lg 1 järgi: kaebaja süü ei olnud suur ja kaebaja ei kujutanud endast teistele liiklejatele reaalset ohtu. Seega tuleb menetlus V.
MS § 30 lg 1 p 1 järgi. Kaebaja taotlus V.
Olukorras, kus menetlusalune isik on oma käitumisega loonud liiklusohtliku olukorra ja ohustanud oma käitumisega kolmandate isikute elu ja tervist, ei saa rääkida avaliku huvi puudumisest ning riik peab sellisel juhul reageerima. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel on V. Lvovile LS § 7435 lg 2 järgi karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3 000,00 krooni ja kohaldatud lisakaristust LS § 7435 lg 21 järgi ning võetud ära juhtimisõigus 2 kuuks LS § 7435 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest võib menetlusalusele isikule karistuseks määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kohtu hinnangul õigesti märkinud, et V. Lvovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad; kaebaja väide selle kohta, et ta tegutses hingelise erutuse seisundis, ei ole kohtu arvates usutav ja tõendatud, kaebaja oma ütlustes ei käsitlenud oma väidetavat erutusseisundit kordagi. Karistus on määratud sanktsiooni keskmises määras ning arvestades V. Lvovi tegu ja selle tagajärgi: isik lõi liiklusohtliku olukorra, ohustades reisijatega liinibussi liiklemist ning bussi sunnitud äkkpidurduse tõttu bussireisijad ka kukkusid, on kohaldatud rahatrahvi määr kohtu arvates kohane. Kaebaja suhtes lisakaristuse kohaldamine LS § 7435 lg 21 järgi on samuti kohtu arvates põhjendatud ja vajalik; liiklejad peavad liikluses toimima vajaliku hoolsusega ning teisi liiklejaid arvestavalt ka 9 olukorras, milles kaebaja peale S. A tegu oli. Kaebajal oli võimalus käituda teisiti ning hoiduda liiklusohu tekitamisest, kuid kaebaja nimetatud viisil ei toiminud. Viimatinimetatu näitlikustab kohtu arvates asjaolu, et kaebaja näol on tegemist liikluses kolmandaid isikuid mittearvestava liiklejaga ja lisakaristuse kohaldamine sellisel juhul on kohtu arvates vajalik; lisakaristuse määramisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Samas leiab kohus, et kaebajat on võimalik mõjutada ka lisakaristuse kohaldamisega sanktsiooni minimaalmääras, so 1 kuu. Kaebaja taotlus menetluskulude, so kaitsjale makstud tasu 35 102,65 krooni hüvitamises tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on õigusabi osutamise eest esitatud arved tasunud OÜ V . Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja väärteoasja menetlenud V. Lvovi suhtes, kohtule on kaebuse esitanud V. Lvov. Kohtule ei ole esitatud dokumente, millest nähtuks asjaolu, millisel õiguslikul alusel tasus OÜ V V. Lvovile osutatud õigusteenuste eest. Kohus märgib siinkohal samuti, et füüsilisel isikul tekkinud kulu kandmine ettevõtlusega seotud kulude arvele ei ole lubatav. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.