) kui ka eraldivõetuna (11 tableti ja sellest eraldi 26 tableti ulatuses) piisab narkojoobe tekitamiseks enamale kui 10 inimesele, millest tulenevalt pidi Toomas Joakit pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et paneb oma elukohas 37 (26 + 11) narkootilise aine tabletti hoides nende valdamisega toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Toomas Joakit pani toime
lg 2 p 1 järgi süüdimõistev kohtuotsus (II,54-58 – KIS-st nähtuvalt on jõustunud – vaadata kriminaalasja nr 1-06-10428 alt; ka Liisi Ots kinnitas kohtulikul uurimisel, et kokkuleppemenetluses tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud – II,229all-230). Senisest väljakujunenud ja juurdunud kohtupraktikast tulenevalt on Toomas Joakiti poolt 37 narkootilist ainet sisaldava tableti valdamine nende hoidmisega oma elukohas (
lg 1) hõlmatud raskema koosseisuga ja kvalifitseeritav raskema koosseisu, s.o
lg 2 p 1 järgi, kuna nimetatud 37-st tabletist käitles Toomas Joakit isikute grupis koos Liisi Otsaga ebaseaduslikult 11 tabletti – andis isikute grupis Liisi Otsaga edasi teistele isikutele 11 narkootilist ainet sisaldavat tabletti. Toomas Joakiti süüdistus
järgi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdistatakse Toomas Joakiti selles, et tema 26.08.2006.a kella 08.15 ajal solvas Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas võimuesindajat, see on ametikohustusi täitvat (kambri ülevaatust ja kinnipeetavate loendust teostavat) Tartu Vangla vanemvalvuri kohusetäitjat S.S. it (S), mis seisnes selles, et ta sõimas S.S. it mitme minuti jooksul ebatsensuursete sõnadega. Sellega pani Toomas Joakit toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtu seisukoht Toomas Joakitile esitatud süüdistuse kohta
järgi 15 Kohus, hinnanud kohtulikul uurimisel uuritud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Toomas Joakiti süü temale esitatud süüdistuses
Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Toomas Joakit
Tartu Maakohtu 24.02.2006.a määrusest nähtuvalt vahistati Toomas Joakit 24.02.2006.a (I,214-215). Tartu Maakohtu 25.05.2007.a määrusest nähtuvalt tühistati Toomas Joakiti suhtes tõkend vahistamine 25.05.2007.a ja 25.05.2007.a kohaldati Toomas Joakiti suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld (II,206-207). Eelmärgitud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ja Tartu Maakohtu 24.02.2006.a ja 25.05.2007.a määrustest nähtuvaga on tõendatud asjaolu, et süüdistuses märgitud ajal, see on 26.08.2006.a kella 08.15 paiku viibis Toomas Joakit kahtlustatavana ja vahistatuna eelvangistuses. Tartu Vangla 04.09.2006.a teatisest Lõuna Ringkonnaprokuratuurile nähtuvalt alustas Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialist Martin Orlov 30.08.2006.a kriminaalmenetluse
tunnustel selle kohta, et 26.08.2006.a kella 08.15 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas kasutas kinnipeetav Toomas Joakit ametikohustusi täitva Tartu Vangla vangistusosakonna vanemvalvuri kohusetäitja S.S. i suhtes ebatsensuurseid väljendeid, solvates sellega S.S. i au ja väärikust (III,2). Tartu Vangla 18.06.2007.a teatisest nähtuvalt ei ole Toomas Joakiti suhtes 26.08.2006.a toimunud sündmusega seoses Tartu Vangla poolt distsiplinaarmenetlust läbi viidud (II,267). Tartu Vangla 11.05.2007.a teatisest vanemprokurör Margus Grossile nähtuvalt ei näita videokaamerad kambris toimuvat (III,40). Vanemprokurör Margus Grossi 11.05.2007.a õiendist (III,42) nähtuvalt tegi prokuratuur, seoses Toomas Joakiti 07.05.2007.a taotlusega kriminaalasja täiendamiseks, telefonilise järelepärimise Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja Raini Jõksile selle kohta, kas tehniliselt on võimalik, et 26.augustil Tartu Vanglas kambrite ülevaatuse ja kinnipeetavate loendamise käigus fikseeriti vanemvalvur S.S. iga seotud intsident (Toomas Joakiti kambri ülevaatus, vestlus S.S ja hilisem T.Joakiti käitumine). Raini Jõksi väidete kohaselt fikseerib koridorides olev turvakaamera ainult koridoris toimuvate sündmuste pildi, mitte aga heli; kambris toimuvat turvakaameraga ei filmita; turvakaamera salvestus säilib paar kuud ning seejärel toimub vastava salvestuskandja ülesalvestamine (III,42). Kannatanu S.S. i ütlustest (II,214-219) nähtuvalt täitis ta 26.08.2006.a hommikul kella 08.15 paiku hommikuse loenduse ajal Tartu Vanglas eeluuritavate hoones Tartu Vangla vanemvalvuri kohusetäitjana oma ametikohustusi, kus ühes sektsioonis asus ka Toomas Joakit koos kambrikaaslasega, kelle nime ei mäleta (II,214-215). S.S. i ütlustest nähtuvalt teostasid koos temaga hommikust vahistatute loendust veel ka Tiina Peemot (käesoleval ajal perekonnanimega Radionov – seoses abiellumisega – II,167 abielutunnistuse koopia) ja Older (II,215). S.S. i ütlustest nähtuvalt ei tohi vangla kodukorra järgi seina peal rippuda esemeid, mistõttu võttis Toomas Joakiti kambris seinal ringmasteri seadme kruvi külles nööriga rippunud kalendri alla (II,215-216). S.S. i ütlustest nähtuvalt varjas ringmasteri seadme külles rippunud kalender selle ringmasteri seadme alumist poolt (II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt saavad ringmasteri seadme kaudu, nagu telefoniga, omavahel suhelda vang ja valvur, kui valvur on oma ruumis; juhul kui midagi kambris ringmasteri seadme ees ripub, siis see summutab heli ja ei ole kuulda (II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt küsis ta Toomas Joakiti kambris nii Toomas Joakitilt kui tema kambrikaaslaselt, et kelle oma see kalender on, mispeale Toomas Joakit 16 vastas, et tema oma on (II,216). S.S ütlustest nähtuvalt andis ta mitu korda Toomas Joakitile korralduse, võtta kalender seinalt maha, kuid Toomas Joakit seda ei teinud ja vastas, et see ei sega kedagi ja nagunii panen tagasi (II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt võttis ta seepeale kalendri ise seinalt ära ja pani Toomas Joakiti sõimusõnade saatel kambrist välja minnes kalendri kambri kõrvale, vastu seina (II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt sõimas Toomas Joakit ebatsensuursete sõnadega umbes 3-4 minuti vältel, võib-olla isegi rohkem, väga kõvahäälselt (II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt teostas ta ka ülejäänud sektsioonis loenduse, umbes 15 kambrit veel, ja terve selle aja Toomas Joakit sõimas, vahepeal oli vait, siis jätkas (II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt käisid sõim ja ebatsensuursed sõnad, kui ta Toomas Joakiti kambrist väljus, ikka tema (s.t S.S.
lg 4 mõttes) pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et paneb toime võimuesindaja solvamise. Toomas Joakiti suhtes puuduvad tema käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Toomas Joakit pani temale
järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud asjaoludel toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo - võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.
