← Eesti

4-05-182\11

Tõlge KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 mai 2007.a Asi vaadati läbi 24.04.2007.a. avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Väärteoasja number 4-05-182 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungisekretär Tatjana Aleksejeva Väärteoasi Sergei Levtšenko kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Teslenko 25.07.2005.a otsusele nr 2330,05,006434 Kohtuistungil osalenud isikud kaebuse esitaja Sergei Levtšenko Isikukood 36104180285, kodakondsuseta, keskeriharidus, RESOLUTSIOON Jätta Sergei Levtšenko kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Teslenko 25.07.2005.a. otsuse nr 2330,05,006434 peale rahuldamata, Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Teslenko 25.07.2005.a. otsus nr 2330,05,006434 aga muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest , teatades kirjalikult 7 päeva jooksul soovist esitada kassatsioon. Maakohus tuvastas: 05.08.2005.a. saabus Narva Linnakohtusse Sergei Levtšenko kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Teslenko 25.07.2005.a. otsuse peale. 25.07.2005.a. tegi Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Teslenko otsuse nr 2330,05,006343 Sergei Levtšenko karistamise kohta Liiklusseaduse § 74-19 järgi 150 trahviühiku, s.t 9000 (üheksa tuhande) krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et juhtis 24.06.2005.a. kell 10.40 Ida Virumaal Narva-Elektrijaama maantee piirkonnas autot joobeseisundis, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p

