← Eesti

4-07-5278\4

Obsah (6)§ 160§ 159§ 154§ 162§ 123§ 2

4-07-5278 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-07-5278 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Evi Gol

10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 10220075335606. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 05.02.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 06.02.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 19.02.2008.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 11.08.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel S. Erm`i poolt väärteoprotokoll nr AB919662 selle kohta, et 05.08.2007.a kella 19.50 ajal Pärnu linnas Karusselli ja Tulbi tänavate ristmikul juhtis K. Aatonen mootorsõidukit (Honda CR-V, r/n xxx xxx) reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, kus peab kõrvalteelt sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või 4-07-5278 liigub sellel mööda peateed; juht sõitis kõrvalteelt välja ette vasakult poolt mööda peateed liikunud sõiduautole, millega tekitas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi

) § 159 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7417 lg 1 järgi. 11.09.2007.a üldmenetluse otsusega nr 2670,07,010804 on määratud kohtuvälise menetleja poolt K. Aatonen`ile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7417 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Kaebuse sisu 26.09.2007.a laekus Pärnu Maakohtule K. Aatonen`i poolt esitatud kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. 05.08.2007.a kella 19.50 paiku sõitis kaebaja Pärnu linnas Tulbi tänaval kesklinna suunas. Jõudes Karusselli tn ristmikule, soovis kaebaja teha vasakpööret Karusselli tänavale. „Anna teed“ ega „Peatee“ märki K. Aatonen`i sõidusuunal ei olnud. Kaebaja aeglustas auto sõidukiiruse umbes 5 km/h ja vaatas, et paremalt poolt ei tuleks ühtegi autot ning alustas ettevaatlikult pööret vasakule. Samal hetkel sõitis kaebaja poolt juhitud sõidukile vasaku külje pealt sisse sõiduauto Volvo, saadud löögist paiskusid mõlemad autod vastu Karusselli tn 24 maja seina ja purustasid selle. Kuna K. Aatonen`i autos viibinud kaasreisija sai kergelt vigastada, kutsuti välja politsei ja kiirabi. Kohalesõitnud politseiekipaaž osutas kaebajale Tulbi tn paigaldatud „Anna teed“ märgile, mille olemasolust kaebaja teadlik ei olnud, kuna märk asus tänavale ulatuva heki varjus, milline käesolevaks hetkeks on, seoses heki teele ulatuva osa maha saagimisega, uuesti nähtav. Kaebaja

iab, et kuna ta ei saanud näha heki varju jäänud liiklusmärki, ei ole tema antud liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Samas juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et Volvo juhile ei olnud Karusselli tänav peatee vaid reguleerimata samaliigiliste teede ristmik ja tulenevalt

§ 160

oleks Volvo juht pidanud teed andma paremalt läheneva sõiduki juhile, mida ta aga ei teinud, sõites peatumata üle reguleerimata samaliigiliste teede ristmiku. Eelnevat arvestades

iab K. Aatonen, et tema käitumine ei sisaldanud süüteokooseisu tunnuseid, mistõttu taotleb kaebuse esitaja, juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 ja § 132 lg 2, tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist täies ulatuses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel A. Kase oma 10.10.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja K. Aatonen`i kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: 11.08.2007.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB919662 selle kohta, et 05.08.2007.a kella 19.50 ajal Pärnu linnas, Karusselli tn ja Tulbi tn ristmikul, liiklusega Karusselli tn suunas, juhtis K. Aatonen mootorsõidukit Honda CR-V, reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteelt sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed; juht sõitis kõrvalteelt välja ette vasakult poolt mööda peateed liikunud sõiduautole, millega tekitas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik

§ 159

nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 7417 alusel.

§ 159

kohaselt reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul pea kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Üldnõuded sõitmiseks ristmikule ütlevad, et ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi (

§ 154

) ning kui reguleerimata ristmikul juht ei tea, mis liiki teel ta on, peab ta arvestama, et asub kõrvalteel (

§ 162). Põhjendamatu on väide „Anna teed" märgi puudumisest.

Seda esiteks põhjusel, et tegemist on ainulaadse märgiga, kuna Eesti liikluses ei kasutata ühtki teist kolmnurkset liiklusmärki, millel on teravik all ja fotodelt on näha, et vastassuunas paigaldatud „Anna teed" märk on selgesti nähtav. „Anna teed" märk ei saa kehtida vaid ühel suunal, va juhul, kui on muutsuunaga peatee. Samuti näitab menetlusaluse isiku tähelepanematust asjaolu, et tegemist oli kõrvalteega, kust välja sõites peateele oli vaateväli mõlemalt poolt varjatud hoonetega, seega tuli ristmiku eripärast lähtuvalt olla eriti ettevaatlik ja tähelepanelik. Veendumata, kas tegemist on eriliigiliste või samaliigiliste teede ristmikuga, ei ole juhil mingit õigust koheselt tegutseda, vaid tuleb jälgida liiklust. Tunnistaja Esta Tamm`e sõnul pööras menetlusalune isik ootamatult peateele ette, seega ilma ohutuses veendumata. Kaebuses on viidatud