järgi kvalifitseeritava kuriteo pani Toomas Joakit toime tahtlikult - vähemalt kaudse tahtlusega. Kuna Tartu Vangla 18.06.2007.a teatisest nähtuvalt ei ole Toomas Joakiti suhtes 26.08.2006.a toimunuga seoses Tartu vangla poolt distsiplinaarmenetlust läbi viidud (II,267), siis tuleb Toomas Joakit
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ja teda selle eest karistada. Seonduvalt süüdistatav Toomas Joakiti enda süüd täielikult eitavate ütlustega (II,283285) ning süüdistatava ja tema kaitsja taotluse alusel üle kuulatud tunnistajate Aleksandr Kazakovi (II,237-242) ja Janek Štukerti ütlustega (II,243-246) peab kohus oluliseks märkida, et nimetatud isikute ütlused on vastuolus kannatanu S.S. i ja tunnistajate Tiina Radionovi ja Andrus Olderi ütlustega. Kuna kannatanu S.S. i ütlused ja tunnistajate Tiina Radionovi ja Andrus Olderi ütlused on omavahel kokkulangevad kõikides süüdistuse seisukohalt olulistes punktides, tõendamiseseme asjaolude suhtes, see tähendab nende ütlused on omavahel loogilises kooskõlas ja vastuolusid nende vahel ei ole, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu S.S. i ning tunnistajate Tiina Radionovi ja Andrus Olderi ütluste usaldusväärsuses ja tõele vastavuses. Küll aga esinevad vastuolud Toomas Joakiti ja tunnistajate Aleksandr Kazakovi ning Janek Štukerti ütluste vahel. Lisaks esinevad ütluste sisust nähtuvalt vastuolud ka tunnistaja Aleksandr Kazakovi ütluste siseselt ja tunnistaja Janek Štukerti ütluste siseselt. Kuna tunnistajate Aleksandr Kazakovi ja Janek Štukerti ütluste siseselt esinevad vastuolud ja nende ütlused on ütluste sisust nähtuvalt ebaloogilised, siis hindab kohus nende ütlused ebausaldusväärseteks ning tõele mittevastavateks ja antuks Toomas Joakiti kui eelvangistuses viibiva ja viibinud isiku (T.Joakit oli eelvangistuses kuni 25.05.2007.a – II,206-207) kasuks isikute poolt, kes ise on samuti vangistuses. Kannatanu S.S. i ütlustest nähtuvalt pani ta Toomas Joakiti kambrist ära võetud kalendri maha kambri kõrvale, vastu seina, kuna ei tahtnud äravõetud kalendrit järgmisesse kambrisse kaasa võtta (II,216 keskelt). Ka tunnistaja Tiina Radionovi ütlustest nähtuvalt pani S.S. Toomas Joakiti kambrist ära võetud kalendri välja ukse kõrvale (II,221 enne keskpaika). Tunnistaja Andrus Olderi ütlustest nähtuvalt nägi ta seda kalendrit hiljem sama sektori lõpus radiaatori juures (II,248 all). Janek Štukerti ütlustest nähtuvalt viibis ta Toomas Joakitiga Tartu Vanglas kõrvuti kambrites (II,244 ülal) ja nägi enda kambrist pealt kuidas valvur kalendri maha viskas ja sellel peal tallas (II,244). Kohtu hinnangul, viibides Toomas Joakiti kõrvalkambris, suletud kambriukse taga, ei olnud Janek Štukertil võimalik enda kambrist näha kõrvalkambri ukse juurde vastu seina valvuri poolt kalendri panemist ja selle kalendri vastu seina asumist. Isegi kui arvestada tunnistajate ütlustest nähtuvat selle kohta, et kambriuksed olid alt ära painutatud, ei ole kohtu jaoks veenev ja usutav, et Janek Štukerti kambriukse 19 deformatsioon oleks olnud nii suure ulatusega, et sealt oleks olnud võimalik oma silmaga näha kõrvalkambri ukse juurde vastu seina maha pandud kalendrit. Vastu seina pandud kalendri nägemiseks tulnuks J.Štukertil oma pea praktiliselt uksest välja ja läbi pista. Kohtu hinnangul, viibides Toomas Joakiti kõrvalkambris, suletud kambriukse taga, ei olnud Janek Štukertil eelmärgitud põhjendustel võimalik enda kambrist näha ka hiljem sektori ehk siis koridori lõpus radiaatori juures asunud kalendrit. Neil asjaoludel ei ole Janek Štukerti ütlused kohtu jaoks tervikuna usutavad. Sealhulgas ei ole tunnistaja Janek Štukerti ütlused kohtu jaoks usutavad ka osas, millises ta väidab, et Toomas Joakit vangla ametnike suhtes ebaviisakaid väljendeid ei kasutanud (II,244 all). Toomas Joakiti kambrikaaslase, tunnistaja Aleksandr Kazakovi, ütlused ei ole kohtu jaoks usutavad seetõttu, et A.Kazakovi ütlustest nähtuvalt ta eesti keelt ei valda ning seetõttu puudus tal eesti keele mitteoskamise tõttu võimalus aru saada Toomas Joakiti ja vanglaametnike omavahelisest