4-07-7103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-07-7103 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi Erik Meier`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 05.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,014400 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi Kaebuse esitaja Istungil osalenud isik: Erik Meier (ik 37105054211) kohtuvälise menetleja esindajana Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas 1) Jätta Erik Meier`i kaebus rahuldamata. 2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 05.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,014400 muutmata. 3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 AS SEB Pank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 25.03.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 26.03.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 07.04.2008.a Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. 4-07-7103 Asjaolud ja menetluse käik 16.10.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel Deniss Teder`i poolt väärteoprotokoll nr AB945619 selle kohta, et 16.10.2007.a kella 10.37 ajal Pärnumaal Pärnu linnas Raba tn ja Ilvese tn ristis juhtis E. Meier mootorsõidukit (MB C200, r/n xxxxxx) asulasisesel teel kiirusega 82± 3km/h, ületades lubatud sõidukiirust, so 50 km/h, mitte vähem kui 29 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. 05.11.2007.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,07,014400 on E. Meier`ile määratud eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud E. Meier`i suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kaebuse sisu 30.11.2007.a laekus Pärnu Maakohtule E. Meier`i kaitsja Tatjana Pometova` poolt esitatud kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega E. Meier`i suhtes koostatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebaja leiab, et menetleja on otsuse tegemisel rikkunud materiaalõigusnorme, mis käsitlevad lisakaristuse kohaldamist. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja teinud E. Meier`i suhtes otsuse rahatrahvi ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohta. Lisakaristuse kohaldamist on kohtuväline menetleja põhjendanud varasemate sarnaste väärtegude ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaebaja on seisukohal, et selline karistuse määramine on vastuolus karistuse kohaldamise alustega, millistest esiplaanil on isiku süü ja alles viimasel kohal õiguskorra kaitsmise huvid. Varasemate väärtegude eest on E. Meier`it juba karistatud. Juhul, kui kaebaja varasemad väärteod raskendavad tema olukorda käesolevas asjas, peaksid need väärteod olema menetleja poolt väärteootsuses konkreetselt ära toodud, mida antud juhul tehtud ei ole. Eelnevat arvestades leiab kaebaja, et puuduvad alused E. Meier`i suhtes lisakaristuse kohaldamiseks, mistõttu palub kaebuse esitaja tühistada vaidlusalune väärteotus osas, millega karistati E. Meier`it lisakaristusega, so juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 12.12.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja E. Meier`i kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so LS § 7422 lg 2 alusel karistatakse juhti, kes on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ning LS § 7422 lg 4 alusel võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS § 7422 lg 2 alusel. Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Otsuse tegemisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole. Menetleja märgib, et kiiruse ületamine on kaebuse esitaja karistamise aluseks olnud korduvalt. Menetlusalust isikut on karistatud alates 2006.a 6-l korral lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Kõigil eelmainitud kordadel on menetlusalust isikut karistatud kiiruse ületamise eest rahatrahvidega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuseks määratud rahatrahvid ei ole oma eesmärki täitnud ning leiab, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda lisakaristusest. Lisaks märgib menetleja, et pärast 16.10.2007.a toimunud rikkumist on E. Meier`it karistatud veelkord sõidukiiruse ületamise eest. Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata ja E. Meier`i kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungile Pärnu Maakohtusse 25.03.2008.a ei ilmunud kaebuse esitaja E. Meier ning tema kaitsja T. Pometova. 25.03.2008.a teatas kaebuse esitaja, et ei soovi osaleda kohtuistungil. 2
(4)4-07-7103 Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selles osas, kas E. Meier ületas 16.10.2007.a Pärnu linnas Raba ja Ilvese tänava ristmikul lubatud sõidukiirust. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (tl 5) nähtub, et E. Meier`i juhitud sõiduauto kiirus oli mõõtmise momendil 82±3 km/h. Kuna nimetatud, linnasisesel teelõigul on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, ületas E. Meier oluliselt lubatud sõidukiirust. Väärteomaterjalidest nähtub, et E. Meier`ile on kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli allkirja vastu tutvustatud, ta on sellega nõustunud lisamata omalt poolt avaldusi, märkusi või taotlusi. Õiguserikkumise kohta koostatud vääreoprotokollist AB945619 (tl 4) nähtub, et kaebaja ei ole oma seletuses õiguserikkumist vaidlustanud. Karistuse kohaldamise osas asus kohus järgmisele seisukohale: LE § 124 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. E. Meier`it on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni maksimaalmääras. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks eelkõige tema süü. Väärteomenetlusega on tuvastatud, et E. Meier juhtis linnas, päevasel, intensiivse liikluse ja jalakäijate liiklemise ajal sõidukit, tekitades lubatust tunduvalt suurema kiirusega liigeldes ohu teistele kaasliiklejatele, jalakäijatele kui ka endale. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt toodud hinnanguga selle kohta, et taoline käitumine oli ülimalt ohtlik ning E. Meier on süüdi suurt ohtu kujutava õigusrikkumise toimepanemises. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb lisaks isiku süüle arvestada ka seda, millisel määral mõjutab karistus süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E. Meier`it on varem korduvalt, alates 2006. aastast kuuel korral karistatud samalaadsete õigusrikkumiste, so kiiruseületamiste eest rahatrahvidega. Nimetatud karistused ei ole teda aga mõjutanud hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Asja kohtulikul arutamisel ilmnes, et ka pärast käesoleva väärteoasja rikkumise toimepanemist on kaebuse esitaja 05.11.2007.a toime pannud uue väärteo, kiiruse ületamise. Kuna E. Meier`ile kohaldatud rahatrahvid ei ole teda mõjutanud hoidumast uute süütegude toimepanemisest, on kohtu hinnangul talle täiendava lisakaristuse, juhtimise õiguse äravõtmine igati põhjendatud. Montring OÜ poolt on kohtule esitatud taotlus mitte kohaldada E. Meier`ile lisakaristust, kuna ta töötab müügijuhina ning tema tööülesanded on seotud sõiduki juhtimisega. Kohus leidis, et eeltoodud põhjendused ei anna alust lisakaristuse kohaldamisest vabastamisest, kuna igapäevaste tööülesannete täitmine, millised on seotud sõiduki juhtimisega, ei vabasta kohustusest täita liikluseeskirju. Kohtu hinnangul on E. Meier`i kui igapäevase liikleja poolt, pidev õigusrikkumiste toimepanek eriti taunitav, kuna oma taolise käitumisega seab ta pidevalt ohtu nii enda kui teised kaasliiklejad. Samuti on kohus seisukohal, et jättes eeltoodud motiivil lisakaristuse kohaldamata, satuks need liiklejad, kes ei täida oma igapäevaseid tööülesandeid sõidukit juhtides, ebavõrdsesse olukorda nende isikutega, kelle töö on seotud sõiduki juhtimisega. Nimetatud asjaolu oleks aga vastuolus karistuse kohaldamise eesmärkide ning põhimõtetega. Asja kohtuliku arutamisega ei tuvastanud kohus, et väärteomenetlusega oleks rikutud VTMS § 150 ettenähtud tingimusi. Samuti ei ole tuvastatud teo õigusvastasust või isiku süüd välistavaid asjaolusid. 3
(4)4-07-7103 Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber`i poolt 05.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,014400 ei kuulu tühistamisele ning E. Meier`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 4
(4)