lg 1 kohaselt on kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest kohustuslik, kui kohus peab seda vajalikuks. Kõnealuses väärteoasjas tegi kohus menetlusalusele isikule kohtusse ilmumise kohustuslikuks, kuid O.Üits kaebuse arutamisele ei ilmunud. O.Üits sai kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte 28.märtsil 2008.a. /t.l. 24/ ja oli seega teadlik istungi toimumise ajast ja kohast. O.Üits ei ole teatanud kohtule oma mitteilmumise põhjusest ega ole taotlenud kaebuse arutamise edasilükkamist. 4. Riigikohus on 2.10.2003.a. kohtuotsuses asjas nr 3-1-2-1-03 selgitanud, mis on kaebuse esitajale kohtusse ilmumise kohustuse panemise eesmärk.
lg-st 2 tuleneb, et maa- või linnakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Vastavalt VTMS §-le 2 kehtivad ka väärteomenetluses KrMK §-des 19 ja 206 sätestatud igakülgse ja vahenditu uurimise põhimõtted. Tulenevalt nendest põhimõtetest ja asjaolust, et menetlusalune isik saab anda väidetava rikkumise asjaolude kohta ütlusi, võib kohus väärteomenetluse huvides kohustada menetlusalust isikut osa võtta kaebuse kohtulikust arutamisest. 5. VTMS § 126 lg 2 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS§-le 125.
lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel, lähtudes sama seadustiku §-st 42, lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. VTMS § 42 loetleb kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmumata jätmise mõjuvad põhjused. 6. Kuna kõnealuses väärteoasjas ei ole kohtule esitatud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks jätab maakohus vastavalt VTMS § 126 lg-le 2 kaebuse määrusega läbi vaatamata, kuna O.Üits ei ilmunud kaebuse arutamisele. R.Undrest kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.