1-08-3545\4

(2)Kinnipeetava karistusaeg algas 05.11.2007.a ja lõpeb 01.01.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 05.11.2007.a. 11.03.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 29.04.2008.a seisuga on Tõnu Tõlli kandmata karistusaeg 8 kuud ja 3 päeva vangistust. Tõnu Tõll on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 17.04.1991.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toetanud Tõnu Tõlli tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ettekande kohaselt ei teadvusta kinnipeetav endale täiel määral seaduserikkumisi ja ei tunnista oma alkoholiprobleemi, alkoholikeelust ei suutnud ta kinni pidada eelmise ennetähtaegse vabanemise järel. Tõnu Tõll selgitas kohtus, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Ta arvab, et on aru saanud nüüdseks enda rikkumistest. Alkoholiprobleemi ta endal ei näe olevat – vahest enne magamaminekut olevat ta vaid joonud, et parem uni tuleks. Käesolevaks ajaks saab aru, et kui on katseaeg ja pandud alkoholitarvitamise keeld, siis ei tohiks ka kodus alkoholi tarvitada. Vabanedes loodab ta tööle saada firmasse, kus töötab ka tema vend. Elama asuks ta vanemate juurde, kus on kogu aeg elanud. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna Tõnu Tõll on enda varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole kriminaalhooldusele sobiv isik. Juba karistust mõistes on peetud võimalikuks mõista talle karistus alla alammäära. Hiljem on ta vabastatud enne tähtaega, kuid katseajal jäi ta vahele alkoholi tarvitamisega, mistõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tõnu Tõll on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes kannab vanglakaristust I astme kuriteo eest, mille kandmisest ta on juba korra tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid saadetud uuesti karistust kandma, kuna ta ei olnud suuteline täitma talle katseajaks pandud kohustusi. Kinnipeetava isikliku toimiku materjalidest ja Tõnu Tõlli enda selgitustest nähtuvalt ei teadvusta ta endale täiel määral seaduserikkumisi ja ei tunnista oma alkoholiprobleemi, alkoholikeelust ei suutnud ta kinni pidada eelmise ennetähtaegse vabanemise järel. Peale selle, olukorras, kus süüdimõistetu oskab võimalikuks töökohaks nimetada vaid „üks firma Tartu linnas Jalaka tänava lõpus“ ei ole reaalne, et tal oleks võimalus koheselt tööle asuda. Sissetuleku puudumine on aga reaalne oht uute kuriteo sooritamiseks. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Tõnu Tõll tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2