← Eesti

1-08-4103\2

Kriminaalasi nr 1-08-4103 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-4103 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Margus Lellep Kriminaalasi Süüdimõistetu Gabriel Kuusemäe tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Gabriel Kuusemäe, ik 39001174930, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 426 lg.1, § 432 lg.3, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Gabriel Kuusemäe’d temale Viru Maakohtu
  2. augusti 2006.a. otsusega kriminaalasjas 1-06-10818 mõistetud KarS § 65 lg.2 alusel moodustatud liitkaristuse 2( kaks) aastat 9 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Gabriel Kuusemäe mõisteti süüdi Viru Maakohtu 29.08.2006a. otsusega KarS § 199 lg 2 p.4,5,7,8; § 200 lg 1; § 266 lg 2 p.3 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel koos Viru Maakohtu 31.01.2006 otsusega mõistetud karistusega moodustati liitkaristuseks vangistus 2 aastat 9 kuud. Karistusaja algus 07.06.
  3. Karistusaja lõpp 06.03.2009a. 1

(4)Tartu Vangla seisukoht Gabriel Kuusemäe tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks ei ole toetav. Eelnevalt Viljandi vanglas viibides on rikkunud korduvalt sisekorraeeskirju. Kasutas kaaskinnipeetavate suhtes füüsilist vägivalda. Viljandi vanglas oli üks aktiivsematest negatiivselt meelestatud kinnipeetavate hulgast. Peale vabanemist kavatseb elama asuda oma ema juurde. Arvestades kinnipeetava hoiakut on uute kuritegude toimepanemine reaalne. Uue kuriteo toimepanemise oht on suur, eriti kui jätkab sidemeid oma endiste sõpradega. Plaanib vabanedes asuda ametit õppima ja asuda võimalikult ruttu tööle, et tasuda oma võlad. Alkoholi tarvitades võib muutuda vägivaldseks. Oht ühiskonnale seisneb materiaalse kahju tekitamises. On küll osalenud sotsiaalabiprogrammides, kuid kasu nendest on jäänud minimaalseks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu et Gabriel Kuusemäe vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Gabriel Kuusemäel puudub talle sobilik elamispind, lähedaste toetus ning vähene motiveeritus ennetähtaegseks vabanemiseks, samuti puudub tööharjumus ning nägemus, mis tööd ta tulevikus soovib teha. Kinnipeetava päritolupere on elanud majanduslikes raskustes eelkõige alkoholilembuse tõttu. Vabaduses olles ei soovinud Gabriel Kuusemäe teha koostööd ametnikega, eiras teda aidata püüdvat võrgustikku ning oli hoolimatu enda tulevikku puudutavates küsimustes. Omab tõsist riski uute kuritegude sooritamiseks seonduvalt sotsiaalse ja majandusliku olukorraga. Kinnipeetava puhul on välja kujunenud düsotsiaalsed hoiakud. Kohtuistungil 30.04.2008 süüdimõistetu Gabriel Kuusemäe andis seletuse, et tal tuleb vabaduses minna tööle, kriminaalhooldaja juurde ja hüvitada kahjud. Tööle kavatseb minna saekaatrisse, kus töötas ka enne vangistust, mitteametlikult. Elama kavatseb minna ema juurde, jätkata Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimist. Vanglas tegeleb enda harimisega, õppimisega, spordiga. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi vanglas on 10. Alkoholi ei ole peaaegu kunagi tarvitanud, ei pea seda enda probleemiks. Seetõttu alkoholiravi vajalikuks ei pea, programmides võiks osaleda. Kuritegude sooritamise põhjus oli soov lõbutseda, pidudel käia. Raha polnud ja sellest tulid probleemid. Nüüd on ta oma elu üle järele mõelnud. Tahab elada korralikku elu, luua pere, võlad tasuda. Distsiplinaarkaristused on lihtsalt tekkinud. Ikka juhtub, ta ei ole olnud nõus vanglas autoriteetidele alluma. Tartu Vangla esindaja sõnul on G.Kuusemäel 12 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist viimane täna. Vabastamine oleks ennatlik, kuna puuduvad reaalsed eesmärgid ja eesmärke pole ta valmis täitma. Vanglas oleks vajalik 9 klassi lõpetada. Prokurör on seisukohal, et G.Kuusemäe ennetähtaegse vabastamisega ei saa nõustuda. 1)G.Kuusemäe ei ole muutunud sellises positiivses suunas, et võiks arvata, et ta ei pane toime uusi rikkumisi väljaspool vanglat. Seda tõendavad distsiplinaarkaristused- igas situatsioonis tekivad tal rikkumised. 2)Puudub ka kriminaalhoolduse nõuetele vastav elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik.Tema tulevases elukohas tarvitavad isikud rohkelt alkoholi, see või tingida alkoholitarvitamise Kuusemäe enda poolt. Ise ta alkoholiprobleemi ei tunnista ja ei tunnista selle olemasolu ka emal, kelle juurde kavatseb asuda. Kui inimene ei näe oma probleemi, ei ole seda võimalik ka kõrvaldada. Sellest tuleneb oht uute rikkumiste toimepanemiseks. 3)Kuusemäe ei ole teinud piisavaid järeldusi oma rikkumistest. Kui oma tegudest järeldusi ei tehta, pole võimalik ka käitumist muuta. Kohtu seisukohad 2
(4)Gabriel Kuusemäe on toime pannud ja süüdi tunnistatud toimepanemises. esimese astme kuritegude KarS § 76 lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on G.Kuusemäe temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui kaks kolmandikku. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Gabriel Kuusemäe vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega on põhjendamatu. Gabriel Kuusemäe kandis nn. šokivangistust 04.11.2005 kuni 31.03.2006 Viru Maakohtu 31.01.2006 otsuse alusel. Seejärel vabanes ta kriminaalhoolduse alla. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusel olles G.Kuusemäe ilmutas karistamatuse tunnet, suhtus äärmiselt ükskõikselt, eiras kriminaalhoolduse nõudeid. Uued kuriteod pani G.Kuusemäe toime mais ja juunis 2006, s.t. kohe varsti pärast šokivangistusest vabanemist. Seega ei andnud ärakantud 5-kuuline vangistus tulemust, G.Kuusemäed paranemisele ei suunanud. 07.juunist 2006 kannab G.Kuusemäe karistust viimase kohtuotsuse järgi ja selle kandmise aeg kinnipidamiskohas ei viita millegagi, et G.Kuusemäe on ennast parandanud, oma hoiakuid muutnud, vastupidi- ka vangla kontrollitud keskkonnas ja piiratud võimalustes on tal fikseeritud 12 distsiplinaarkaristust, nende hulgas rohkelt vägivallategude eest teiste isikute kallal. Vabaduses puudub G.Kuusemäel tema seaduskuulekust soodustav keskkond ja toetavad isikud, selliseks toetavaks isikuks ei saa pidada alkoholiprobleemides ema. KarS § 76-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele ja ärakantud karistusaeg on täitnud mõistetud karistuse eesmärgi. Gabriel Kuusemäe puhul ei ole olemas ühtki alust, mis toetaks tema ennetähtaegset vabastamist. Neil asjaoludel leiab kohus, et Gabriel Kuusemäe tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76, § 751. Kohtunik Ülle Raag 3
(4)4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.