lg.2 p.4,5 järgi ja § 200 lg.2 p.4,8 järgi, kannab
Vangistuse algust arvestada 01.09.2004..a.. Harju Maakohtu määrusega 22.05.2007 määrusega vabastati D.Tenison karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, määrati katseajaks 1 aasta. D.Tenisoni kohustati katseajal järgima kontrollnõudeid
05.06.2007 vabastati D.Tenison vanglast. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pöörati karistuse kandmata jäänud osa – 10 kuud 26 päeva vangistust- täitmisele Viru Maakohtu määrusega 05.12.2007, kuna D.Tenison katseajal rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja ei täitnud temale katseajaks pandud kohustusi. D.Tenison 05.12.2007 kohtumääruse kuulutamisele ei ilmunud. Seetõttu kohus 06.detsembril 2007 tegi määruse D.Tenisoni tagaotsitavaks kuulutamise ja vahi alla võtmise kohta. D.Tenison tabati ja vahistati 19.detsembril 2007. Viru Maakohtu 05.detsembri 2007a. otsusega kriminaalasjas nr 1-07-14612 on täitmisele pööratud mõistetud karistuse kandmata jäänud osa 10 (kümme) kuud 26( kakskümmend kuus) päeva vangistust alates 19.12.2007a. Karistusaja lõpp 14.11.2008a. Tartu Vangla seisukoht Dmitry Tenisoni tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks ei ole toetav. Asub vabanemisel elama oma ema juurde, on olemas ema toetus. Kindel töökoht ja elukutse kinnipeetaval puudub, mis võib suurendada tema ohtlikkust. Peale vabanemist soovib minna õppima, et omandada eriala. Kriminaalhooldaja leiab oma ettekandes, et Dmitry Tenisoni järjekordne vabastamine tingimisi enne tähtaega on ennatlik ja mittesihipärane, kuna võib endaga kaasa tuua uusi tõsiseid probleeme kontrollnõuete ja määratavate kohustuste rikkumise näol ning mitte saavutada peamist eesmärki- tagada turvaline elukeskkond. Isikutering, kelle hulgas Tenison vabaduses hakkab elama, on kriminaalse taustaga. Pereliikmetel puudub soov ja võime D.Tenisoni positiivselt mõjutada. Kohtuistungil 30.04.2008 süüdimõistetu Dmitry Tenison andis seletuse, et tema karistus pöörati täitmisele, kuna ta ei pöördunud narkoloogi poole nagu kohustus nõudis- tal ei olnud selleks raha, ei käinud ennast kahel korral registreerimas ja ei jõudnud veel tööle hakata, kuna enne vahistati. Ta asus kohe projektides osalema, seetõttu ei saanud tööle asuda. Ta töötas vabaduses olles küll surnuaial- projekti raames, aga seal maksti vähe. Ema maksis kahjude katteks, ta ise maksis korra 100 krooni. Kui vabaduses oli, pani toime veel ühe röövimise, kuid see asi ei ole veel kohtus ja ta on kahtlustatav. Vastuseks prokuröri küsimusele- et mida ta tegi kogu vabaduses viibitud aja nii et ei saanud õigeaegselt tööle asuda- vastab Tenison, et osales kogu aeg projektides. D.Tenison kinnitab, et nüüd on ta vabadusse pääsemisel valmis kohe tööle asuma. Ise ei ole ta küll tööandjaga ühendust võtnud, kuid seda tegi kriminaalhooldaja. Palk hakkab tal olema 7000 krooni kuus. On nõus võtma lisakohustusi vabanemisel: asuma tööle 2 nädala jooksul, mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid. Eelmine kord vabastati ka ennetähtaegselt, kuid nüüd on ta oma süüst aru saanud, täidab kohustused, hakkab maksma kahjusid. Prokurör ei nõustu Dmitry Tenisoni ennetähtaegse vabastamisega. On juba kord vabastatud ennetähtaegselt, kuid rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, seega usaldus ei õigustanud ennast. Lisaks sellele pani katseajal toime uue kuriteo ja on kahtlustatav. Kui isik ei ole teinud oma varasemast käitumistest piisavaid järeldusi, ei ole võimalik ka ennast muuta. Olukord võrreldes eelmise ennetähtaegse vabastamisega ei ole muutunud. Väljaspool vanglat puudub Tenisoni toetav võrgustik. Ka vanemad on kaotanud usalduse poja vastu. Selline isik ei sobi kriminaalhooldusele. 2
lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast… ja isik nõustub … elektroonilise valve kohaldamisega..
lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Dmitry Tenison temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui kaks kolmandikku (3 aastat 1 kuu 13 päeva 30.aprilliks 2008). Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Dmitry Tenisoni vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega on põhjendamatu. D.Tenison on kahel korral karistatud kohtu poolt täpselt ühetaoliste kuritegude eeströövimiste eest nii Kriminaalkoodeksi kui ka Karistusseadustiku alusel. Järelikult ei ole esimese kuriteo eest mõistetud ja ärakantud karistus (Narva Linnakohtu otsus 28.01.1999 karistamises KrK § 139 lg.2 p.3 ja KrK § 141 lg.2 p.1,3,41 alusel 6-aastase vangistusega) piisavalt isikut mõjutanud seaduskuulekusele. D.Tenison vabanes selle karistuse (otsus 28.01.1999) kandmiselt 26.02.2004. Juba suvel 2004, s.o. mõne kuu pärast pani ta toime uued samaliigilised kuriteod, mille eest praegu karistust kannab. Sellises olukorras lahendades ennetähtaegse vabastamise küsimust, peavad eriti selgelt ilmnema need asjaolud, mis osutavad, et isiku käitumises on toimunud murrang- et ta on lõplikult loobunud senistest harjumustest ja et ta on oma elu stabiilselt muutnud. D.Tenisoni viibimine vabaduses juunist 2007 kuni detsembrini 2007 kinnitab, et muudatusi tema elus pole toimunud: temale pandud seitsmest lisakohustusest on täitmata kolm kohustust ja rikutud on üht kohustust. Lisaks sellele on andmeid katseaja jooksul uue kuriteo toimepanemise kohta. Kohtu korraldustele mitteallumist kinnitab fakt, et D.Tenison ei ilmunud kohtumääruse kuulutamisele 05.detsembril 2007, ta ei olnud kohtule kättesaadav ja ta tuli kuulutada tagaotsitavaks. Sellisest käitumisest tuleb järeldada, et D.Tenisonil puudub valmisolek täita temale seaduse alusel pandavaid kohustusi ja kontrollnõudeid, valmisolek ja tahe käituda seaduskuulekalt. D.Tenisoni võimalikus elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja suhtlusringkonnas puudub tema varasemat eluviisi eitav hoiak 3
-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele ja ärakantud karistusaeg on täitnud mõistetud karistuse eesmärgi. Dmitry Tenisoni puhul ei ole olemas ühtki alust, mis toetaks tema ennetähtaegset vabastamist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76, § 751. Kohtunik Ülle Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.