lg 5 alusel pöörata täitmisele Priit Pärtelpojale 02.12.2004.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-665/2004 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 11 (üksteist) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Vangistuse algust arvestada alates 21.03.2008.a, s.o Priit Pärtelpoja vahistamisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Priit Pärtelpoeg on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.12.2004.a otsusega kriminaalasjas nr 1-665/2004
K § 185 lg 2,
lg 2 p 1, 3 ja
lg 2 p 7, 9 järgi ja
lg 1 alusel on liitkaristuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel liideti karistusele Tartu Maakohtu 23.09.2004.a otsusega mõistetud 6 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 21 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 20.12.2004.a. 01.02.2007.a määrusega Tartu Maakohus vabastas P. Pärtelpoja mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 aasta. P. Pärtelpoega kohustati katseaja jooksul täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning
Kohtumäärusega määrati P. Pärtelpoeg käitumiskontrolli teostamiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametniku Liliana Perki järelevalve alla. Kohtumäärus jõustus 12.02.2007.a. 13.04.2007.a esitas kriminaalhooldusametnik L. Perk kohtule erakorralise ettekande P. Pärtelpoja kohta, milles teeb ettepaneku pöörata mõistetud vangistuse kandmata jäänud osa täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida P. Pärtelpoeg talle kohtuotsusega
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi – ei ilmu perioodilisele registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks, ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning ei otsi määratud ajaks töökohta. 23.04.2007.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud, ilmumist takistavatest mõjuvatest põhjustest ei ole P. Pärtelpoeg kohtule teatanud. Tema elukohta saadetud kutse on 18.04.2007.a vastu võetud ema Liivi Pärtelpoja poolt. Kriminaalhooldusametniku selgituse kohaselt ei saanud ta jätkuvalt süüdimõistetuga ühendust. Ka ei ole P. Pärtelpoja kohta andmeid tema lähedastel. Kriminaalhooldusametnik palus kuulutada P. Pärtelpoeg tagaotsitavaks ning võtta ta tabamisel vahi alla. Prokurör toetas kohtuistungil kriminaalhooldaja ettepanekut. KrMS § 140 lg 1, § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 kohaselt kuulutas kohus P. Pärtelpoja tagaotsitavaks ja kohaldas ttabamisel tõkendina vahistamist. P. Pärtelpoeg peeti kinni 21.03.2008.a. Kriminaalhooldaja jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde ja palus P. Pärtelpojale mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele pöörata. Prokurör toetas esitatud taotlust. P. Pärtelpoeg ei vaielnud karistuse täitmisele pööramisele vastu. Ta selgitas, et lihtsam on vangistus lõpuni kanda, kui kontrollnõudeid täita. Võib-olla ta olekski neid täitnud, kuid sattus Austrias sekeldustesse, mistõttu talle määrati seal vanglakaristus ja tal polnud reaalselt võimalik kohustusi täita. Käesoleval ajal ei näe ta mõtet kriminaalhoolduse jätkamiseks, vaid soovib vangistuse lõpuni kanda. Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Antud säte ei anna kohtule alternatiivi, kas karistust täitmisele pöörata või mitte nagu seda teeb
Kriminaalhooldaja ettekandest ja süüdimõistetu enda seletusest kohtus nähtub, et P. Pärtelpoeg ei täitnud ühtegi talle määratud kontrollnõuet ega lisakohustust. Lisaks sellele nähtub tema poolt kohtuistungil selgitatust, et tal puudub soov, sellest tulenevalt ka valmidus, jätkata kriminaalhooldust. Kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa on 12.02.2007.a seisuga, s.o Tartu Maakohtu määruse jõustumisel, 11 kuud 19 päev vangistust. Vangistuse algust tuleb arvestada alates P. Pärtelpoja vahistamisest, s.o 21.03.2008.a. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.