← Eesti

1-07-12251\5

1-07-12251 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11.jaanuaril 2008.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-12251 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi Anton Galjanov süüdistus KarS § 121 ja 120, 263 p 3 järgi lühimenetluses Prokurör Maksim Kink Süüdistatav Anton Galjanov isikukood: 37906060412, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskharidus, töötab OÜ V , elukoht: xxx, Oli KrMS § 217 järgi kinni peetud 17.-18.mai 2007.a, tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 18.05.2007.a; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Kohtuistungi toimumise aeg 11.jaanuaril 2008.a Juhindudes KarS §-dest 68 lg 1, 73; KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas:

  1. Õigeks mõista Anton Galjanov KarS § 120 järgi.
  2. Süüdi tunnistada Anton Galjanov KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, võttes aluseks miinimumpäevamäära 50.(viiskümmend) krooni s.o. 3000.- (kolm tuhat) krooni.
  3. Süüdi tunnistada Anton Galjanov KarS § 263 p 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, võttes aluseks miinimumpäevamäära 50.- RESOLUTSIOON (viiskümmend) krooni s.o. 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni.
  4. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust mitme kuriteo eest lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Anton Galjanovile karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära summas 3000 krooni.
  5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra mõistes Anton Galjanovile lõplikuks karistuseks rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. summas 2000.- (kaks tuhat) krooni.
  6. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Anton Galjanovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.mai 2007.a so 2 päeva ning arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, on ärakandmata karistuseks, mille kandmisest Anton Galjanov tingimisi vabastatakse rahaline karistus 34 päevamäära s.o summas 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni.
  7. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest mitte pöörata Anton Galjanov’ile mõistetud rahalist karistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.
  8. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o. 11.jaanuarist 2008.a.
  9. Anton Galjanov suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
  10. Asitõend – CD plaat kõne salvestusega – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
  11. Välja mõista Anton Galjanovlt riigituludesse menetluskuluna: • Sundraha summas 6525 krooni; • määratud kaitsjale makstud tasu summas 1858,50 krooni. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr 10220034800017 või Hansapangas konto nr
  12. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Anton Galjanov 1-0712251 sundraha“; „Anton Galjanov 1-07-12251 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 21.jaanuaril 2008.a SÜÜDISTUS Anton Galjanov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 06.01.2007.a kella 03.00 ajal viibides oma kodus, aadressil Tallinn, Xxx, olles alkoholijoobes, läks tüli käigus samas korteris elava abikaasa õe OB’i tuppa, nõudes seal, et tema eest varjunud abikaasa IG läheks temaga kaasa nende magamistuppa, hoides selle juures kööginuga käes ja ähvardades suunates noatera IG poole, mida viimane võttis kui reaalset ohtu oma tervisele ja kartis Anton Galjanov’i poolt noaga löömist. Seega Anton Galjanov pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega, mille täideviimist oli alust karta. 