Väärteoasi nr.4-08-3339 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.mai 2008.a., Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-08-3339 Kohtukoosseis kohtunik : Aare Kaldma Väärteoasi Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg istungisekretär : Reelika Käis Kalle TIIDEBERG’i kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna komissar Kaimar Karm’i 26.03.2008.a. otsuse peale Kaebuse esitaja : Kalle TIIDEBERG (ID 36002295716; elukoht : x) Kohtuvälise menetleja esindaja : Lõuna PP Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Jaanus Tops 06.mai 2008.a. Otsuse lõpposa kuulutamise aeg 06.mai 2008.a. RESOLUTSIOON Lähtudes “Liiklusseaduse” §20 lg.3 ja §74-19 lg.1,2 “Väärteomenetluse seadustiku” §111, §113, §§132 p.2 ja §156, kohus otsustas: ning Rahuldada Kalle TIIDEBERG’i kaebus osaliselt. Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm’i 26.03.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2820,08,000957 osas, millega isikule määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks ning teha selles osas uus otsus, millega võtta LS §74-19 lg.2 alusel Kalle TIIDEBERG’ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus viieks
(5)kuuks. Muus osas jätta Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm’i 26.03.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2820,08,000957 muutmata. Edasikaebe kord Kohtumenetluse poolel on õigus Tartu Maakohtu otsus kassatsiooni korras vaidlustada, kuid ka õigus koheselt loobuda kassatsiooniõiguse kasutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise või sellest loobumise soovist peab kohtumenetluse pool teavitama Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kirjalikult seitsme päeva jooksul otsuse lõpposa kuulutamisest (06.05.2008.a.). Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleis kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 30.maist 2008.a. ning otsuse peale on kohtumenetluse poolel advokaadist esindaja vahendusel õigus esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu kassatsioonkaebus Riigikohtule kolmekümne
(30)päeva jooksul otsuse tutvumiseks kättesaadavuse päevast (30.05.2008.a.). Selgitused Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (30.05.2008.a.), on möödunud edasikaebamise tähtaeg ning menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusaluse isiku advokaadist esindaja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. ASJAOLUD Kaevatava otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm’i 26.03.2008.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,08,000957, mõisteti süüdi ja karistati Kalle Tiideberg’i “Liiklusseaduse” §74-19 lg.1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses summas 12 000 krooni ning võeti lisakaristusena LS §74-19 lg.2 alusel isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks kuuks. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastati, et K.Tiideberg juhtis 06.03.2008.a. kella 16.30 paiku X maakonnas X-X-X maantee 217 kilomeetril endale kuuluvat sõidukit Opel Combo-B-VAN (reg.nr.XXX XXX), olles alkoholijoobes /tl.5/. Kaebuse sisu ja kaebuse esitaja taotlus Kaebuse esitaja tunnistab kaebuses enda süüd mootorsõiduki juhtimises joobes olekus, kahetsedes toimepandut siiralt. Samas leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning temale karistuse määramine ei ole toimunud kooskõlas süüteo raskusastmega ja karistuse kohaldamise alustega. Kaebuse esitaja märgib, et omab juhistaaži juba 32 aastat ning selle aja vältel on teda liiklusalaste rikkumiste eest karistatud vaid mõnel korral ning needki karistused on kustunud. Kaebuse esitaja lisab, et juhtimisõiguse ja liiklusvahendi olemasolu on talle hädavajalik nii tööülesannete täitmiseks kui ka perekonnaelu normaalse toimimise huvides. Kaebuse esitaja selgitab, et olles kohaliku omavalitsusüksuse kapitalil põhineva asutuse (OÜ X) juht ning arvestades omavalitsusterritooriumil teostatavate projektidega (X rekonstrueerimine), on juhtimisõigus talle vajalik avalik-õiguslike ülesannetega seonduvate toimingute-tööülesannete täitmiseks. Kaebuse esitaja täiendab, et ta on ka põllumajandusega tegeleva täisühingu ainuosanikuks, milline on sõlminud tootmistegevuseks vajalikud lepingud ning põllumajanduslik tootmine eeldab vältimatult sõiduki juhtimisõiguse vajalikkust, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmine nii pikaks ajaks tekitab olulisi raskusi täisühingu majandustegevuse korraldamisel ja ühingu lepinguliste kohustuste täitmisel. Samuti viitab kaebuse esitaja asjaolule, et ta on pikemat aega tegev X veopagispordiga seonduvates ettevõtmistes, millised ülesanded samuti eeldavad transpordivahendi ja juhtimisõiguse olemasolu vajalikkust. Eeltoodud põhjustel leiab kaebuse esitaja, et temale lisakaristuse määramine peaaegu maksimaalmääras seadusega lubatavast on ebaõiglane. Kaebuse esitaja palub muuta kohtuvälise menetleja otsust ning tühistada otsus lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise osas või vähendada juhtimisõiguse äravõtmise ajalist kestvust. Kaebuse esitaja avaldab, et ei vaidlusta karistust põhikaristuse (rahatrahvi) osas ning on määratud trahvisummast tasunud juba ½. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuvälise menetleja ametiisik on seisukohal, et otsuse tegemisel hinnati kõiki tõendeid ja tuvastatud asjaolusid õigesti, mistõttu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtuväline menetleja märgib, et kontrolli teostanud politseiametnikud järgisid nõuetekohaselt kõiki menetlusnorme nii menetlusaluse isiku teo kvalifitseerimisel, tema süü tuvastamisel kui ka isiku joobeseisundi kindlaksmääramisel. Seega leiab kohtuväline menetleja, et kaebuse esitaja süü inkrimineeritava väärteo toimepanemises on veenvalt tõendatud ja isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon. Samuti kinnitab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel arvestati isiku poolt väärteo toimepanemise tehiolusid, isiku sissetuleku suurust ja –sotsiaalset seisundit ning isiku vastutust kergendavaid kõiki asjaolusid, määrates põhikaristusena trahvi suuruseks inkrimineeritava väärteo eest seadusega ettenähtud karistusmäärast vaid 2/3 ning lisakaristusena võeti isikult juhtimisõigus ära lubatava sanktsiooni piires vaid veidi üle ½ ajalises osas. Kohtuväline menetleja lisab, et kontrollimomendil isikul tuvastatud joobeaste (1,17 mg/l) suurust ja rikkumise toimepanemise aja (tööpäeva lõpp) liiklustihedust arvestades, on tegemist äärmiselt ühiskonnaohtliku teoga, millega seati ohtu nii kaasliiklejate kui ka kaebuse esitaja enda elu ja tervis. Kohtuväline menetleja täiendab, et kaebuse esitaja oli alkoholi tarvitades teadlik, et ta peab hiljem asuma sõidukit juhtima, mistõttu isiku süü vormi arvestades määrati tavapärasest rangem karistus. Eeltoodud põhjustel leiab esindaja, et kohtuväline menetleja on otsuse langetamisel arvestanud isiku vastutust kergendavaid kõiki asjaolusid ning isikule määratud karistus vastab tema poolt toime pandud süüteo raskusele. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. A.Kaldma kohtunik 06.05.2008.a.