suhtlemisest, sealhulgas ka Toomas Joakiti poolt S.S. i suhtes kasutatud ebatsensuursetest väljenditest. Aleksandr Kazakovi ütlustest nähtuvalt ei saa ta eesti keelest aru (II,240 peale keskpaika); Toomas Joakit rääkis temaga (s.t A.Kazakoviga) vene keeles (II,240 allpool). A.Kazakovi ütlustest nähtuvalt on tema arusaamine eesti keelest selline, et ühest sõnast saab aru, 10-st sõnast ei saa (II,241 keskel). A.Kazakaovi avaldatust nähtuvalt ei kuulnud ta Toomas Jaokiti poolt öeldust midagi solvavat (II,240 peale keskpaika). Kuna A.Kazakovil puudus 26.08.2006.a võime eesti keelest täiel määral aru saada ning tema eesti keele oskus oli väga kesine, siis ei ole kohtu jaoks usutavad A.Kazakovi ütlused selle kohta, et ta saab eesti keeles aru sõimusõnadest (II,241 keskel) ja tema midagi solvavat Toomas Joakiti suust ei ole kuulnud (II,240 allpool). Lähtudes asjaoludest, et tunnistajate Janek Štukerti ja Aleksandr Kazakovi ütlused on ebausaldusväärsed, puuduvad kriminaalasjas usaldusväärsed ja kohtu jaoks veenvad tõendid, millised kinnitaksid Toomas Joakiti enda süüd
järgi täielikult eitavaid ütlusi selle kohta, et tema (s.t Toomas Joakit) kindlasti ei kasutanud valvuri suhtes solvavaid ja inimväärikust alandavaid väljendeid (II,284 keskel). Toomas Joakiti enda süüd süüdistuses
järgi täielikult eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatavad ja kummutatavad kogumis kannatanu S.S. i ning tunnistajate Tiina Radionovi ja Andrus Olderi ütlustega. Neil asjaoludel ei ole kohtu jaoks usutavad Toomas Joakiti ütlused selle kohta, et tema kindlasti ei kasutanud valvuri suhtes solvavaid ja inimväärikust alandavaid väljendeid (II,284 keskel). Seonduvalt süüdistatava kohtulikul arutamisel esitatud (II,213) kalendriga (II,184) peab kohus vajalikuks märkida, et kuna 26.08.2006.a kella 08.15 paiku toimunud sündmustega seonduvat kalendrit ei peetud vajalikuks kohtueelsel uurimisel asitõendina (KrMS § 124 lg 1 mõttes kui kuriteosündmusega seotud muud asendamatut objekti) kriminaalasja juurde võtta ning kannatanu kohtulikul uurimisel avaldatust nähtuvalt ei olnud ta kindel, kas süüdistatava poolt kohtule esitatud kalender on seesama, millise ta (s.t S.S) 26.08.2006.a kella 08.15 paiku Toomas Joakitilt kambrist ära võttis, siis ei pea kohus põhjendatuks käsitleda süüdistatava poolt kohtule esitatud kalendrit asitõendina (KrMS § 124 lg 1 mõttes kui kuriteosündmusega seotud muud asendamatut objekti). Tunnistaja Janek Štukerti ütlusi ei pea kohus eeltoodud põhjendustel, sealhulgas ka kalendriga seonduvalt antud ütluste osas, usaldusväärseteks. Kuna Janek Štukert kuulati üle videoühenduse kaudu ja Janek Štukert asus ülekuulamise ajal Murru Vanglas ning kohtuistungit peeti Tartu kohtumajas ning ka süüdistatava kohtule esitatud kalender asus Janek Štukerti ülekuulamise ajal Tartu kohtumajas, siis ei ole kohtu jaoks usutavad Janek Štukerti kohtule antud ütlused selle kohta, et kohtu valduses ja 20 J.Štukertile näidatud kalendri näol on tegemist 26.08.2006.a hommikuste sündmustega seonduva kalendriga, kuna kalendri peal on tema (s.t J.Štukerti) ema käekirjaga märkmed peal (II,246 all). Videoühenduse kaudu kaugülekuulamisega ei ole kohtu seniste kogemuste põhjal võimalik näha tavapärases suuruses käekirja paberi peal, sealhulgas ka kalendri peal, s.t Tartu kohtumajas asuva kalendri peal ei olnud Murru Vanglas asunud Janek Štukertil võimalik tehniliste lahenduste võimalustest tingituna videoühenduse kaudu näha kalendri peale tavalise käekirja suurusega kirjutatut, sealhulgas ka seda, et sinna üldse on midagi tavalise käekirjaga peale kirjutatud. Kuna tehniliste lahenduste võimaluste piiridest tingituna ei olnud J.Štukertil võimalik näha, kas kalendri peale on midagi kellegi poolt omakäeliselt peale kirjutatud, siis ei ole kohtu jaoks usutavad Janek Štukerti ütlused selle kohta, et kohtu valduses ja J.Štukertile näidatud kalendri näol on tegemist 26.08.2006.a hommikuste sündmustega seonduva kalendriga, kuna kalendri peal on tema (s.t J.