) § 133 p 6 taotleb T. Marus tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel H. Hansen oma 20.12.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja T. Marus`e kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud väärteoasja menetlemisel ei ole menetleja poolt rikutud väärteomenetlusõigust. T. Marus`ele otsuse tegemisel lähtuti väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest, so vanemkonstaabel A. Kärtmann`i ja konstaabel Triinu Laos`e vastavasisulistest ettekannetest. Menetleja leiab, et kaebuse esitaja ei ole aru saanud asjaolust, et väärteoprotokoll koostati temale Nurmiste teel sõitmise eest, mitte aga põllul sõitmise eest. Seisukoht, et väärteoprotokoll koostati liiga hilja, s.o. 31.10.2007.a, kuna aga rikkumine ise leidis aset 21.06.2007.a on igasuguse seadusliku aluseta, ei ole põhjendatud, kuna väärteoprotokolli koostamiseks peab olemas olema ka isik, kellele väärteoprotokoll koostada. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta T. Marus`e kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid T. Marus`e suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ei ole tõendamist leidnud tema poolt antud väärteo toimepanemine ning kohtuvälise menetleja poolt on asja menetlemisel oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et väärteomenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus tegi kindlaks, et kaebuse esitaja väited on paljasõnalised. Tunnistaja Triinu Laose ütlustega on kindlaks tehtud, et tema koos Ago Kärtmanniga 21.06.2007 kell 22.35 olles teenistusülesannete täitmisel, märkas Tõstamaal Nurmiste teel maja 8 juures liikuvat sõidukit Ford Fiesta, kelle juhina tundis ära kohaliku noormehe T.M. Viimane, nähes politseiautot, keeras Nurmiste tee maja nr 11 juures karjamaa peale. Sinna nad politseiautoga järele sõitma ei hakanud, kuid sõitsid karjamaaga paralleelselt kulgeval teel ja jälgisid menetlusaluse isiku liikumist, kuni viimane põgenes metsateele. Kohtuväline menetleja politseiametnik Ago Kärtmann kinnitas tunnistaja sõnu, kinnitades, et isik juhtis mootorsõidukit 21.06.2007 kell 22.35 Nurmiste teel, lisades, et sõidukijuhil puudus juhiluba, sõidukil oli läbimata tehniline ülevaatus, samuti puudus tal kohustusliku liikluskindlustuse leping. Need nõuded peavad olema täidetud liikumisel avalikel teedel. Menetleja selgitas, et suuline kutse Taavi Maruse ilmumiseks menetleja juurde sai jäetud samal õhtul Toivo Marusele, kuid menetlusalune isik ei ilmunud. Tunnistajate Ragnar Teearu ja Toivo Maruse ütlustele tuginedes tegi kohus kindlaks, et nimetatud kuupäeval ja kellaajal kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit. Tunnistajad kinnitasid, et nad viibisid Toivo ja Taavi Maruse elukohas ning nägid otseselt ainult seda, kuidas Taavi Marus sõitis karjamaal. Samas möönsid tunnistajad, et nad viibisid osa ajast elamus ning selle tõttu ei näinud kogu Taavi Maruse marsruuti. Hinnanud tõendeid kogumis asus kohus seisukohale, et Taavi Maruse ütlused on ümber lükatud tunnistajate Laose ja Kärtmanni ütlustega ning selle tõttu kohus loeb tuvastatuks, et isik juhtis mootorsõidukit 21.06.2007 kell 22.35 Pärnu maakonnas Tõstamaal Nurmiste teel 8 maja juures suunaga maja 11 poole, milline tee vastab LS § 4 lg 3 märgitud tunnustele. LE § 1 kohaselt kehtestatakse Liikluseeskirjaga liikluskord Eesti teedel, mille täitmine on kohustuslik kõigile liiklejatele. Nimetatud politseiametnikud ei tundnud süüdistatavat isiklikult. Seega puudub alus kahtlustada mistahes isiklikust konfliktist ajendatud tegelike faktiliste asjaolude meelevaldset kajastamist politseiametnike poolt. Samuti ei ole menetluses esitatud teisi andmeid, mis võimaldaksid seada politseiametnike ütlused põhjendatud kahtluse alla. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus politseiametnike, kui avalikku korda kaitsma volitatud isikute, ütluste objektiivsuses ja tõepärasuses kahtlemiseks. Asja kohtulikul uurimisel selgus, et kohtuväline menetleja on õigesti väärteootsuses määratlenud, et isik on rikkunud LE § 70 p 1, 2, mis kohustavad juhti omama juhtimisõigust tõendavat dokumenti ja kohustusliku liikluskindlustuse poliisi. Samuti on õigesti määratletud tema rikkumine LE § 219 järgi selles, et sõiduki tehnoseisund peab vastama seadusega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele, samuti rikkumine § 220 järgi, mille kohaselt peab mootorsõiduk olema registreeritud. Eeltoodust tulenevalt tuleb Taavi Maruse koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Taavi Marus oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et Taavi Marus on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised teod, mida kvalifitseeritakse LS § 741 lg 1, § 747 ja LKindlS § 661 lg 2 alusel väärtegudena. Kohtuväline menetleja on teod õigesti kvalifitseerinud. Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 741 lg 1, § 747 ja LKindlS § 661 lg 2 sätestatud väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas
Ka pole tuvastatud muude
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohus on samuti seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka
§-s 30 sätestatud alustel. 3
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud jätta menetlusaluse isiku kanda. Muude menetluskulude kohta kohtule andmeid ei ole esitatud.
lg 1 p 1, lg 2, § 156 lg-te 1 ja 3 kohaselt on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Rubo Kikerpill kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.