4-07-1419\2

(0113044965)Ühistranspordiseaduse § 54-1 ettenähtud väärteo toimepanemises menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU AS-s Ühisteenused linnatranspordi teenindaja 09.03.2007.a. otsusega väärteo asjas nr. 0113044965 tehti kindlaks, et Viktoria Stratšenko 14.02.2007.a. kella 10.52 paiku Tallinnas, trammis nr. 2 takistas kontrolli õigustega ametiisiku tööd. Pannes sellega toime Ühistranspordiseaduse § 54-1 kirjeldatud väärteo. Ning määras Viktoria Stratšenkole Ühistranspordiseaduse § 54-1 alusel karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 2400.-EEK-i. KAEBUSE SISU Viktoria Stratšenko esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada AS-s Ühisteenused linnatranspordi teenindaja 09.03.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. 0113044965 ning lõpetada väärteoasjas menetlus, põhistades oma kaebust sellega, et 14.02.07.a. sain ma „ Linnahalli”peatusel trammi nr.2 peale. Järgmise peatuse jõudmata tramm peatus ning kontrolörid astusid sisse. Antud hetke seisuga olin ma piletist ilma, kuna ei jõudnud veel seda trammijuhilt ostma. Kontrolör VP palus mind trammist välja minna, mille ma tegingi. Kuna tramm hakkas liikumist, läksin ma sellest natuke eemale. Järsku minu ees ilmus AL, tõenäoliselt mõeldes, et tahan nendest ära joosta, ning hakkas mind rinnaga tagasi lükkama(!). Ma hirmusin ära ning ütlesin talle, et ta mind ei puudutaks ning püüdsin temalt kõrvale astuda. Sel hetkel ma nägin , et mind on juba neljakesi ümbritsenud: AL, VP, IL, KH. Nemad on mind tiheda rinnaga ümbritsenud ning hakkasid minu peale karjuma(!). Hirmusin veelgi rohkem ning püüdsin ringist välja astuda, olles absoluutselt mõistmata, mis üldse toimub. Seejarel hakkasid nad mul kätest ( käevõrust ning õlgadest) kinni ning hakkasid mind kogu jõugakuskile järel vedama, sealjuures midagi seletamata ega nõudmata. Nemad on lihtsalt minu suhtes jämedalt füüsilist jõud rakendanud, seejärel hakkasid mind ähvardama ja hirmutama, et kutsuvad politseid. Minu palve peale lasta mind lahti, kuna mul on valus, ei reageerinud keegi, kuid vastupidi suruti mu käed veelgi tugevam, hakati veelgi rohkem karjuma ning mind solvama. Minu närvid oli piiri peal, ma püüdsin olukorda rahulikult seletada, kuid kahjuks, ei ole keegi mind kuulanud, kuid jätkati karjuma. Kuulsin enda suhtes veel hulgaliselt solvamisi ja süüdistusi enne seda(!) kui mind paluti oma dokumendid esitada. Pärast öeldi, et igal juhul on nad juba politseid kutsunud – nemad kontrollivadki mu dokumendid ära. Seejärel hakkas üks naistest (KH) mind oma mobiiltelefoni peale pildistama. Ma küsisin, et mis aluse peal ta seda teeb. Ta muigas sapiselt ning ütles, et ta mitte ainult pildistab, vaid salvestab kõike diktofoni peale ning uhkusega torkas salvestise mulle näkku. Keegi ei tea, kus ja mis eesmärgil saab ta seda praegu kasutada. Ma olin sokeeritud täiesti. Lõpuks politsei jõudis kohale. Ma istusin nende autosse ja, sokiseisundis, pisaratega silmis, hakkasin olukorda seletama. Nemad seletasidki mulle, et, kui ma ei ole kontrolöride tegevustega nõus, saan ma kirjutada vastuväite, samuti aga esitada politseile käe kulgepaneku kohase avalduse. Pildistamise ning audiosalvestuse kohta mulle vastati, et minu nõusolekuta ei saa neid kasutada mitte kuskil. Tegelikult pidin ma kõik need seletused kontrolöridelt endilt saama, nemad kahjuks ei suvatsenud seda teha, kuid kohe hakkasid jõud rakendama, mis on üldse nörvitav. Pärast seda, kuid politsei sõitis ära, istusin ma kontrolöride autosse ning hakkasin protokolli ära täitma. Minu nime, perekonnanime ning isikukoodi kirjutas AL minu juhiloast ümber, aadressi aga küsis suuliselt. Ma ütlesin aadressi ette, ta pani selle kirja ning palus mind anda allkirja andmete alla. Hakkasin andmeid kontrollima ning nägin, et maja numbri 27 asemel seisis

1. Ütlesin talle, et ta pani vale number ja minu maja number on