  1. Oma kaebuses palub Levtšenko nimetatud otsus tühistada ja lõpetada asja menetlus. Kaebuses märkis Levtšenko, et otsuses ei olnud põhjendatud tema vastuväidetes ära toodud asjaolude arvestamisest keeldumine, s.t rikuti VTMS § 74 p
  2. Toimiku materjalides puudub joobeseisundi tuvastamise protokoll. Talle ei demonstreeritud indikaatori näitusid, ei vahetatud toru, millesse õhku puhutakse. Väärteo toimepanemise asjaolude kirjeldus ei vasta tegelikkusele. Kohtuistungi käigus toetas kaebuse esitaja oma kaebust ja andis ütluse, et indikaator, mida politseinikud kasutasid, ei ole ette nähtud alkoholijoobe tuvastamiseks veres. Ta kõrvaldati juhtimiselt, viidi mõnisada meetrit edasi, pärast seda lubati autot juhtida. Umbes 40 minutit hiljem läbis ta läbivaatuse professionaalse arsti juures. 24.03.ta alkoholi ei tarvitanud, eelmisel õhtul jõi aga 100-120 grammi viina. Kohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2, kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Uurinud toimiku materjale, kuulanud ära kaebuse esitaja, leiab kohus, et Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna korrakaitsetalituse komissari otsus Levtšenko suhtes on põhjendatud ja seaduslik, Liiklusseaduse § 74*19 rikkumise fakt leidis kinnitust. Levtšenko süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud täies ulatuses: - 24.06.2005.a. väärteoprotokolliga nr AB 688540 Levtšenko suhtes – t.l. 13 - Sergei Levtšenko 24.062005.a. ülekuulamise protokolliga, vastavalt millele tunnistas Levtšenko alkoholi tarbimise fakti 23.06.2005.a. umbes kell 22.00 – t.l. 14 - Sergei Levtšenko joobeseisundi tuvastamise protokolliga indikaatorseadme abil, kus on märgitud, et Levtšenko oli nõus joobeseisundi tuvastamise tulemustega, mille kohta andis oma allkirja, vereanalüüsi ei nõudnud (t.l. 15) Kaebuse esitaja ütlused selle kohta, et ta ei olnud alkoholijoobe seisundis ja et ta kõrvaldati juhtimisest, viidi mõnisada meetrit edasi ja lubati siis uuesti autot juhtida, on paljasõnalised, vastuolus asjas kogutud tõenditega. Toimikus on Sergei Levtšenko joobeseisundi tuvastamise protokoll indikaatori abil, kus on märgitud, et Levtšenko oli joobeseisundi tuvastamise tulemustega nõus, mille kohta andis oma allkirja, arstlikku ekspertiisi ei nõudnud. Seade näitas Levtšenkol alkoholijoobe tunnuseid. Läbivaatuse juures oli tunnistaja S.T. Peale selle, oma ütlustes 24.06.2005.a. ülekuulamisel tunnistas Levtšenko alkoholi tarvitamise fakti 23.06.2005.a umbes kell 22.00, LE rikkumise fakti ja palus viia auto garaaži Kulgu tänaval. Kohus tunnistab tühiseks meditsiinilise joobeseisundi tuvastamise akti nr 1, mille Levtšenko sai perearsti käest, kuna see akt oli koostatud hiljem, oli möödunud aeg sellest hetkest, kui politseitöötajad kontrollisid Levtšenkot. Kohus leiab, et ei saa arvesse võtta läbivaatuse tulemusi mis tehti mingi aja möödudes , kuna hiljem teostatud läbivaatuse näidud võivad olla teised. Nagu nähtub Levtšenko ütlustest, sõitis ta kohe pärast protokolli koostamist 2 veealuse kanali kaile, seejärel haigla vastuvõttu, kus uuris ekspertiisi tegemise küsimust, helistas perearstile palus, veenis kohtuma, pärast sõitis juba perearst Fetissovi kontorisse, mis asub aadressil Joala
  3. Toimiku materjalidest nähtub, et protokolli vormistamine ja ülekuulamine lõpetati kell 11.00, Levtšenko poolt esitatud akti nr 1 koopia aga koostatud kell 11.40, s.t ajavahemik on liiga lühike selleks, et sellese mahuksid kõik need toimingud, mida Levtšenko teostas. Peale selle, Levtšenko esitas meditsiinilise joobeseisundi tuvastamise akti nr 1 koopia politseiprefektuuri mitte kohe, vaid pika aja möödudes, mis kutsub esile kahtlusi akti ehtsuse suhtes. Vastavalt Vabariigi valitsuse 2.aprilli 2001 a määruse „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ § 15 ei ole uuritaval isikul õigust pöörduda iseseisvalt meditsiiniasutusse joobeseisundi tuvastamiseks. Ülalnimetatud asjaolude tõttu ei saa kohus akti nr 1 koopiat tõendina vastu võtta. Kohtuistungitel andis Levtšenko segaseid ütlusi: nii märkis ta esialgu, et palus oma tuttaval ta haiglasse viia, kus ta pöördus oma perearsti poole - , kd 1, t.l. 37, hiljem hakkas aga väitma, et juhtis ise autot kui käis kail, haiglas ja perearsti kontoris – tl 2, kd
  4. Kaebuses märkis, et juhtis auto iseseisvalt. Oma 30.06.2005.a. vastuväidetes märkis Levtšenko, et palus tuttaval ennast haiglasse viia kd 1, t.l.
  5. Seega on olemas vasturääkivused nii kindlate toimingute tegemise järjekorras kui ka selles osas, kes oli roolis pärast Levtšenko juhtimiselt kõrvaldamist, seepärast ei usalda kohus Levtšenko ütlusi seoses kohtu poolt tuvastatud vasturääkivustega. Kaebuse esitaja viited sellele, et ta ei saanud toimuvast aru, politseitöötajad viisid ta eksitusse, et esialgu oli jutt kiiruse ületamisest ja et ta kirjutas vaatamata dokumentidele alla, ei saa kohus arvesse võtta, kuna menetlusalune isik peab iga menetlustoimingu ajal süvenema asja sisusse ja ametisikuga kaasa mõtlema (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-143-05). Kohus jätab Sergei Levtšenko kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Teslenko 25.07.2005.a. otsuse peale rahuldamata, komissari otsuse aga muutmata. Otsuse tegemisel juhindus kohus Väärteomenetluse seadustiku §-ist 132 p
  6. Galina Jasnjuk Kohtunik Tõlge õige Ele Uutmaa, tõlk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.