2 Samuti tema, 06.01.2007.a kella 03.00 ajal viibides oma kodus, aadressil Tallinn, Xxx, olles alkoholijoobes, nõudis tüli käigus abikaasa IG’lt, et viimane läheks temaga kaasa magamistuppa ja saanud eitava vastuse, haaras oma parema käega jõuga IG vasakust õlavarrest, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja verevalumi. Samuti tema, 18.02.2007.a kella 10.00 paiku viibides oma kodus, aadressil Tallinn, Xxx, olles alkoholijoobes, kasutas peretüli käigus vägivalda oma abikaasa IG suhtes – väänas jõuga oma naise IG käe selja taha ning samuti lõi teda ühe korra rusikaga kõrva piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – kõrvalestal verevalumi ning põsel turse. Seega Anton Galjanov pani toime teisele isikule valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 13.05.2007.a kell 22.36 paiku viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, helistas oma mobiiltelefonilt Põhja Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse numbrile 110 ning tegi pommiähvarduse, väites, et XXX keldris toimub viieteist minuti pärast plahvatus, mille tagajärjel kell 22.55 väidetavast pommi asukohast evakueeriti elanikud, rikkudes nende rahu ja avalikku korda. Oma tegevusega, mis seisnes avaliku korra rikkumises lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, pani Anton Galjanov toime KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav Anton Galjanov selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab süüdi osaliselt ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil tunnistas Anton Galjanov oma süüd nimelt pommiga ähvardamises, kuid mitte IG kehalises väärkohtlemises ja tema ähvardamises. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud, kuid selgitas kohtuistungil, et jääb varem antud ütluste juurde. Naine käis hilja väljas – ööklubides, tuli hilja, vastu hommikut tagasi. 06.01.2007.a tuli ka hilja ja hakkas hüsteeritsema, ründas teda esimesena. Tema teda noa ei rünnanud. Praegu elavad nad eraldi. Veebruaris käis naine diskol, tema tahtis naisega rääkida, aga naine jooksis välja ja tuli hiljem politseiga tagasi. Kehavigastused võisid tekkida siis, kui ta välja jooksis ja ründas teda. Tema ei mäleta seda, kas ta väänas naisel käe selja taha. Vastu kõrvu ta naisele ei andnud. Võib-olla ta tõukas naist ja ta kukkus vastu tugitooli. Võimalik on, et ta haaras naise käest kinni. Tal on õrn nahk, saab kergesti viga. Hiljem ütles I talle, et andis sellepärast selliseid ütlusi, et tahtis tast lahti saada ja, et ta seal korterist ära läheks, naiseõde andis sellised ütlused nagu naine tahtis. Tema õde oli üldse teises toas. Anton Galjanov’i kaitsja hinnangul süüdistatava süü talle inkrimineeritavates kuritegudes tõendamist leidnud ei ole, süüdistatav ennast süüdi tunnistanud ei ole, Anton Galjanov’ile esitatud süüdistus on põhjendamata. Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid: • IG poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et Anton Galjanov’iga on nad abielus alates 24.09.1999.a, neil on ühine laps. Nende aastate jooksul on neil olnud tülid, kui mees on purjus, mees joob tihti. Kui mees on kaine, siis ta kontrollib end. Tarvitades alkoholi provotseerib mees tülisid, seejuures püüdes igakord tekitada temale valu. Mees peksab teda 3 • rusikatega ükskõik kuhu, kord jõuga, kord mitte. 