1-08-5600 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.aprillil 2008.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Asja number 1-08-5600 Eeluurimiskohtunik Orvi Tali Taotluse esitaja Riigiprokur

§ 492

lg.3 alusel loovutab Eesti Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodanikke kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis.

1. Käesoleva määruse ärakiri edastada Toomas Helin kinnipidamiskohale, Toomas Helin ´ale, tema kaitsjale ja Riigiprokuratuurile.
2. Määruse jõustumisel saata määruse ärakiri Justiitsministeeriumile. Edasikaebamise kord Loovutamismäärusele võib

§ 504

alusel

§ 386

lg 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Loovutamismenetluse käigus kogutud materjalide läbivaatamise ja menetlusosaliste ärakuulamise järgselt kohus tuvastas: Saksamaa Sirene büroo poolt on rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud Schengeni konventsiooni art 95 kohaselt Eesti Vabariigi kodanik Toomas Helin, kelle kinnipidamist ja vahistamist taotletakse seoses Euroopa vahistamismääruse väljaandmisega. Kahtlustatakse Toomas Helin´at Saksamaa Liitvabariigis selles, et ajavahemikus 1999 kuni 2001 varastati Saksamaal erinevates kohtades, kuid eelkõige Baden-Württembergis vähemalt 64 kallist sõidukit ligikaudses koguväärtuses 4 miljonit eurot. Reeglina lõigati katki sõidukitootjate või autoesinduste parkimisalade piirdetarandid. Tavaliselt tegelesid kurjategijad mitme autoga. Enamasti varastati samaaegselt 2-3 pargitud sõidukit originaalvõtmetega ja viidi koheselt võltsitud dokumentide ja võltsitud või varastatud numbrimärkidega Edela-Euroopasse, kus need maha müüdi. Süüdistatu Helin ja tema mitu kaasmaalast on 1999.aastast tegutsenud koos, et varastada kirjeldatud viisil autosid, siis kui selleks avaneb võimalus, ja tagada sel moel sõidukite hilisema müügi läbi mõneks ajaks ja teatud ulatuses sissetulek. Süüdistatu Helin tegutses ninamehena. Nimetatud aja jooksul oli ta üks nii-nimetatud Linnuvabriku juhtfiguure, mis on Eesti linnas Tallinnas asuv kuritegelik ühendus. Harilikult tegid jõuguliikmed Helina eest kindlaks soodsad objektid ja teatasid talle kohapealt telefoni teel, millised sõidukid sobisid varguseks. Süüdistatu Helin “tellis” seejärel konkreetsed sõidukid. Need viidi pärast teo toimepanekut koheselt Lõuna-Prantsusmaale või Hispaaniasse, kus need seejärel kolmandatele isikutele kasuga müüdi. Süüdistatu Helin oli isiklikult, koos erinevate ühendusse kuuluvate osavõtjatega vastutav järgmise 9 sõiduki varguse või sõiduki varguse katse eest:

