4-07-5776\12

4-07-5776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a, Tallinn Väärteoasja number 4-07-5776 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Väärteoasi Matti Aleksander Tikovti väärteoasi liiklusseaduse (LS) §-de 741 lg 1 ja 2; 7422 lg 1 ja KarS § 276 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 13.02.2008.a otsus Kaebuse esitaja Matti Aleksander Tikovt (ik: 38607230017; elukoht: xtöökoht: x) Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Aleksandr Tikovt RESOLUTSIOON
2. Pärnu Maakohtu 13.02.2008.a otsus Matti Aleksander Tikovti väärteoasjas nr 408-89 jätta muutmata.
3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
4. aprillist 2008.a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel Aivo Lünekund koostas 16.09.2007.a väärteoprotokolli nr. AB945204 (väärteoasi nr 2670,07,012910) selle kohta, et 16.09.2007.a kell 13.58 Pärnu maakonnas Halinga vallas Tallinn – Pärnu - Ikla maantee
6. kilomeetril liikudes Pärnu suunas juhtis M. A. Tikovt mootorsõidukit Ssangyong Kyron reg.nr-ga xxx xxx asulavälisel teel, kiirusega 111 km/h +- 4 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 90 km/h, millega ületas maksimaalset lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Samuti ei olnud tal kontrollimisel esitada vastava kategooria juhiluba. Sellise teoga rikkus ta liikluseeskirja (LE) §-de 124 p 2 ja 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse (LS) §-de 7422 lg 1 ja 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohapeal otsustati tema sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Tõenditena on väärteoprotokollile lisatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna vanemkonstaabel Moonika Raudsepp koostas 20.09.2007.a väärteoprotokolli nr AB867428 (väärteoasi nr 2390,07,001089) selle kohta, et 20.09.2007.a kell 21.05 Pärnu linnas Pärnu – Lihula mnt
7. kilomeetril liikudes Lihula suunas juhtis juhtis M. A. Tikovt mootorsõidukit Ssangyong Kyron reg.nr-ga xxx xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise teoga rikkus ta LE § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Isik kõrvaldati taas mootorsõiduki juhtimiselt. Tõenditena on väärteoprotokollile lisatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja väljavõte juhtimisõiguse andmete elektroonilisest andmebaasist M. A. Tikovti kohta. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel Timo Toova koostas 09.12.2007.a väärteoprotokolli nr. AB958536 (väärteoasi nr 2670,07,016987) selle kohta, et 09.12.2007.a kell 15.05 Pärnus Karja tänaval juhtis M. A. Tikovt mootorsõidukit Opel Astra Caravan reg.nr-ga xxx xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht eiras politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust sõidukit mitte juhtida ennem kui on saanud vastava kategooria juhtimisõiguse. Sellise teoga pani ta toime LS § 741 lg 2 ja KarS § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tõenditena on lisatud tunnistaja ülekuulamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 lg 1, § 83 p 2 ja § 84 alusel edastas kohtuväline menetleja väärtegude materjalid kohtule ning taotles kohtult menetlusaluse isiku suhtes aresti kohaldamist esimeses asjas 8 ööpäeva, teises asjas 12 ööpäeva ja kolmandas asjas 10 ööpäeva, kokku seega 30 ööpäeva. Pärnu Maakohtu 07.01.2008.a määrusega ühendati väärteoasi nr 4-07-5776 (väärteoprotokollid nr AB867428 ja nr AB945204) ja väärteoasi nr 4-08-89 (väärteoprotokoll nr AB958536) ühiseks menetlemiseks ning väärteoasja numbriks loeti 4-07-
8. Maakohtu otsus
9. Pärnu Maakohtu 13.02.2008.a otsusega väärteoasjas nr 4-07-5776 tunnistati M. A. Tikovt süüdi LS § 7422 lg 1 ning § 741 lg-te 1 ja 2 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg-t 1 mõisteti talle LS § 741 lg 2 alusel karistuseks 15 ööpäeva aresti. Kohus lõpetas M. A. Tikovti suhtes menetluse KarS § 276 tunnustel. Kohtuotsusega kohustati M. A. Tikovti ilmuma 04.03.2008.a kell 10.00 aresti kohaldamiseks Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna arestimajja. Kohus luges menetlusaluse isiku süü 16.09.2007.a toimepandud väärteos LS § 7422 lg 1 ja § 741 lg 1 järgi tõendatuks menetlusaluse isiku enda ütlustega nii kohtuistungil kui ka tema 16.09.2007.a ülekuulamise protokolliga, väärteoprotokolliga, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning menetlusaluse isiku süü 20.09.2007.a toimepandud väärteos LS § 741 lg 2 järgi luges kohus tõendatuks menetlusaluse isiku enda ütlustega kohtuistungil, väärteoprotokolliga ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Väärteomenetluse KarS § 276 järgi lõpetas kohus süüteo tunnuste puudumisel. Karistuse mõistmisel arvestas kohus asjaoluga, et kuivõrd varasemad karistused – rahatrahvid – ei ole menetlusalusele isikule vajalikku mõju avaldanud ning isik on jätkanud sarnaste väärtegude toimepanemist, siis KarS § 56 lg 2 alusel, arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja silmas pidades õiguskorra kaitsmise huvisid, pidas kohus vajalikuks kohaldada karistusena aresti. KarS § 56 lg-le 1 ja § 57 lg 1 p-le 3 tuginedes võttis kohus karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvesse M. A. Tikovti puhtsüdamlikku kahetsust ning pidas võimalikuks kohaldada aresti kohtuvälise menetleja poolt taotletuga võrreldes pooles ulatuses, s.o 15 ööpäeva. Apellatsioon
10. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik M. A. Tikovt apellatsiooni, milles ta palub vaidlustatud kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega karistada teda rahatrahviga. Juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et apellandi karistamine arestiga oli põhjendatud, palub apellant lühendada temale mõistetud aresti pikkust. Apellant ei õigusta väärtegude toimepanemist, kuid asub seisukohale, et talle mõistetud 15 ööpäevane arest on liiga raske karistus tema poolt toimepandud väärtegude eest ning karistuse mõistmisel ei lähtutud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõttest. Apellant märgib, et tema suhtes kohaldatud rahatrahvid on oma mõju avaldanud, kuivõrd rahatrahvidega on teda karistatud LS § 7422 lg 2 alusel (s.o kiiruse ületamise eest). Apellant on seesuguste rikkumiste toimepanemise ohtlikkusest aru saanud ning asunud selles osas seadusekuulekalt liiklema. Väärteo toimepanemise eest karistusena aresti kohaldamine halvab isiku töövõimet (võimalust täita tööülesandeid ja seeläbi saada vajalikke vahendeid rahatrahvide tasumiseks). Apellandi väitel avaldab ta siirast kahetsust, et ajutistest majanduslikest raskustest tulenevalt on temale varasemate rikkumiste eest karistustena mõistetud rahatrahvid jäänud tasumata, kuid ta lubab kõik rahatrahvid seisuga 31.03.2008.a ära tasuda. M. A. Tikovt märgib, et ta ei räägi eesti keelt emakeelena ja 13.02.2008.a toimunud kohtuistungil sai ta aru, et aresti kohaldatakse tema suhtes juhul, kui ta ei tasu varasemate väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahve, mitte seda, et arest mõistetakse talle karistusena uute väärtegude toimepanemise eest. Apellandi väitel kinnitab seda ka kohtuotsuses märgitu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
12. Vastavalt VTMS §-le 2, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 10 lg 2 sätestab, et menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Asja materjalidest nähtuvalt menetlusalune isik M. A. Tikovt taotlust tõlgi abi saamiseks eesti keele mittevaldamise põhjendusel esitanud ei ole. Seetõttu ei ole apellandi väidetav asjaolu, et 13.02.2008.a kohtuistungil ei saanud ta aru, et teda karistatakse arestiga uute väärtegude toimepanemise eest, käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena ning samuti ei saa nimetatud asjaolu kuidagi kahtluse alla seada maakohtu otsusega mõistetud karistuse seaduslikkust ja põhjendatust. Kohtukolleegium nõustub apellandiga ja möönab, et paratamatult on arestkaristus isiku jaoks takistuseks tema tööülesannete täitmisel. Nimetatud asjaolu ei saa aga kuidagi olla süüteo toimepanemise eest õiglase karistuse kohaldamist välistavaks asjaoluks.
13. Kohtukolleegium leiab, et arvestades M. A. Tikovti sellelaadsete süütegude korduvust ja seda, et talle varem karistuseks kohaldatud rahatrahvid ei ole täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, on maakohus õigesti mõistnud M. A. Tikovtile karistuseks aresti. Karistuse mõistmisel on maakohus põhjendatult arvestanud KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendava asjaoluna M. A. Tikovti pühtsüdamlikku kahetsust ning pidanud võimalikuks kohaldada aresti kohtuvälise menetleja poolt taotletuga võrreldes pooles ulatuses, s.o 15 ööpäeva. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse põhistuses toodud seisukohtadega ning M. A. Tikovtile mõistetud karistuse liigi ja määraga ega pea VTMS § 153 lg 4 p 1 alusel maakohtu otsuse põhistuste kordamist vajalikuks, märkides üksnes, et M. A. Tikovtile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis toodu ei anna alust selle tühistamiseks.
14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Jüri Paap