06.01.2007.a. käis nendel külas R nimeline inimene, kellega ta mees võttis köögis koos viina. Kuulnud müra, palus tema – IGR’il korterist lahkuda. R lahkus kella 01.00 paiku. Õde tuli koju kella 02.00 paiku. Seejärel läks tema – IG õe tuppa, sest oli kindel, et mees hakkaks teda tüütama, sõimama. Öösel kella kolme paiku tüli käigus tuli mees, kes oli purjus, õe tuppa. Mehel oli käes kööginuga, terapikkusega 20 cm, käsi oli mehel ette surutud ja noatera suunatud tema poole. Nende vahel oli ühemeetrine distants. Tema võttis tema poole suunatud noatera kui ohtu oma tervisele ja elule. Õde – OB astus nendele vahele, haarates Antoni käest noa, millise pani öökapi sahtlisse ning öeldes „Hulluks oled läinud või?“ Mees nõudis, et tema – IG läheks nende tuppa. Tema ei tahtnud koos mehega minna ja keeldus. Anton haaras parema käega tema paremast õlavarrest. Tal oli valus, pärast tekkis sinikas, kuid traumapunkti ta ei pöördunud. Kui õde astus nende vahele, tirides Antoni kätt temast eemale, siis kutsus ta isa AB’i ja läks tema tuppa. Kui isa väljus toast, siis mehe käes nuga ei olnud. Isa ei näinud, kuidas mees teda noaga ähvardas. Anton sai aru, et kõik on tema vastu ning lõpetas tülitsemise. 18.02.2007.a. kella 06.30 ajal kutsus tema tõepoolest politsei välja. 18.02.2007.a. kella 6 paiku tuli ta peolt koju, ta ei jõudnud riidest lahti võtta, kui mees tuli tema juurde. Mees ütles talle „Õigel ajal jõudsid koju lirva…“,, seejärel haaras mees teda riietest kinni ja viis kööki. Köögis tekkis nendel omavahel tüli, tema jooksis paljajalu korterist trepikoja esimesele korrusele ja kustus politsei. Koos politseinikega tuli ta tuppa tagasi. Mehega vesteldi. 18.02.2007.a. kella 10 paiku tuli purjus A. Galjonov koju. Mees tuli magamistuppa ning viskas võtmed voodi peale, kus tema – IG istus. Tema võttis võtmed oma kätte. Pärast seda hakkas A. Galjonov talt võtmeid ära võtma, väänates tema vasakut kätt selja taha, millises tema hoidis võtmeid. Tema – IGl hakkas valus ning ta lõi A. Galjanovi ühel korral näkku. Siis A. Galjanov lõi teda ühel korral vasaku kõrva piirkonda nii tugevalt, et kõrva tagant hakkas verd jooksma. Kõrvanibu tagaküljel oli kaks kriimustust. Saadud löögist toetus tema käele, põrandale ta ei kukkunud vaid jäi voodi peale istuma. Meelemärkust ta ei kaotanud. Löömist nägi pealt ka mehe õde MM. A. Galjonov ütles tema – IGle, et ta koliks toast välja. Ta läks oma õe O tuppa. Viie minuti pärast tuli mees tema õe O tuppa. Tema istus õe voodil. Õde palus mehel toast lahkuda, õe ja mehe vahel tekkis vaidlus. Mees lahkus O toast ja läks magamistuppa magama. Pärast seda läks ära ka mehe õde MM. Peale seda sättis tema ennast valmis ja läks traumapunkti, kus fikseeriti peksmisjäljed. 18.02.2007.a kella 21.30 ajal märkas tema vasakul õlal verevalumeid, millised jäid mehe sõrmedest, kui ta haaras temast kinni ja väänas ta kätt selja taha. Anton Galjanov oma tegevusega tekitas talle füüsilist valu. (kd I tl 49-52, 55-59; 76-78) OB’i poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 2007.a. jaanuari alguses, võib-olla kella kolme paiku öösel, tekkis ta õe – IGja viimase mehe – Anton Galjanov’i vahel järjekordne tüli. Nad tülitsevad pidevalt. A. Galjanov joob tihti, tülitseb ja armukadetseb. Tema elab Tallinnas aadressil: Xxx kolmetaolises korteris koos õe IG, õemees Anton Galjanovi ja isa ABiga. Õde tuli tema