2. aasta novembri lõpus sõiduki Xxxvargus, registreerimisnumbriga xxx, automüüja WG varalt, aadressil xxx.
3. Firmale M und M kuulvate uute sõidukite varguses, milleks olid Xxx, registreerimisnumbriga xxx, Xxx, registreerimisnumbriga xxx ja Xxx, registreerimisnumbriga xxx, ligikaudses koguväärtuses 200 000 eurot
4. aasta
5. veebruari ööl vastu
6. veebruari Reutlingenis.
8. veebruaril 2000 Sindelfingenis firmale DCA kuuluva uue Xxxvarguses, registreerimisnumbriga xxx, ligikaudses koguväärtuses 100 000 eurot.
9. 27.-
10. veebruaril 2000 Stuttgartis – Zuffenhausenis uue Xxx varguses, registreerimisnumbriga xxx ja Xxx varguses, registreerimisnumbriga xxx, ligikaudses koguväärtuses 125 000 eurot, mis mõlemad kuulusid firmale Xxx.
12. ja
13. märtsil Illingenis firmale DCA kuuluva uue Xxx varguses, registreerimisnumbriga xxx, Xxxvarguses, registreerimisnumbriga xxx ja Xxx varguses, registreerimisnumbriga xxx, ligikaudses koguväärtuses 210 000 eurot. Lisaks üritasid nad varastada Xxx, registreerimisnumbriga xxx koguväärtuses vähemalt 75 000, mis siiski ebaõnnestus sõiduki rikkis aku tõttu.
15. märtsil 2000 Stuttgartis – Zuffenhausenis Xxx varguses, registreerimisnumbriga xxx, Xxxvarguses, registreerimisnumbriga xxx ja Xxxvarguses, registreerimisnumbriga xxx, ligikaudses koguväärtuses 270 000 eurot, mis kõik kuulusid firmale Xxx.
16. Ajavahemikus 7.-
17. aprill 2000 Illingenis kavandasid nad firmale DCA kuuluva kahe sõiduki vargust, milleks oli Xxx, registreerimisnumbritega xxx ja xxx, ligikaudses 2 koguväärtuses 150 000 eurot. Pärast seda kui sõidukid olid varustatud mujalt varastatud numbrimärkidega ja bensiinipaagid olid täidetud, takistas ainult alarmsüsteemi signaal neil oma kuritegeliku teo jätkamist.
19. mail 2000 Bremerhavenis firmale DCA kuuluva uue Xxx varguses, registreerimisnumbriga xxx, Xxx varguses, registreerimisnumbriga xxx ja Xxx varguses, registreerimisnumbriga xxx, ligikaudses koguväärtuses 200 000 eurot. Lisaks üritasid vargad sündmuskohal varastada Xxx, registreerimisnumbriga xxx, ligikaudses koguväärtuses 50 000 eurot, mis siiski ebaõnnestus sõiduki rikkis aku tõttu.
21. juulil 2000 Bremerhavenis firmale DCA kuuluva uue Xxx varguses, registreerimisnumbriga xxxja Xxx varguses, registreerimisnumbriga xxx, ligikaudses koguväärtuses 150 000 eurot Kuritegu, mis on seotud jõugu poolt raskele vargusele kihutamisega, kuritegu, mis on seotud jõugu poolt raskele vargusele kihutamise katsega § 244 a, 243, lõik 1, lause 2, numbrid 1 ja 3, 26, Saksa kriminaalkoodeks; § 244 a, 243, lõik 1, lause 2, numbrid 1 ja 3, 26, 22, 23, lõik 1, 12 lõik 1, 53 Saksa kriminaalkoodeks. Maksimaalkaristus 10 aastat vangistust. Arvesse võttes asjaolu, et Toomas Helin´a suhtes on Saksamaa Liitvabariigis välja antud vahistamiskäsk ning Saksamaa Liitvabariigis taotleb Toomas Helin´a kinnipidamist ja vahistamist seoses Euroopa vahistamismääruse edastamisega ja loovutamisega kriminaalmenetluse jätkamise eesmärgil, siis Stuttgarti kohtu vahistamiskäsu täitmiseks ning loovutamismenetluse tagamiseks oli prokuröri arvates vajalik Toomas Helin´a vahistamine, kuivõrd Toomas Helin´at kahtlustatakse, et ta on välisriigis toime pannud kuriteo ja vabaduses viibides võib ta hakata loovutamismenetlusest kõrvale hoiduma. Harju Maakohus asus oma 23.04.2008.a. määruses seisukohale, et prokuröri taotlus kohaldada Toomas Helin suhtes loovutamisvahistust on põhjendatud ning Harju Maakohus vahistas Toomas Helin´a kuivõrd leidis, et kinnipeetut kahtlustatakse Saksamaa Liitvabariigis toimepandud kuriteos, milline käitumine on ka Eesti Vabariigis kehtiva Karistusseadustiku järgi karistatav tegu. 23.04.2008.a. Toomas Helin ei olnud nõus enda loovutamisega Saksamaa Liitvabariigi ametivõimudele. Toomas Helin seletas, et on nõus tema loovutamisega Saksamaa Liitvabariigi ametivõimudele, kuid kahtlustus on arusaamatu ja tegusid ei ole pannud toime. Temale teadaolevalt ei ole alustatud samades episoodides tema suhtes kriminaalmenetlust Eesti Vabariigis, ka ei ole teda süüdi ega õigeks mõistetud nendes episoodides. Eesti Vabariigis ei ole temal menetluses kriminaalasju. Prokurör asus seisukohale, et Toomas Helin´a loovutamist taotletakse seoses kuriteo toimepanemisega ja seda 9 episoodis, mida võib kvalifitseerida Eesti Vabariigis vargusena. Eesti Vabariigis ei ole pooleli samas asjas menetlust Toomas Helin suhtes ning teda ei ole süüdi ega õigeks mõistetud sama kuriteo toimepanemises. Nii Saksamaa Liitvabariigi kui ka Eesti Vabariigi karistusseadustikud näevad Toomas Helin´ale inkrimineeritava teo toimepanemise eest karistusena ette üle 1 aasta vangistust. Ei ole takistusi Toomas Helin´a loovutamiseks.