2. Selle peale kõik ülejäänud hakkasid rõõmsalt naeratama ning räägima AL, et ta midagi ei parandaks, nemad aga pärast ütlevad ülemusele, et olen valed andmeid esitanud. Hakkasin selle vaidlustama, kuid nemad ei lasnud tal midagi parandada, mina aga, veelgi rohkem sokeerituna, tõendasin, et ütlesin õige aadressi. Saades aru, et ma ei hakka vale alla kirjutama, parandas ta kõike ära, mille on ilmselt protokollist näha (väärteoprotokoll nr FPÜ 0112044964). Sellega seoses võin teha järelduse, et inimesed püüdsid oma ametlike volitusi häbenemata ületada ning süüdistada mind vales. Hiljem hakkasin ma kirjutama omapoolset olukorra selgitust, milles pidin õigeks märkima ka kõikide sellest osa võtnud inimeste ees- ja perekonnanimesid ning mainima nii füüsilise jõu rakendamist kui ka pildistamist ja lindistamist. Helistasin telefoninumbrile 1669 ja küsisin, kas kontrolöril on õigus teha minust pilte ja lindistada meie vestlust diktofonile. Telefoni juurde kutsutud meesterahvas ei vastanud minu küsimusele (!), vaid ütles, et kõik oma pretentsioonid võin ma neile esitada kirjalikult. Loodan, et mu kõne sai ära fikseeritud. Hiljem hakkasin ma küsima igalt kohalviibijatelt nende nimesid. Autoroolis istunud naisterahvas, kes tegigi minust 2 pilte ja lindistas toimunut diktofonile, soovis jääda tundamatuks. Mind see imestas ja ma uuesti helistasin telefoninumbrile 1669, et täpsustada, kas tal on õigus oma nime mulle mitte avaldada. Mulle vastati, et ta on kohustatud ennast tutvustama. Lõpuks ta ikkagi ütles oma nime, vaid ainult pärast mu teist kõnet kontrolöride infotelefonile. Sama naisterahvas, KH, lisas, et „pildistas ümberringi olevaid puid“. Imelik on ka see, et varem ennast grupi juhina tutvustanud IL ei pidanud vajalikuks öelda oma alluvale, et ta peab mulle oma nime ütlema. Sellest võin järeldada, et ta soovis varjata oma alluva ebaseaduslikke toiminguid. Loodetavasti ka mu teine kõne telefoninumbrile 1669 sai fikseeritud. Kui ma jätkasin protokolli kirjutamist, järsku ütles autojuht KH, et tuli teine kontrolöride rühm ja nemad peavd sellest kohast lahkuma. Olles jätnud minu käest küsimata, kas ma sain oma selgituse valmis, pani ta auto käima ja hakkas sõitma. Olles sõitnud umbes 200 meetri kaugusele, ta pargis autot ning mina, olles suures sokkis – kuhu nad nüüd mind viivad, sain jätkata kirjutamist. Hiljem pöördus mu poole IL, kes ütles, et nad peavad sõitma teisele objektile, hotelli Tallinna juurde ning et ma pean (!) nendega kaasa tulema. Ma vastasin, et ei sõida nendega kuhugi, vaid lõpetan oma kirjaliku selgituse siin. Selle peale ütles ta, et ma olen kohustatud (!) nendega sõitma kuna „nende töö seisab minu pärast“. Ma jälle helistasin telefoninumbrile 1669, kus mulle vastati, et ma ei ole kohusttaud nendega kaasa sõitma ning nemad on kohustatud lõpetama toiminguid seal, kus need algasid. Sellest ma saan jälle järeldada, et mind järjekordselt püüti eksitada ja rikkuda mu õigusi. Seejuures ei keegi teine kui grupi juht IL. Talle helistati kontrolöride kontorist ja öeldi, et me peame jääma sama kohta. Olles saanud valmis omapoolse olukorra kirjelduse, küsisin, kas võin selle protokolli alusel pöörduda politseisse ja kohtusse? Kuuldes seda, muutsid nad närviliseks ja ütlesid, et ma nagu nii ei saa midagi tõestada. KH võtis uuesti välja telefoni ja ütles, et nüüd pildistab ta mu käsi. Mina vastasin, et ei hakka. Ta jälle pani tööle diktofoni ja hakkas lindistama. Lõpude lõpuks, olles täiesti sokeritud kontrolöride käitumise üle ning saades aru, et tavaline inimene, kes ei jõudnud osta sõidupiletit ja ei tunne hästi oma õigusi, on jõuetu nende ülekohtu ees, sain ma autost välja. Mitme päeva möödudes esitasin ma kaebuse FALCK BALTICS AS, FALCK EESTI AS ja GROUP 4SECURICOR juhtkondadele. 08.03.2007.а. sain ma AS-lt Ühisteenused vastuse nr.20/59, milles oli tunnistatud kontrolöride rikkumine vaid kohalt ära sõtmise osas, muud asjaolud (ka siin kirjeldatud) ei leidnud kinnitust. Kuid mina leian, et tunnistajate ütlused on eelarvamuslikud, kuna nemad on ise olukorra mitte-lahenemises huvitatud inimesed ning ise osalesid toimunud rikkumistes. Palun võtta arvesse ja läbi vaadata minu eeltoodud asjaolusid, politseinike tunnistusi, AS Ühisteenused infotelefoni töötajate ütlusi ning nende olemasolul telefonivestluste lindistusi. Ühtlasi palun läbi vaadata lisatud väärteoprotokolli ja minu 14.02.2007 a. Telefonikõnede väljavõtte koopiad. Leian, et ma kuidagi ei takistanud kontrolöride tööd. Nende süüdistusi pean põhjendamuteks ja eelarvamuslikeks. Leian, et kontrolörid kuritarvitasid oma ametialase seisundi ning tekitasid mulle moraalset ja materiaalset kahju tekitamist. Kohus juhindub VTMS § 30 lg.1 p.1, § 132 p. 3, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ 3 Koopia õige Kohtunik: 4