§ 123ning sellele, et just teine juht pidi näitama vajalikku hoolsuskohustust, kuid siin on eksitud, kuna just menetlusalusel isikul oli vaateväli piiratud. 2

(4)4-07-5278 Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset, seega ei pidanud ta vajalikuks oma seisukohti kohtuvälisele menetlejale selgitamast enne otsuse tegemist. Menetlusalune isik on üle kuulatud enne väärteoprotokolli koostamist tunnistajana, mis näitab, et asja menetleti erapooletult ning kõiki tõendeid kogudes. Kuulates eelnevalt üle kõik liiklusõnnetuse osapooled tunnistajana, andis kohtuvälisele menetlejale võimaluse hinnata kõiki tõendeid kogumis. Pärast väärteoprotokolli koostamist, ei ole menetlusalune isik tahtnud anda asja kohta sisulisi ütlusi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta K. Aatonen`i kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses 11.09.2007.a tehtud otsus muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid K. Aatonen`i suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetlus on olnud puudulik, kuna pole tuvastatud Volvo liikumiskiirus. Kaitsja on seisukohal, et autode purustused, paiknemine teel pärast õnnetust ja fakt, et Volvo juht ei jõudnud pidurdada, viitavad sellele, et Volvo võis liikuda lubatust suurema kiirusega, mis võis olla liiklusõnnetuse tegelik põhjus.

§ 2

lg 30 kohaselt mõistetakse peatee all liiklusmärgiga "Peatee" tähistatud teed kogu selle ulatuses. Ristmikul on sama tähendus ka liiklusmärgiga "Ristumine kõrvalteega" tähistatud teel ristuva või suubuva tee suhtes. Käesoleval juhul ei ole Karusselli tn ja Tulbi tn ristmikul märki "Ristumine kõrvalteega", samuti pole "Peatee" märki Karusselli tn alguses. Seega pidi Volvo juht arvestama, et liikleb samaliigiliste teede ristmikul ja oleks pidanud juhinduma

§ 160lausest 1 ning andma teed paremalt lähenenud Hondale.

Asjas on tuvastatud, et Tulbi tn ja Karusselli tn ristmikule paigutatud liiklusmärk "Anna teed" oli põõsastikus ega olnud liiklejatele nähtav. Seetõttu K. Aatonen ei teadnud, et ta liikleb kõrvalteel. K. Aatonen seega ei teadnud, et rikub liiklusnõudeid, kuna arvas ekslikult, et liikleb samaliigiliste teede ristmikul. Selline eksimus on aga käsitletav koosseisueksimusena KarS § 17 lg 1 tähenduses, mis omakorda välistab K. Aatonen`i tahtluse. Eksimuse fakt aga ei kajastu väärteoprotokollis. Väärteoprotokollis on märgitud abstraktselt, et K. Aatonen "tekitas varalise kahjuga liiklusõnnetuse". Kaebaja on seisukohal, et tekitatud kahju selline üldsõnaline määratlus ei ava piisavalt süüdistuse sisu. Kaebaja

iab, et väärteoprotokoll peaks kajastama täpset kahju suurust. Kuna K. Aatoneni tegu ei olnud tahtlik, tuleb kontrollida, kas ta pani teo toime ettevaatamatusest. Asjas on tuvastatud, et K. Aatonen juhindus

§ 160

, mille kohaselt peab samaliigiliste teede ristmikul andma teed paremalt lähenevale sõidukile. Samuti vähendas ta sõidukiirust ja veendus vasakule ja paremale vaatamisega, et ristmikule väljasõit on ohutu, täites sellega

§ 154nõuet.

Seega täitis ta seaduses sätestatud hoolsusnõudeid ja objektiivne koosseis ei ole täidetud. Kohtuistungil kohtuväline menetleja

idis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline jäi oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde ning lisas, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja poolt

§ 159nõuete eiramine, so K.