§ 492

lg.3 alusel loovutab Eesti Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodanikke kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis. Samuti tuleb märkida, et lähtuvalt Euroopa Liidu Liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni ühinemise seadusest art 8 nähtub, et väljaandmisest ei tohi keelduda põhjusel, et taotluse saanud riigi seaduste kohaselt on kriminaalmenetluse tähtaeg möödunud või karistus aegunud. Aegumist tuleb arvestada Saksamaa seaduste kohaselt. Nimetatud konventsiooniga on ühinenud nii Saksamaa Liitvabariik kui ka Eesti Vabariik. Kaitsja leidis, et tuleks Euroopa vahistamismäärus rahuldada ja Toomas Helin loovutada Saksamaa Liitvabariigile, kuna tema kaitsealune soovib võimalikult kiiresti lahendada asjad 3 Saksamaa Liitvabariigis. Samas märgib kaitsja, et ei oleks olnud vajalik isiku suhtes kohaldada loovutusvahistust, kuna isik oleks ise vabatahtlikult läinud Saksamaale. Kui kohus peaks rahuldama Euroopa vahistamismääruse, siis tema kaitsealune ja tema seda ei vaidlusta. Kohus, kuulanud ära Toomas Helin´a selgitused, prokuröri ja kaitsja arvamuse ning kohtule esitatud kirjalikud materjalid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artiklile 1 täidavad liikmesriigid mis tahes Euroopa vahistamismääruse vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel. Seega vastavalt eelpoolnimetatud põhimõttele on taotluse saanud liikmesriik kohustatud peaaegu automaatselt tunnustama ja täitma Euroopa vahistamismäärust kui taotleva liikmesriigi pädeva õigusasutuse otsust isiku vahi alla võtmiseks teises liikmesriigis ja loovutamiseks taotlevale liikmesriigile. Kohus leiab, et liikmesriikide vastastikuse tunnustamise ja sellest lähtuvalt ka vastastikuse usaldamise põhimõtet silmas pidades puudub alus kahtluse alla seada Euroopa vahistamismääruses kui taotleva riigi pädeva õigusasutuse otsuses sisalduva õigsust. Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni artikkel 8 kohaselt ei tohi väljaandmisest keelduda põhjusel, et taotluse saanud riigi seaduste kohaselt on kriminaalmenetluse tähtaeg möödunud või karistus aegunud. Toomas Helin suhtes on välja antud vahistamismäärus. Saksamaa Liitvabariigi kriminaalseadus näeb ülalmärgitud kuriteo eest ette maksimumkaristusena vangistuse kuni 10 aastat. Ka Eesti Vabariigis kehtiva Karistusseadustiku järgi on samalaadsete tegude toimepanemise eest ette nähtud vangistus üle 1 aasta. Kohtul ei ole informatsiooni selle kohta, et Toomas Helin´a suhtes oleks Eesti Vabariigis pooleli või alustatud seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga kriminaalmenetlust või et teda oleks sama teo eest teises liikmesriigis süüdi või õigeks mõistetud või menetlust lõpetatud. Toomas Helin on ise nõustunud loovutamisega, mida ta kinnitas ka kohtuistungil. Puuduvad

§-s 492 lg 1 ja 2 loetletud isiku loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud. Saksamaa Liitvabariigis kahtlustatakse Toomas Helin´at teo toimepanemises, milliste toimepanemine on karistatav ka Eesti Vabariigis vangistusega üle 1 aasta, mistõttu on

§-st 491 lg 1 ja 2 sätestatud loovutamise üldtingimused täidetud. Tema kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, millise õigsuses kohtul kahtlemiseks alus puudub.

§ 492

lg.3 alusel loovutab Eesti Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodanikke kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis. Seetõttu kohus, juhindudes

§-dest 498 lg 1 p 1; 502; 503 lg 1 p 1, lg 4, 6; 504 lg 1, 2, asub seisukohale, et Toomas Helin´a suhtes välja antud Euroopa vahistamismäärus tuleb rahuldada ja nõustuda Toomas Helin´a loovutamisega Saksamaa Liitvabariigile. Orvi Tali Eeluurimiskohtunik 4