tuppa. Seejärel tuli tema tuppa Anton, kes hakkas It kutsuma nende tuppa. I vastas, et jääb koos temaga. Seejärel ta nägi, kuidas Anton läks kööki, sest tema toauks oli lahti. Seejärel ta nägi, kuidas Anton tuli nende juurde tagasi ja tal oli käes nende köögist pärit suur nuga, terapikkusega 20 cm. Millises asendis Anton nuga hoidis, seda ta öelda ei oska. Tema ütles Antonile „Kas oled hulluks läinud. Viska nuga ära“. Anton viskas noa põrandale. Tema tõstis noa üles ja pani öökapi sahtlisse, milline asus voodi kõrval. Anton kutsus It nende tuppa, kuid I keeldus. Seejärel haaras Anton I käest kinni, tahtes teda enda tuppa viia. Tema – OB astus nendele vahele ja hakkas Antoni Ist eemale tõukama. I käel oli punetus, hiljem tekkis verevalum. Kui nuga oli Antoni käes, siis ta ei ähvardanud, et tekitab kahju tema tervisele või tapab tema. 18.02.2007.a. kella 10.00 paiku ärkas tema müra ja I karjumise peale. Tema asus oma toas. Mõne minuti pärast tuli I äranutetult tema juurde ja istus voodile. Ta märkas, et I vasaku kõrva tagant tuli verd, vasak 4 • • põsk oli paistes ja punast värvi. I ütles, et mees oli teda löönud. I järgi tuli purjus A. Galjanov, kes kükitas I juurde maha. Mees haaras perioodiliselt oma kätega I randmetest kinni ja kutsus teda magamistuppa. I ei tahtnud minna, mees aga tingis edasi. Teda – OBit tüütas mehe juuresolek ära ja ta palus mehel lahkuda. Mees kuulas teda ja väljus. I jäi tema juurde tuppa. Nende juures oli sel päeval ka Antoni poolõde M, kes oli tujust ära. M korjas oma asjad kokku ja läks minema. (kd I tl. 61-64, 79-83) Anton Galjanov poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et 06.01.2007.a. kella kolme paiku tekkis tema ja ta naise vahel tüli, millise käigus haaras ta naise käest ja viis ta tema õe tuppa, kuid noaga ta oma naist ähvardanud ei ole. Kööginoaga kooris tema õuna. Nuga tema naise poole ei suunanud ja põrandale ei visanud. Tema ei mäleta, et oleks noaga 06.02.2007.a. kella kolme paiku O. B toas käinud. 18.02.2007.a. tema ei löönud naist kõrva piirkonda ning ei väänanud naise kätt. IG tuli 18.02.2007.a. koju kella 7 paiku. Tema läks naise juurde. Naine oli korteri koridoris ja ebakaine. Tema tahtis naisega rääkida ja kutsus ta kööki. Naine solvas teda, saatis pikalt. Tema – Anton Galjanov läks kööki, aga naine ütles, et tema kutsub politsei ja väljus korterist. Mõne ajapärast tuli naine koos politseiga tagasi. Tema kaebas politseinikule oma naise peale, et too hakkas ringi ajama ning tuleb hilja koju. Politseinik läks ära. Samuti rääkis tema politseinikule, et naine tuleb ebakainena koju. Pärast politsei lahkumist läks tema oma isa Vladimir Galjanovi juurde, kes elab aadressil: Ehitajate tee 35-22, Tallinn. 18.02.2007.a. kell 09.30 viibis ta tema juures. Isa juures jõi ta õlut ja otsustas siis tagasi minna Ehitajate teele 88-
  13. 18.02.2007.a. kella 10 paiku oli ta kodus. Ta läks magamistuppa, viskas võtmed diivanvoodile, kuid mitte naise pihta. Diivanvoodil magas naine, õde M ja poeg D. Ta äratas naist üles, tõstes teda voodist välja. Naine vihastas ja seistes põrandal lõi teda kahel korral lahtise käega vastu põske. Ta tahtis teda veelkord lüüa, aga tema – Anton Galjanov võttis talt vasakust randmest kinni, peatas käe ning pani ta diivanvoodile istuma. Seejärel naine hakkas nutma ja läks oma õe OBi tuppa. 13.05.2007.a. kell 17.30 läks tema IGjuurde aadressile: Xxx, Tallinn, et võtta sealt oma asju, kuna läks oma naisega lahku. Nad leppisid telefoni teel kokku. 13.05.2007.a. helistas tema uuesti naisele numbrilt XXX, milline kuulub talle – Anton Galjanovile, nad läksid tülli. Naine saatis ta pikalt ja ütles talle, et oma poega ta enam ei näe. Vihast võttis ta kõnekaardi numbriga XXX välja ja lõhkus ära. Sel ajal viibis ta aadressil: XXX, kuhu viis oma asjad. Seejärel telefoniga SAMSUNG SGH 140 valis ta numbri