Aatonen lähenes peateele, ei pidanud kinni liiklusmärgist, ei veendunud selles, kas pöörde sooritamine oli ohutu ja sõitis välja ristmikule, arvates, et tegemist on parema käe reegliga. Antud ristmikul aga nimetatud reegel ei kehti. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et K. Aatonen ei täitnud käesoleval juhul hoolsuskohustust, so ristmikule lähenedes ja välja sõites peab juht olema eriti tähelepanelik, arvestama peab ristmiku iseärasusi ja muuhulgas peab juht, kui ta ei tea, kus ta asub, liikuma nii nagu asuks ta kõrvalteel. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. 11.08.2007.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB 919662 selle kohta, et 05.08.2007.a kella 19.50 ajal Pärnu linnas, Karusselli tn ja Tulbi tn ristmikul, liikudes Tulbi tänaval Karusselli tn suunas, juhtis K. Aatonen mootorsõidukit Honda CR-V. Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteelt sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed; juht sõitis kõrvalteelt välja ette vasakult poolt mööda peateed liikunud sõiduautole, millega tekitas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik

§ 159nõudeid ning väärtegu 3

(4)4-07-5278 on kvalifitseeritud LS § 7417 alusel. Tunnistaja E. Tamm`e sõnul sõitis ta tavapärasel marsruudil kesklinna poolt mööda Karusselli tänavat oma kodu poole. Karusselli tänav on antud lõigus peatee ristuvate tänavate suhtes. Ootamatult sõitis talle Tulbi tänavalt, so kõrvalteelt ette kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduauto. Kokkupõrke tagajärjel purunesid nii tema kui ka teise isiku auto, kannatada sai ka majasein, kuhu autod kandusid. Tunnistaja sõnul tema ühtki Liikluseeskirja sätet ei rikkunud ja tal oli õigus eeldada, et ka teised liiklejad täidavad antud eeskirja nõudeid. Liiklusõnnetuse aktiga 05.08.2007.a nr 18/381 on tõendatud liiklusõnnetuse osalised, samuti varalise kahju olemasolu, mis väljendus mõlema sõiduki deformeerumises, samuti Karusselli tänava maja nr 25 seina ja korteri sisustuse purunemises. Kohtu hinnangul oleks tavapärase tähelepanelikkuse juures juht pidanud märkama kas ala, kus ta sõidab, võib olla reguleeritud näiteks liiklusmärgiga nr 381 - samaliigiliste teedega ristmiku ala. Antud juhul ala märk puudus, mistõttu on põhjendamatu väita, et tegemist võis olla alaga, kus kehtis parema käe reegel. Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli eriliigiliste teede ristmikuga.

§ 159

kohaselt reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Samuti on põhjendamatu väide „Anna teed" märgi puudumisest. Kohus tegi kindlaks et, nimetatud liiklusmärk asub paigutatuna vahetult enne ristmikku mõlemal pool Karusselli tänavat. Võib vaielda selle üle, kui kaugelt antud liiklusmärk liiklejale nähtav on. Oluline on märkida, et seadusandja ei ole esitanud sellekohaseid tingimusi, mis on ka arusaadav, kuna ei ole ju võimalik ette näha teede ja tänavate kõiki ehituslikke, arhitektuurilisi ja loodulikke iseärasusi. Samas üldnõuded sõitmiseks ristmikule ütlevad, et ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama ristmiku iseärasusi (

§ 154

) ning kui reguleerimata ristmikul juht ei tea, mis liiki teel ta on, peab ta arvestama, et asub kõrvalteel (

§ 162

). Antud ristmiku iseärasuseks on kaebuse esitaja sõidusuunast vaadelduna äärmiselt piiratud nähtavus. Kaebuse esitaja on märkinud oma kirjalikus kaebuses, et ristmikule väljasõitmise eel veendus ta, et paremalt ei lähene sõidukeid. Kohtus esitatud põhjenduses väitis isik juba, et veendus liikluse ohutuses nii paremale kui ka vasakule vaatamisega. Kohus

iab, et antud ütlused on vastuolus nii tunnistaja E. Tamm`e ütlustega, kes kinnitas, et liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk ilmus tema teele ootamatult ega arvestanud vasakult lähenenud sõidukiga, kui ka teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul kaebuse esitaja ei veendunud teostatava manöövri ohutuses. Tuginenuks isik viidatud Liikluseeskirja nõuetele, märganuks ta ka ligemale 2-meetri pikkuse jämeda raudposti otsas oleva liiklusmärgi „Anna teed“ olemasolu vahetult enne ristmikku. Seega ei täitnud isik seaduses ette nähtud hoolsuskohustust ja pani ettevaatamatusest toime väärteo. Kohus

iab, et K. Aatonen`i poolt toime pandud tegu koosseisupärane, reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, kus peab kõrvalteelt sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed; sõitis juht kõrvalteelt välja, ette vasakult poolt mööda peateed liikunud sõiduautole, millega tekitas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, millega rikkus

§ 159

nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7417 lg 1 järgi. Puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Isik on süüdi väärteo toimepanemises. Karistuse mõistmisel on menetleja õigesti arvestanud KarS § 56 lg 1 sätteid. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus K. Aatonen`i kaebuse rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel A. Kase` poolt 11.09.2007.a tehtud üldmenetluse otsuse nr 2670,07,010804 muutmata. Rubo Kikerpill kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.