Štukerti) ema käekirjaga märkmed peal (II,246 all). Kohtule süüdistatava poolt esitatud kalendrit (II,184) on oluline arvestada üksnes kalendri mõõtmete ja kannatanu ning tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamise aspektist. Toimikus II köites leheküljel 184 kilekaante vahel asuva kalendri kohta, millise kohus liitis kriminaalasja juurde süüdistatava taotluse alusel, on oluline märkida, et tegemist ei ole taskukalendriga ja kalendri mõõtmetest tingituna (14,5 x 20,5 cm suletud asendis ja lehed avatuna 29 x 20,5 cm) on kohtu jaoks usutavad kannatanu S.S. i ning tunnistajate Tiina Radionovi ja Andrus Olderi ütlustest kogumis nähtuv selle kohta, et selletaoliste mõõtmetega kalendriga oli võimalik ära katta vangistuskambri seinal oleva Ringmasteri seadme alumine osa, s.h ka kuuldeava. Kuna Toomas Joakiti käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ja tema süüd välistavad asjaolud, siis tuleb ta
lg 2 p 1 ja
järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus.
lõike 2 sanktsioonist nähtuvalt on võimalikuks mõistetavaks karistuseks vangistus 3-15 aastat.
sanktsioonist nähtuvalt on võimalikuks mõistetavaks karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 2 aastat. Lähtudes
lg 2 p 1 järgi toimpandu süü ulatusest – valdas oma elukohas hoidmisega kokku 37 narkootilist ainet sisaldavat tabletti, millistest 11 tabletti käitles kaastäideviijana isikute grupis Liisi Otsaga, ning lähtudes sellest, et puuduvad Toomas Joakiti karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, peab kohus põhjendatuks Toomas Joakitile karistuse mõista sanktsioonis sätestatud alammäära lähedal. Toomas Joakiti poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine tablettide kogus – kokku 37 tükki – ei ületa tähelepanuväärselt olulises ulatuses (
lõikes 1 osundatud) seaduses sätestatud narkootilise aine suure koguse alammäära ning jääb nimetatud suure koguse alammäära lähedale.
lg 2 p 1 järgi T.Joakitile karistuse mõistmisel lähtub kohus lisaks ka
lõikes 1 nimetatud õiguskorra kaitsmise huvidest ja sellest, et mõistetava karistusega oleks võimalik mõjutada süüdlast selliselt, et ta edaspidi enam süütegusid toime ei paneks. Neil asjaoludel, arvestades, et T.Joakiti on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korral, karistatus on kustumata, on välistatud T.Joakiti karistamine sanktsioonis sätestatud miinimummääras ja T.Joakiti tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest ja T.Joakiti mõjutamise huvides, selleks, et ta enam kuritegusid toime ei paneks, karistada miinimummäärast 6 kuu võrra suuremas määras – see on 3 aasta ja 6 kuu vangistusega. Kohtu hinnangul on sellises määras (3 a 6 k) Toomas Joakitile
lg 2 p 1 järgi 37 narkootilise aine tableti ebaseadusliku käitlemise eest karistuse mõistmine proportsioonis ka kaastäideviijale – Liisi Otsale (kes oli varasemalt, s.o enne 18.12.2006.a kohtuotsuse kuulutamist, kriminaalkorras karistamata isik) kokkuleppemenetluses 50 narkootilise aine tableti ebaseadusliku käitlemise eest karistuseks mõistetud 3 aasta ja 1 kuu vangistusega. 21 Lähtudes
järgi toimepandu süü ulatusest – sõimas mitme minuti jooksul võimuesindajast vanemvalvuri kohusetäitjat seoses tema poolt oma ametikohustuste täitmisega väga kõvahäälselt ebatsensuursete sõnadega (värdjas, urod, pederast, rott, nahhui, debiilik, nikku ei ole saanud, lits, ment raisk, bljat suka, persse, kõik mendid on värdjad ja debiilikud), millistest enamus ei ole mitte ainult halvustavad, vaid ka räigelt ropud ja sellega olulisel määral võimuesindaja au ja väärikust alandavad ning ebatsensuurseid sõnu kasutas Toomas Joakit nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse kohta, ning lähtudes sellest, et puuduvad Toomas Joakiti vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud, peab kohus põhjendatuks, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, kuna Toomas Joakiti on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korral ja see karistatus ei ole kustunud, iseloomustus Tartu Vanglast on negatiivne (III,12), karistada Toomas Joakiti
järgi vangistusega ja seda miinimummäära lähedal, kuid miinimummäärast suuremas ulatuses.