  14. Talle vastas eesti naise hääl vene keeles. Naise sõnadest läks ta marru, mäletab, et rääkis oma naisest. Siis viibides XXX asuvas korteris, tekkis tal mõte helistada ja teatada, et XXXasuva maja kolmanda trepikoja keldris on pomm. Seal elab IG. 13.05.2007.a. kell 22.30 telefoninumbrilt XXX, milline samuti kuulub tema – Anton Galjanovile helistas ta numbrile
  15. Ta kuulis naise häält, kes küsis eesti keeles „Hallo“. Tema – Anton Galjanov sattus natuke segadusse ja mõeldes, et XXX korteris 33, kus on tema laps, ei suutnud ta öelda eelpool kavandatud fraasi. Tal hakkas poja Dst kahju. Siis teatas ta aadressi: Tallinn, XXXkorteris 4, ta pidas silmas boksinumbrit, 15 minuti pärast plahvatab pomm. Pärast seda kohe lülitas ta telefoni välja, st telefoninupu side katkestamiseks. Seejärel võttis telefonist aku välja, ZEN telefonikaardi nr XXX ja viskas prügiämbrisse, seejärel suitsetas ja läks magama. Koguaeg viibis ta XXX, Tallinnas asuvas korteris. Ta tahtis kätte maksta oma naise IGle, naise sigaduste pärast tema suhtes. Tol päeva st 13-05.2007.a. jõi ta ära pool pudelit 5% džinni. Ta ei tea, miks ta ütles aadressi: Ehitajate tee 37-4, kes antud aadressil elab, seda ta ei tea. Nimi M on talle võõras. Tol päeval helistas ta ka oma ema TG ja sugulase AG. Telefoni SAMSUNG SGH 140, millisega tegi pommiähvarduse numbrile 110 kaotas ta ära. Ta kahetseb juhtunut. Ta ei mõelnud, et tema poolt numbril 110 öeldud aadressil elavaid inimesi evakueeritakse ja, et oma kõnega rikkus inimeste rahu. (kd I tl 27-34, 88-95) SA PER Regionaalhaigla Mustamäe korpuse erakorralise meditsiiniüksuse poolt 18.02.2007.a. IG nimele väljastatud patsiendikaarti nr. 8470, millisest nähtub, et I G pöördus 5 • • • • märgitud kuupäeval arsti vastuvõtule kaebusega, et mees lõi nimetatud kuupäeva hommikul vastu kõrva. Arstliku läbivaatuse käigus tuvastati IG kõrvalestal verevalum ja põsel turse. (kd I tl 54) MM poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 17.02.2007.a. kella 17.00 paiku läks tema Anton ja I G juurde külla, kes elavad Tallinnas Xxx, nendel on kolmetoaline korter, nad on tema sugulased – Anton tema vend ja I vennanaine. 17.012.2007.a. hakkas I ennast sättima keskkoolilõpetajate õhtule. Anton jäi koos poja D koju. Kella 23.30 paiku läks tema ja D Antoni ja I magamistuppa magama. 18.02.2007.a. tekkis I ja Anton Galjanovite vahel tüli. 18.02.2007.a. kella 06.30 paiku ärkas ta kärast. Ta kuulis I ja Antoni häält, kuid nende jutust aru ei saanud. Ta jäi uuesti magama ning ärkas kella 10.00 paiku ja jäi magamistuppa televiisorit vaatama. I tuli samasse tuppa voodisse magama. Anton tuli tuppa, viskas võtmed voodi peale ja läks toast välja. Tema ei märganud, et Anton oleks purjus olnud. I oli voodis, võttis võtmed enda kätte ja pööras selja. Ta märkas Antoni toas. Anton ütles Ile, et „anna võtmed siia“. I vastas „ei anna“. Tema – MM keeras ringi ja nägi, et nad seisavad voodi kõrval ja, et Anton tirib võtmeid I käest, millised ta oli enne voodile visanud. Ta