) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni s.o 50 trahviühikut,
6000 krooni ja
Kohtuistungi toimumise aeg
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on kahetsus. Väärteo eest on F.Krebets´ile kohtuvälise menetleja otsusega karistuseks määratud
3000 krooni,
6000 krooni ja
Kaebus 05.09.2007 saabus kohtusse Fred Krebets kaebus otsusele. Kaebuse kohaselt vaidlustatakse otsus liiklusõnnetusest mittteteatamise eest määratud karistuste osas. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et Fred Krebets ei teadnud, et ta oli tekitanud kahju kolmandale isikule. Liiklusõnnetuse toimumise ajal ei märganud F.Krebets, et tema poolt juhitud sõiduk oli vigastanud bussipeatust tähistavat posti. See asjaolu nähtub ka 27.07.2007 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist. F.Krebets on seisukohal, et kuna ta ei teadnud, et tal on kohustus teatada juhtunust politseile, ei teinud ta seda ega pidanudki tegema ning seetõttu ei ole ta rikkunud Liikluseeskirja § 227 sätestatud nõudeid ega pannud toime selles osas väärtegu. Lähtudes eeltoodust palutakse tühistada otsus osas, mis puudutab F.Krebets poolt LE § 227 sätestatud nõuete rikkumist ja karistuse määramist. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas 27.09.2007 esitas kohtuväline menetleja kohtule oma alljärgneva seisukoha /tl 15/: 27.07.2007 koostas Lääne LP Haapsalu PJ konstaabel J.Peetris väärteoprotokolli AB 910972 selle kohta, et 22.07.2007 kella 07.01 ajal juhtis F.Krebets mootorsõidukit Leksus reg nr 511 AVB ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid, tee seisundit, ilmastiku tingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis puruks bussipeatuse liiklusmärgi ning rullus üle katuse põhjustades sellega varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Kahju tekitati Lääne Teed OÜ-le liiklusmärgi osas ja AS SEB Ühisliisingule sõiduki Lexsus reg nr 511 AVB osas. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetuse teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid, menetlusaluse isiku F.Krebets 27.07.2007 antud ütlusi, eelnevalt toime pandud rikkumist, ning kergendava asjaoluna kahetsust. Seega valis kohtuväline menetleja põhikaristuseks liiklusõnnetuse põhjustamise eest rahalise karistuse ning liiklusõnnetusest mitteteatamise eest rahalise karistuse koos lisakaristusena juhtimisõiguse peatamisega ja seda minimaalmääras. 2 Ärakiri 4-07-4845 Menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt jättes avariilise sõiduki sõiduteele, seades sellega ohtu kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus tuleneb seadusest, vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuvaidlustes leidis kaebuse esitaja, et ei olnudki kohustust politseile teatada sündmusest, kuna ei teadnud, et kahju on tekkinud. Lisaks sellele ei ole tõendatud ära otsuse tegemise ajal, et mingi kahju on tekkinud ja ei saa rääkida liiklusõnnetuse toimumisest. Seega ei saa kaebuse esitajale ette heita, et pole politseile teatanud liiklusõnnetusest. Seetõttu tuleks tehtud otsus, osa, mis puudutab § 227 sätestatud nõuete rikkumist ja karistuse määramist – tühistada. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on põhjendatud, tegemist oli ohtliku liiklusõnnetusega, määratud karistus on põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. F.Krebets on väärteoasjas süüdi tunnistatud ja karistatud
Väärteoprotokollis, milles esitatud teokirjeldusega on kohus väärteoasja arutamisel seotud, on F.Krebetsile süüks arvatud alljärgnevad teod – juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks ,mis arvestaks teeolusid, tee seisundit, ilmastiku tingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik.
17 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. F.Krebetsile on väärteoprotokollis sisalduvas teokirjelduses ette heidetud Liikluseeskirja § 123 nõuete rikkumist (väärteokirjelduses on ümber kirjutatud peaaegu kogu eelnimetatud paragrahv, konkretiseerimata, millised need konkreetsed olud olid, mille järgi menetlusalune isik oleks pidanud oma sõiduki kiirust kohandama), mille tagajärjel põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Väärteoprotokollis ei ole sõnagi sellest, kellele F.Krebets liiklusõnnetusega varalise kahju tekitas ega ka mitte sellest, milles see varaline kahju seisnes. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-117-04 asunud seisukohale, et „ vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-le 5 peab väärteoprotokoll sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. Rikkumise kirjelduses sisalduvat lauset "Põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju Tsine Nikolaile ja AS Hansa Liising'ule" ei saa aga lugeda piisavaks teabeks kahju kohta. Lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused.“ Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-71-07 leidnud, et „väärteoasja täies ulatuses arutamine ei tähenda aga seda, et kohus võiks väljuda väärteoasja arutamise piiridest. Need piirid seab VTMS § 87, mille kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kriminaalkolleegium on varasemates lahendites märkinud, et väärteoasja arutamine väärteoprotokollis sätestatud ulatuses tähendab kohtu seotust väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, mis tähendab omakorda seda, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid.“ 3 Ärakiri 4-07-4845 Kohus leiab, et käesoleva väärteoasja puhul ei ole väärteoprotokollis mingit kajastamist leidnud varalise kahju saaja ega varalise kahju olemus, neid pole väärteoprotokollis kirjeldatud - kohtuväline menetleja on jätnud kajastamata
Väärteoprotokollis ei ole kajastatud andmeid, mis võimaldaks tuvastada, kas
Kohtul aga ei ole võimalik tuvastada väärteoprotokollis kirjeldamata asjaolusid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas tuleb menetlus lõpetada F.Krebets suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
lg 1, mille eest samuti F.Krebets`it on karistatud näeb väärteona ette liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteoprotokollis on järgmine teokirjeldus - juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. LE 24.peatükk käsitleb juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral. Selles peatükis on toodud ka konkreetsed juhud, mil juht on kohustatud liiklusõnnetusest politseile teatama. Väärteoprotokollis on praktiliselt sõna-sõnalt kirjas
31 lg 1 ette nähtud väärtegu ja et F.Krebets`ile arvatakse süüks LE § 227 nõudeid, kuid sisuliselt väärteoprotokoll ei sisalda teokirjeldust, sest väärteoprotokollist ei ole näha, millise tegevuse või tegevusetusega F.Krebets
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu täitis – milliseid nõudeid F.Krebets konkreetselt rikkus ja millest tulenevalt oli politseile teatamine kohustuslik. Lisaks eelkirjeldatud Riigikohtu seisukohale väärteoprotokolli osas on Riigikohus otsuses nr 3-1-184-07 leidnud, et „ väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme.“. Käesoleval juhul puudub väärteoprotokollis F.Krebets poolt toime pandud teokirjeldus
31 lg 1 alusel kvalifitseeritud väärteo o sas, sest selle asemel on kohtuväline menetleja ümber kirjutanud
Seega tuleb F.Krebets osas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest kohus ei saa väljuda väärteoprotokolli piirest ja hakata ise tuvastama, milline võis olla see konkreetne tegevus, millega F.Krebets
Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 29 lg 1 p 1, § 69 lg 2 p 1, 5, § 132 p 3, § 133, § 134, § 155 lg 1 p 1, 2, § 156 lg 1, 3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.