4-08-1367\2

Väärteoasi nr. 4-08-1367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.aprill 2008.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-1367 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Tõlk Silvi Hindrikson Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Aleksandr Penkini väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi Aleksandr Penkin, isikukood 37904165717, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht puudub Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, ning VTMS §-dest 83 p. 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aleksandr Penkin LS § 741 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Mõistetud karistus, 15 päeva aresti, pöörata täitmisele koheselt. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP Arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna poolt on 23.01.2008.a. koostatud väärteoprotokoll AB 975541 selle kohta, et Aleksandr Penkin 23.01.2008.a. kella 18.22 ajal Tallinnas, Smuuli teel liikudes Suur-Sõjamäe suunas juhtis sõidukit, isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Aleksandr Penkin rikkus LE § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Aleksandr Penkin tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et juhtimisõigus tal puudub ning rikkumise ajal viis autot garaaži. Autot juhib juba 14 aastat ilma juhilubadeta. Auto kuulub tema naisele, kellel puudub juhtimisõigus. Naine tööl ei käi, on lapseootel. Aleksandr Penkin käib mitteametlikult tööl, töötab tislerina. Ametlikult vormistatakse ta tööle septembris, sest praegu firma kolib. Autot on vaja tööülesannete täitmiseks. Eelnevad trahvid on kõik maksmata, kontakt kohtutäituriga puudub. Mitteametlik sissetulek on 12 000 krooni. Varasem arest 10 päeva on kandmata, kuna arestimajas polnud vabu kohti. Kohtuvälise menetleja poolt palutud karistusega, 15 päeva aresti, ei nõustu. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Aleksandr Penkinit tuleks karistada arestiga, kuna eelnevatest karistustest ei ole Aleksandr Penkin järeldusi teinud, rahatrahvid on tasumata. Kuna tegemist ei ole esmase aresti määramisega, varasemalt on isikut korduvalt ka arestidega karistatud, siis võiks käesolevas asjas määrata aresti 15 päeva. Kohtuvälise menetleja esindaja palus tegu ümber kvalifitseerida LS § 741 lg 1 järgi, kuna väärteoprotokollis toodud rikkumise kirjeldus ei vasta kvalifikatsioonile. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Aleksandr Penkini süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku enda antud ütlustega kohtuistungil, samuti menetlusaluse isiku poolt 23.01.2008.a antud ütlustega kohtuvälises menetluses (tlk 3), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tlk 4) ning päringuga juhiloa kohta (tlk 5). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja taotlus Aleksandr Penkini poolt toime pandud väärteo ümberkvalifitseerimiseks on põhjendatud. Aleksandr Penkini poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 1 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud suulisi ja kirjalikke tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Aleksandr Penkinit on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid, kokku summas 189 900 krooni, on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ametlik sissetulekuallikas. Aleksandr Penkin ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Autot juhib isik ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta juba 14 aastat. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades eeltoodut ja tasumata rahatrahvide hulka, leiab kohus, et Aleksandr Penkinit tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd isikut on ka varasemalt karistatud arestidega, siis kohus peab vajalikuks määrata arest sanktsiooni keskmises määras. Aulike Salo Kohtunik