nägi, et Anton väänas I kätt selja taha, kas see oli parem või vasak käsi, seda ta ei mäleta, I karjatas. Lõpuks võttis Anton talt võtmed ära. Pärast seda andis I Antonile ühe kõrvakiilu. Tema – MMei tahtnud vaadata, kuidas nad kaklevad, see oli talle väga ebameeldiv. Tema ei näinud seda, kuidas Anton oleks It löönud, kuid kuulis hoopi. Pärast seda läks I oma õe tuppa. Tema ei näinud, et Il oleks kätel mingeid sinikaid olnud. I ei kurtnud temale, et tal kuskilt valutaks midagi. Tema – MM teadis, et naabertoas oli I isa Aleksandr, kuid viimane magas ja ei väljunud üldse toast. (kd I tl 67-71) AL poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et tema töötab Lõuna politseiosakonnas konstaablina. 17.02.2007.a. kell 20.00-08.00 oli tema autopatrullis koos konstaabel D L . Kell 06.26 andis juhtimiskeskus väljakutse aadressile Tallinn Xxx selle kohta, et mees ei lase oma naist koju. Kohale saabudes nägid nad, et naisterahvas IGseisis trepikojas ilma jalatsiteta. Ta hakkas kaebama, et tema abikaasa Anton Galjanov pidevalt joob, tülitab ja ta kardab üksinda koju minna. Samuti ütles naisterahvas, et ta tahab temast lahutada kuid mees keeldub. Nad sisenesid koos naisterahvaga korterisse. Meesterahvas Anton Galjanov tuli toast välja koridori. Meesterahvas oli alkoholijoobes ja hakkas kaebama, et tema abikaasa IG oli peol olnud ja tuli koju varahommikul ja, et käib läbi teise mehega. Naisterahval ei olnud nähtavaid kehavigastusi ja peksmise jälgi. (kd I tl 73-74) SI poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et tema töötab Lõuna politseiosakonnas vanemkonstaablina. 13.05.2007.a. kl 20.00-08.00 oli tema autopatrullis. Kell 22.36 andis juhtimiskeskus väljakutse aadressile Tallinn XXX, kuhu olevat tehtud mobiiltelefoni teel telefoni numbrilt XXX vene keel kõneleva meesterahva poolt eelpool nimetatud keldrisse pommiplahvatuse ähvardus. Sündmuskohale saabusid AP–3409, AP3420, AP-3421, Päästeamet, Põhja – Eesti pommigrupp ja gaasiavarii töötaja. Kell 22.55 oli esimese trepikoja elanikud evakueeritud. Kell 23.31 oli maja esimene trepikoda ja kelder kontrollitud, lõhkekeha ei leitud, ohtu ei olnud, inimesed lubati tagasi kodudesse. (kd I tl 1213) Käesoleva kriminaalasja menetluse raames eeluurimisel 17.05.2007.a. Põhja Politseiprefektkuuri Lõuna politseiosakonna politseivaneminspektor V. Ivanov ’i koostatud jälitusprotokolli, millisest nähtub, et antud menetlustoimingut viidi läbi ajavahemikul 13.03.2007.a. kuni 16.05.2007.a. eesmärgiga välja selgitada 13.05.2007.a. abonendi XXX poolt abonentnumber XXX kasutaja. Menetlustoimingu käigus tuvastati 13.05.2007.a. kasutas abonent XXX mobiiltelefoni IMEI koodiga XXXXXXX helistades kell 22.34 politsei lühinumbrile
  16. ajavahemikul 20.03.2007.a. kella 07.41-st kuni 13.05.2007.a. kella 21.12-ni kasutati mobiiltelefoni IMEI koodiga XXXXXXX abonentnumbri XXX, mis kuulus T. G ’le, kuid mida kasutas A. Galjanov ning, milline suhtles pidevalt numbriga XXX. 6 • • • • 13.05.2007.a. kell 22.28 helistati eelpooltoodud mobiiltelefonilt IMEI koodiga XXXXXXX, ilma SIM kaardita häirekeskuse telefonile
