lg 2 p 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 6) 02.08.1997.
lg 1 ja § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud vabadusekaotust; 7) 12.11.1998.
lg 2 p 2, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta vabadusekaotust; 8) 18.04.2002.
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetas Harri Toomsalu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ettekande kohaselt on kinnipeetaval olemas vajalikud eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks eluaseme ja tööandja ning õe moraalse toe näol. Kinnipeetav mõistab vanglasse sattumise põhjuseid ja ta on motiveeritud kriminaalhooldusele määramise korral täitma kõiki nõudeid. Harri Toomsalu selgitas kohtuistungil, et vaatamata sellele, et tal on vangistust kanda veidi üle kuu aja ja määratav katseaeg olek aasta, on ta nõus enne tähtaega vabanema. Kuigi ta ei ole varem määratud katseaegu suutnud läbida, on ta käesoleval ajal valmis muutuma. Enne viimast korda vangistamist oli ta tegelenud enda alkoholiprobleemiga ja nüüd vangistuses olles on tal ka tervisega probleeme. Ta loodab vabaduses tööle saada ja asuda elama seaduskuulekalt. Prokurör ei toetanud Harri Toomsalu vabastamist, kuna süüdimõistetu enda varasema käitumisega on näidanud, et ta ei ole kriminaalhooldusele sobiv isik. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Harri Toomsalu on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes kannab vanglakaristust kuriteo eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemist. Eelnevale vaatamata pidas 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.