järgi eest karistuseks rahalise karistuse kohaldamine ei ole, lähtudes eelmärgitud asjaoludest kogumis, põhjendatud ja Toomas Joakiti suhtes ka kohane. Õiguskorra kaitsmise huvides ei ole Toomas Joakiti suhtes rahalise karistuse kohaldamine põhjendatud ka seetõttu, võimuesindajast vangivalvuri suhtes väga kõvahäälselt öeldud räigete ebatsensuursete sõnade mitme minuti jooksul kasutamist kuulsid pealt lisaks teistele vangivalvuritele ka eelvangistuses viibinud teised vahistatud (enamus vanglakambrite uksi on alt ära painutatud, mis võimaldab kuulda sektsioonis toimuvat – kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt). Selline Toomas Joakiti käitumine andis teistele eelvangistuses viibinud isikutele negatiivset ja halba eeskuju. Rahalise karistuse kohaldamise Toomas Joakiti suhtes välistab ka asjaolu, et talle haldusõiguserikkumiste ja väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid (265.-, 2650.-, 300.-, 3000.-, 600.- krooni) on kõik täies ulatuses tasumata (III,23 – 04.10.2006 seisuga). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud varasemalt kriminaalkorras 5 korral karistatud isikut ja haldusõiguserikkumiste ning väärtegude toimepanemise eest karistatud isikut, kelle karistatus ei ole kustunud ning kellele süütegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid on täies ulatuses tasumata, karistada rahalise karistusega. Neil asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud Toomas Joakiti
Kuna viimase katseaja läbis Toomas Joakit katseajal kuritegusid toime panemata, siis peab kohus põhjendatuks
lg 1 järgi liitkaristuse mõistmisel lähtuda kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise põhimõttest ning kohaldada 3 aastast ja 6 kuust vangistusest ärakandmata karistusaja – 2 aasta 2 kuu 27 päeva vangistuse osas karistusest tingimisi vabastamist T.Joakiti 3-ks aastaks käitumiskontrollile allutamisega. Eelvangistuses 23.02.2006.a – 25.05.2007.a viibitud 1 aastat 3 kuud 3 päeva peab kohus
§-s 56 sätestatud põhimõtetest lähtudes toimepandud kuritegude eest piisavaks ja põhjendatuks ning seda lähtudes ka õiguskorra kaitsmise huvidest ja ka sellest aspektist, et panna T.Joakiti edasiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kuna T.Joakit läbis temale viimase kohtuotsusega kohaldatud katseaja uusi kuritegusid toime panemata ning see asjaolu annab kohtule põhjendatud aluse arvata, et katseajaga käitumiskontrollile allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla avaldas Toomas Joakitile katseaja kestel distsiplineerivat ning karistuse mõistmise eesmärkidega kooskõlas olevat vajalikku (uute kuritegude toimepanemisest hoiduma panevat) mõju, siis tuleb anda Toomas Joakitile võimalus ja ärakandmata karistusaja – 2 aasta 2 kuu 27 päeva vangistuse osas kohaldada karistusest tingimisi vabastamist T.Joakiti 3-ks aastaks käitumiskontrollile allutamisega. Kuna
lg 2 p 1 järgi kuriteo toimepanemise ajal ei kehtinud
lg 5 p 2 nii nagu see säte käesoleval ajal (alates 01.02.2007) kehtib, siis ei ole Toomas 22 Joakiti suhtes kohaldatav
punktis 2 märgitud kuriteoga saadud vara Heli Sillaots Leili Simmer Margus Pissarev kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.