  17. (kd I tl 4) Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna politseivaneminspektor I. Maslova koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle tõlget, millisest nähtub, et asitõendina vaadeldavaks objektiks on olnud CD plaat, millisele on salvestatud 13.05.2007.a. Häirekeskuse kõnejutt pikkusega 39 sekundit järgmise sisuga: mehe hääl: „Hallo“, naise hääl: „Häirekeskus“, mehe hääl: „Ae tere“, naise hääl: „Tere“, mehe hääl: „Nagu sa tulid koju just nagu Ehitajate tee 37, minu naine ei lase mind koju. Ja, kuidas nüüd olla ja mida teha?“, naise hääl: „Mida teeb?“, mehe hääl: „Naine ei lase mind koju“, naise hääl: „Noh, ma ei tea, mis teil on. Miks teie telefonis ei ole kaarti?“, mehe hääl: „Kaarti ei ole, aga mina ei tea. See olen mina,, aga mina helista mitte enda juurest, mina just nagu võtsin võõra käest, kaardi spetsiaalselt võtsin telefonist välja“, naise hääl: „Miks?“, mehe hääl: „Miks, ma ei tea miks“., naise hääl: „Noh, tuleb üldse sel puhul politseisse helistada“, mehe hääl: „See on, see on 110 jah“, naise hääl: „Jah“, mehe hääl: „Hästi ma kohe helistan.“ ja Juhtimiskeskuse kõnejuttu pikkusega 32 sekundit järgmise sisuga: naise hääl: „Politsei kuuleb, tere.“, mehe hääl: „Ae, tere, hallo.“, naise hääl: „Kuulen teid, rääkige, mis juhutus?“, mehe hääl: „Vaat, Ehitajate tee 37- see on majanumber ja korter number neli, viieteist minuti pärast seal keldris toimub plahvatus. Kõik. Head aega.“, naise hääl: „Hallo“. (kd I tl 7-8) MI poolt tunnistajana eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et tema elab aadressil XXX üksinda.
  18. mail oli ta kodus. Kell 22.00-23.00 vahel tuli tema ukse taha politsei ja ütles, et majale on tehtud pommiähvardus ja paluti välja minna. Tema sel päeval kellelegi ei helistanud. Kellegagi tema tülis ei ole. Tema ei oska öelda, kes selle võis toime panna. Ühtegi vene keelt kõnelevat meesterahvast tema ei tunne. Tema suhtleb põhiliselt ainult oma sugulastega. Sel päeval helistas talle ainult vend ning kutsus lõunale. Samal päeval käis ta oma vennaga lõunat söömas ja kalmistul emadepäeva puhul. Rohkem ta seal päeval väljas ei käinud ja õhtul oli kodus. (kd I tl 9-11) IG poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 13.05.2007.a. leppis tema abikaasa A. G kokku, et ta tuleb koju aadressile: Xxx ja võtab isiklikud asjad. Nad otsustasid eraldi elada, sel päeval nad ei tülitsenud. Kella 17.00-st kuni 18.30-ni viis A. G , kes oli ebakaine oma asjad ära, aga kuhu, seda ta ei tea. Tema ei tea seda, et A. Galjanov tahtis maja õhku lasta. Telefoni nr XXX kuulub abikaasa A. Galjanovile. (kd I tl 14-15) D Smirnov poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 13.05.2007.a. Anton Galjanov, kellega tema töötab ühes firmas P OÜ palus tal viia tema asjad ühest kohast teise. Mis põhjusel Anton oma asjad ühest kohast teise viis seda ta ei tea, ta ei küsinud. Tema kuulis, kuidas Anton telefoni teel riidles oma naisega. Need on nende arutamised ja tema sellese vahele ei sekkunud, kuna on võõras inimene. Anton küsis temalt varjupaika, kuna läks pere juurest ära. Temal on kahetoaline korter Tallinnas, XXX ning ta lubas Antonil elada enda juures ühes toas. 13.05.2007.a. peale kella 22 oli ta kodus XXX, Anton tuli pärast teda, kellaaega täpselt ei oska öelda. Anton helistas kuskile ja rääkis midagi pommiähvardusest või midagi plahvatusest. (kd I tl 18-22) Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, sealhulgas kannatanu IG tunnistaja OBi ja M M ütlustega ning meditsiinidokumendiga (tl.54) on Anton Galjanovi süü temale inkrimineeritud KarS § 121 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes tõendamist leidnud. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et Anton Galjanov kahel korral
