, 190, 192, 193 lg 2 sätetele võib käesolevale määrusele 10 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusväline isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse määruse koostanud kohtule. Kaebuse kohtualluvuse ja VTMS § 114 ja 115 nõuete täitmise kontrollimisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birki 22.05.2007 koostatud otsusega nr 2314,07,014384 karistati Helger Õuna LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni ja LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni selles, et Helger Õun 08.01.2007 kell 20.13 Endla 45 asuva parkmaja esimesel korrusel Tallinnas juhtis mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, enne sõidu alustamist ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu riivas pargitud sõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Põhjuastas liiklusõnnetuse ja varalise kahju A s Hansa Liising Eesti. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt teatamise nõudeid rikkudes ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Seega rikkus menetlusalune isik LE § 91 ja 227 nõudeid, pannes toime LS § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas Helger Õun 19.11.2007 kaebuse, milles väitis, et ta ei ole inkrimineeritud tegu toime pannud ja vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele. Politsei kasutas otsuse edastamiseks kohtutäiturit, mida ei saa pidada normaalseks. Kaebas põhiseadusliku õiguse rikkumise peale Tallinna Halduskohtule, kuna tal ei olnud võimalust end kaitsta ja otsus jõustus tema teadmata. Tallinna Halduskohus ei võtnud asja menetlusse põhjendusega, et see kuulub maakohtu pädevusse. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb juhindudes VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetest jätta läbi vaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisel. Kaebuses on väidetud, et menetlusalune isik sai vaidlustatud otsusest teada kohtutäituri vahendusel ja sellega on rikutud menetlusaluse isiku õigust ennast kaitsta. Kohus peab taolist väidet paljasõnaliseks.
lg 1 sätetele antakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli tehtud märkest nähtuvalt sai menetlusalune isik protokolli ärakirja kätte protokolli koostamise päeval, so 27.04.2007.
lg 2 sätetele annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Seda on menetlusalune isik ka teinud, kinnitamaks seda, et ta on protokolli ärakirja kätte saanud 27.04.2007.
lg 4 sätetele peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Käesoleval juhul väärteoprotokolli koopia vastuvõtmisest, so alates 27.04.2007 ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. Seega oli menetlusalusel isikul alates protokolli märgitud kuupäevast võimalik lahendiga tutvuda kohtuvälise menetleja juures ja samast kuupäevast, so 28.05.2007 algas ka 15 päevane edasikaebe tähtaeg. Sellest sai menetlusalune isik ka väärteoprotokolli ärakirja kättesaamisel teada. Seega pidi menetlusalune isik ise minema kohtuvälise menetleja juurde ja huvi tundma lahendi vastu. Kohtuvälisel menetlejal puudub seadusest tulenev kohustus saata lahendit menetlusalusele isikule. Kuivõrd menetlusalune isik ei läinud väärteoprotokolli märgitud kuupäevast, so 28.05.2007 alates kohtuvälise menetleja juurde 15 päeva jooksul otsusega tutvuma ning ei esitanud ka selle aja jooksul kaebust, siis edasikaebe 15 päevase tähtaja möödumisel lasi menetlusalune isik edasikaebe tähtaja mööda ning selle tähtaja möödumisel saatis kohtuväline menetleja otsuse täitmiseks kohtutäiturile. Taoline käitumisakt on aga
lg 1 sätetele kohtuvälisele menetlejale kohustuslik, kuivõrd kohtuvälise menetleja jõustunud lahendi peabki lahendi teinud kohtuväline menetleja täitmisele pöörama. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur Mati Kadak jõustunud otsuse saatnud menetlusalusele isikule 27.06.2007 ning pärast seda, kui menetlusalune isik sai otsusest teada, pöördus ta Tallinna Halduskohtusse otsuse vaidlustamiseks. Ometigi on vaidlustatud otsuses üheseltmõistetavalt kirjas, et otsusele võib esitada kaebuse Harju Maakohtule. Seejuures on isegi kohtumaja aadress otsusesse märgitud nagu ka kaebuse esitamise viimane kuupäev. Kaebuse esitamise 15 päevane tähtaeg algas aga päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli vastavalt väärteoprotokolli märgitud kuupäevale, so 28.05.2007 kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega ei saanud menetlusalune isik ka väita seda, et ta ei ole teadlik otsuse tegemisest ja selle kuupäevast. Tallinna Halduskohus ei olnud pädev edasikaebe tähtaja möödumisel esitatud kaebust lahendama ei kaebetähtaja möödumise aga ka ebaõige kohtualluvuse tõttu. Seejärel esitas menetlusalune isik 19.11.2007 sama otsuse vaidlustamiseks kaebuse Harju Maakohtule, kuigi edasikaebe tähtaja viimane päev oli 12.06.2007. Seega esitati kaebus enam kui viie kuu möödudes.
lg 2 p 1 sätetele jätab maakohus esitatud kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja, so 15 päevase tähtaja möödumisel. Edasikaebe tähtaja alguseks on aga väärteoprotokolli märgitud kuupäev, millest alates on lahend kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja see oli menetlusalusele isikule üheselt mõistetavalt ka arusaadav.
lg 2 p 1 sätetele jätab kohus määrusega kaebuse läbivaatamata kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Käesoleval juhul on kohus tuvastatud, et kaebus on esitatud enam kui viie kuu möödumisel edasikaebe tähtaja lõpust. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebuses ka taotletud edasikaebe tähtaja ennistamist. Samas asub kohus seisukohale, et ka juhul, kui oleks taotletud edasikaebe tähtaja ennistamist, siis oleks tulnud jätta edasikaebe tähtaeg ennistamata, kuivõrd edasikaebe tähtaeg ei olnud mööda lastud mõjuvatel põhjustel, sest menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte antud väärteoprotokolli ärakirjast oli menetlusalusele isikule üheseltmõistetavalt arusaadav kuupäev, millest on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja kaebus koos sellele lisatud materjalidega tuleb tagastada kaebuse esitanud isikule. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.