lg.3 alusel loovutab Eesti Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodanikke kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis.
alusel
lg 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Loovutamismenetluse käigus kogutud materjalide läbivaatamise ja menetlusosaliste ärakuulamise järgselt kohus tuvastas: Saksamaa Sirene büroo poolt on rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud Schengeni konventsiooni art 95 kohaselt Eesti Vabariigi kodanik Toomas Helin, kelle kinnipidamist ja vahistamist taotletakse seoses Euroopa vahistamismääruse väljaandmisega. Kahtlustatakse Toomas Helin´at Saksamaa Liitvabariigis selles, et ajavahemikus 1999 kuni 2001 varastati Saksamaal erinevates kohtades, kuid eelkõige Baden-Württembergis vähemalt 64 kallist sõidukit ligikaudses koguväärtuses 4 miljonit eurot. Reeglina lõigati katki sõidukitootjate või autoesinduste parkimisalade piirdetarandid. Tavaliselt tegelesid kurjategijad mitme autoga. Enamasti varastati samaaegselt 2-3 pargitud sõidukit originaalvõtmetega ja viidi koheselt võltsitud dokumentide ja võltsitud või varastatud numbrimärkidega Edela-Euroopasse, kus need maha müüdi. Süüdistatu Helin ja tema mitu kaasmaalast on 1999.aastast tegutsenud koos, et varastada kirjeldatud viisil autosid, siis kui selleks avaneb võimalus, ja tagada sel moel sõidukite hilisema müügi läbi mõneks ajaks ja teatud ulatuses sissetulek. Süüdistatu Helin tegutses ninamehena. Nimetatud aja jooksul oli ta üks nii-nimetatud Linnuvabriku juhtfiguure, mis on Eesti linnas Tallinnas asuv kuritegelik ühendus. Harilikult tegid jõuguliikmed Helina eest kindlaks soodsad objektid ja teatasid talle kohapealt telefoni teel, millised sõidukid sobisid varguseks. Süüdistatu Helin “tellis” seejärel konkreetsed sõidukid. Need viidi pärast teo toimepanekut koheselt Lõuna-Prantsusmaale või Hispaaniasse, kus need seejärel kolmandatele isikutele kasuga müüdi. Süüdistatu Helin oli isiklikult, koos erinevate ühendusse kuuluvate osavõtjatega vastutav järgmise 9 sõiduki varguse või sõiduki varguse katse eest:
lg.3 alusel loovutab Eesti Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodanikke kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis. Samuti tuleb märkida, et lähtuvalt Euroopa Liidu Liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni ühinemise seadusest art 8 nähtub, et väljaandmisest ei tohi keelduda põhjusel, et taotluse saanud riigi seaduste kohaselt on kriminaalmenetluse tähtaeg möödunud või karistus aegunud. Aegumist tuleb arvestada Saksamaa seaduste kohaselt. Nimetatud konventsiooniga on ühinenud nii Saksamaa Liitvabariik kui ka Eesti Vabariik. Kaitsja leidis, et tuleks Euroopa vahistamismäärus rahuldada ja Toomas Helin loovutada Saksamaa Liitvabariigile, kuna tema kaitsealune soovib võimalikult kiiresti lahendada asjad 3 Saksamaa Liitvabariigis. Samas märgib kaitsja, et ei oleks olnud vajalik isiku suhtes kohaldada loovutusvahistust, kuna isik oleks ise vabatahtlikult läinud Saksamaale. Kui kohus peaks rahuldama Euroopa vahistamismääruse, siis tema kaitsealune ja tema seda ei vaidlusta. Kohus, kuulanud ära Toomas Helin´a selgitused, prokuröri ja kaitsja arvamuse ning kohtule esitatud kirjalikud materjalid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artiklile 1 täidavad liikmesriigid mis tahes Euroopa vahistamismääruse vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel. Seega vastavalt eelpoolnimetatud põhimõttele on taotluse saanud liikmesriik kohustatud peaaegu automaatselt tunnustama ja täitma Euroopa vahistamismäärust kui taotleva liikmesriigi pädeva õigusasutuse otsust isiku vahi alla võtmiseks teises liikmesriigis ja loovutamiseks taotlevale liikmesriigile. Kohus leiab, et liikmesriikide vastastikuse tunnustamise ja sellest lähtuvalt ka vastastikuse usaldamise põhimõtet silmas pidades puudub alus kahtluse alla seada Euroopa vahistamismääruses kui taotleva riigi pädeva õigusasutuse otsuses sisalduva õigsust. Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni artikkel 8 kohaselt ei tohi väljaandmisest keelduda põhjusel, et taotluse saanud riigi seaduste kohaselt on kriminaalmenetluse tähtaeg möödunud või karistus aegunud. Toomas Helin suhtes on välja antud vahistamismäärus. Saksamaa Liitvabariigi kriminaalseadus näeb ülalmärgitud kuriteo eest ette maksimumkaristusena vangistuse kuni 10 aastat. Ka Eesti Vabariigis kehtiva Karistusseadustiku järgi on samalaadsete tegude toimepanemise eest ette nähtud vangistus üle 1 aasta. Kohtul ei ole informatsiooni selle kohta, et Toomas Helin´a suhtes oleks Eesti Vabariigis pooleli või alustatud seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga kriminaalmenetlust või et teda oleks sama teo eest teises liikmesriigis süüdi või õigeks mõistetud või menetlust lõpetatud. Toomas Helin on ise nõustunud loovutamisega, mida ta kinnitas ka kohtuistungil. Puuduvad
§-s 492 lg 1 ja 2 loetletud isiku loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud. Saksamaa Liitvabariigis kahtlustatakse Toomas Helin´at teo toimepanemises, milliste toimepanemine on karistatav ka Eesti Vabariigis vangistusega üle 1 aasta, mistõttu on
§-st 491 lg 1 ja 2 sätestatud loovutamise üldtingimused täidetud. Tema kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, millise õigsuses kohtul kahtlemiseks alus puudub.
lg.3 alusel loovutab Eesti Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodanikke kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis. Seetõttu kohus, juhindudes
§-dest 498 lg 1 p 1; 502; 503 lg 1 p 1, lg 4, 6; 504 lg 1, 2, asub seisukohale, et Toomas Helin´a suhtes välja antud Euroopa vahistamismäärus tuleb rahuldada ja nõustuda Toomas Helin´a loovutamisega Saksamaa Liitvabariigile. Orvi Tali Eeluurimiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.