  19. jaanuaril ja 18.02.2007.a kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa IG suhtes, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti on kohtu arvates kohtueelse uurimise käigus kogutud piisavalt tõendeid Anton Galjanovi süüditunnistamiseks KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Oma süüd selles kuriteos tunnistab ka Anton Galjanov ise, kuid lisaks sellele on kohtueelsel uurimisel kogutud ja 7 kohtus analüüsitud ka teisi selles episoodis kogutud tõendeid ja nimelt tunnistaja S I ütlustega, kes annab selgitusi 13.05.2007.a pommiähvarduse kohta XXXasuvale majale, samuti on süüdistus selles episoodis tõendatud asitõendi vaatlusprotokoll, millele on salvestatud Anton Galjanovi kõne päästeametile. Anton Galjanovi süü on tõendatud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 3 järgiavaliku korra rikkumises lõhkeseadeldisega ähvardades. Mis puutub Anton Galjanovile esitatud süüdistust KarS § 120 järgi selles, et ähvardas oma abikaasat IGt tervisekahjustuse tekitamisega, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, siis peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Süüdistatav Anton Galjanov oma süüd selles kuriteos ei tunnista, väidab, et ei ole IGt noaga ähvardanud. Süüdistuse selles episoodis on tõendi allikaks lisaks süüdistatavale ka kohtueelsel uurimisel üle kuulatud kannatanu IGja tunnistaja OB. Kannatanu kirjeldab sündmust järgmiselt: „Öösel kella kolme paiku tüli käigus tuli mees, kes oli purjus, õe tuppa. Mehel oli käes kööginuga, terapikkusega 20 cm, käsi oli mehel ette surutud ja noatera suunatud tema poole. Nende vahel oli ühemeetrine distants. Tema võttis tema poole suunatud noatera kui ohtu oma tervisele ja elule.“ Samas episoodis üle kuulatud tunnistaja OB kinnitab, et tuppa tulles oli Anton Galjanovilt kööginuga küll käes, mis asendis nuga hoidis, ei oska öelda. Tunnistaja ütles Antonile, et kas too on hulluks läinud ja käskis noa maha visata, mida Anton Galjanov koheselt ka tegi. Hinnates kogumis selles episoodis kogutud tõendeid leiab kohus, et ei ole piisavalt tõendatud Anton Galjanovi poolt oma abikaasa IG ähvardamine noaga, tunnistaja ütlustest nähtub, et Anton Galjanov sisenes küll tema tuppa kööginuga käes, kuid ei käitunud seejuures kuidagi ähvardavalt vaid hoopis esimese korralduse peale viskas noa maha. Kannatanu IG ütlused selles osas, et ta võttis tuppa sisenenud ja nuga käes hoidnud mehe käitumist ähvardust oma elu ja tervise suhtes, on paljasõnalised ja teiste tõenditega mittehaakuvad. Seega asub kohus seisukohale, et Anton Galjanov tuleb temale esitatud süüdistuses KarS § 120 järgi õigeks mõista. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. Anton Galjanov on varem kohtulikult karistamata, ta pani toime teise astme kuriteod. Nii KarS § 121 kui ka KarS § 236 p 1näeb karistuse liigina ette rahalise karistuse ja vangistuse. Arvestades süüdistatava isikut, seda, et ta töötab, on varem kohtulikult karistamata, samuti seda, et talle süüksarvatud teod pani toime suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning kuritegude põhjuseks olid halvenenud peresuhted, leiab kohus, et mõistes talle karistuseks rahalise karistuse on tema suhtes võimalik kohaldada KarS § 73 lg 1 sätteid, jättes karistuse täies mahus täitmisele pööramata. Süüdlaselt tuleb välja mõista menetluskulud riigi kasuks. Kohtunik Katre Poljakova: 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.