4-08-4478\1

4-08-4478 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kriminaalasja nr 4-08-4478 (2302,08,006755) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Ruslan Demuh väärteoasi Liiklusseaduse §7422 lg 2 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R u s l a n DEMUH – (isikukood 38208250307; elukoht: XXX) lepingulise kaitsja Olga Losseva kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse komissar Sirle Pai –Heldna 24.04.2008.a. määrusele väärteoasjas nr 2302,08,006755 VTMS § 78 korras. Kohtumenetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Ruslan Demuh´i lepingulise kaitsja Olga Losseva kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse komissar Sirle Pai – Heldna 24.04.2008.a. määrusele väärteoasjas nr 2302,08,006755 rahuldamata.
3. Saata määruse koopia kohtuvälisele menetlejale ja kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord VTMS § 191 p 12 kohaselt ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.
4. 12.05.2008.a. laekus Harju Maakohtu Tartu mnt Kohtumajja Põhja Politseiprefektuuri saatekiri koos väärteotoimiku nr 2302,08,006755 koopiate ja Ruslan Demuh´i lepingulise esindaja Olga Losseva kaebusega.
5. Kaebuses vaidlustatakse kohtuvälise menetleja ametniku 24.04.2008.a. määrus. Vaidlustatud määrusega jäeti Ruslan Demuh´i lepingulise kaitsja Olga Losseva poolt esitatud kaebus rahuldamata.
6. Kohtule esitatud kaebuses ei nõustu kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja ametniku määrusega põhjustel, et kuigi KrMS § 161 lg 1 sätestab, et isikul, kelle suhtes viiakse läbi menetlus ning kes ei valda eesti keelt, kaastakse menetlusse tõlk, ei ole politseitöötaja sellest õigusest menetlusalusele isikule teatanud ja protokolli pöördel olevatel VTMS § 19 õigustes selline viide puudub. Kaebaja leiab, et menetlusalusele isikule õiguste tutvustamine on politseitöötaja kohustus, kuid antud juhul seda õigust tutvustatud ei ole. Veel märgib kaebuse esitaja, et 15 päeva jooksul alates protokolli koopia saamisest on menetlusalusel isikul tõesti õigus tutvuda toimiku materjalidega, kuid see asjaolu ei võta temalt õigust tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse (VTMS § 19 lg 1 p 6). Kaebuse esitaja leiab, et kiirusemõõteseade kasutamise protokolli koostamisel oleks pidanud tõlgi osavõtt olema kohustuslik, kuivõrd nimetatud väärteoprotokolliga tõendatakse R.Demuh´i süüd. Vastavalt KrMS § 161 lg 4 on tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming tõlgi puudumise tõttu õigustühine.
7. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale on sätestatud Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 10 peatükis
8. jaotises. VTMS
9. peatükis on sätestatud kohtuväline menetlus. VTMS
10. jaotis reguleerib kaebamist kohtuvälise menetleja tegevuse peale. VTMS § 79 lg 2 sätestab, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes on see esitatud. Esitatud kaebuses on vaidlustatud tõlgi osalemine kohtueelses menetluses. 4.1 Riigikohus on kohtupraktika kujundamisel otsuse 3-1-1-157-05 p. 6 sedastanud, et :“Tõendite hindamisel peab kohus kontrollima ka seda, kas tõendeid on kogutud menetlusnõudeid järgides. Kui nõudeid on rikutud, peab kohus otsustama, kas rikkumine on selline, millest tulenevalt on tõend lubamatu, s.o. tuleb üldse jätta tähelepanuta või kui tõend on lubatav, kas rikkumine seab kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse“. Samas otsuse p. 10 leiab Riigikohus, et tõlgi osalemine või mitteosalemine on menetlusõiguslikult tähtsust omava küsimusega. Kohus leiab, et menetlusõiguslikku küsimust saab hinnata ja lahendada üksnes väärteoasja põhimenetluses, hinnates kõiki tõendeid nende kogumis. Menetlusõiguslik küsimus ei ole lahendatav VTMS 10 peatüki
11. jaotise raames.
12. Vastuseks kaebuses märgitule, selgitab kohus, et VTMS § 24 kohaselt osaleb tõlk väärteomenetluses ja taandub või taandatakse kriminaalmenetluses (KrMS) sätestatud alustel. Kohtu arvates pole põhjendatud kaebaja väide, et kohtuvälise menetleja poolt ei tutvustatud menetlusalusele isikule õigust tõlgile. Sellist õigust ei ole sätestatud VTMS ega ka KrMS. KrMS § 161 lg 1 sätestab, et kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk. Kaebaja ise on kaebuses märkinud, et R. Demuh valdab eesti keelt olmetasandil. Nähtuvalt väärteotoimiku nr 2302,08,006755 koopiast on menetlusalune isik R. Demuh esitanud vastulause, mis on koostatud vene keeles. Esitatud vastulausest nähtub, et on vaidlustatud väärteoprotokolli ja asjaolusid sisuliselt, seega on R. Demuh täielikult aru saanud, mille kohta on protokoll koostatud. Kohus leiab, et kuna menetlusalune isik valdab eesti keelt olmetasandil, on kasutanud oma õigust esitada vastulause, siis ei ole tõlgi puudumine takistanud väärteomenetluse läbiviimist. 5.1 Kohus ei nõustu kaebuse väitega, et rikutud on VTMS § 19 lg 1 p 6 sätestatud õigust tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Väärteoprotokolli pöördele on trükitud VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused vene keeles, kuhu R. Demuh on ka alla kirjutanud. Trükitud venekeelsetes õigustes on ka vene keeles VTMS § 19 lg 1 p 6 õigus. Seega isegi juhul, kui R. Demuh ei saanud aru protokollis märgitust, oli tagatud temale võimalus see asjaolu protokolli märkida, kuid seda ta teinud ei ole.
13. Kohus leiab, et kuna tõlgi puudumisega ei ole rikutud isiku õigusi ega vabadusi, tuleb esitatud kaebus jätta VTMS § 79 lg 3 p 1 alusel rahuldamata.
14. Kohus selgitab, et menetlusalusel isikul on õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja ametniku otsusele ja kaebuses on võimalus viidata ka menetlusõiguse rikkumisele kohtueelses menetluses. Muuhulgas märgib kohus, et VTMS § 79 kohaselt tehtav kohtumäärus ei saa mõjutada kohtuvälise menetleja poolt langetatud otsust. Kui menetlusalune isik kasutab oma õigust ja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse, on kohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohustatud arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtunik