kaitsetalituse juhtivkonstaabel Andrei Beljajevi 07.08.2007.a. otsusele väärteoasjas nr.2330,07,
tud kaebuses, annab kohus hinnangu nii vastulauses kui kaebuses toodud väidetele. Õigusi on menetlusalusele isikule selgitatud korduvalt (väärteoprotokolli koostamisel, menetlusaluse isiku ülekuulamisel ja haiglasse toimetamisel) ja tema kaitseõigust rikutud ei ole: kaitsja on menetlusest osa võtnud, kaitsjale on vääretotoimik faksitud esimesel nõudmisel, VTMS § 21 lg.1 p.2 kohaselt kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoiminu tegemist ja ei menetlusaluse isiku ülekuulamisel ega hilisemas – 31.07.2007.a. avalduses ei ole Lihhatšov avaldanud, et temale kaitsja osavõttu ei võimaldatud. 3 Ei ole asjakohane kaitsja viide VTMS § 69 lg.6 ja sellele, et kaitsjale ei tutvustatud kogu toimikut ja saadetud ärakirjade hulgas ei olnud tunnistaja K ütlusi. Koopia väärteotoimikust edastati kaitsjale 31.juulil, tunnistaja kuulati aga üle 01.augustil 2007.a. Väärteomenetlus veel kestis, otsus tehti 07.08.2007.a. ning täiendavate tõendite kogumine (tunnistaja ülekuulamine) oli lubatud. Seega tõendit ei ole loodud hiljem ja menetlusalusel isikul oli jätkuvalt pärast vastulause esitamist õigus väärteotoimikuga tutvuda. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a. määrusega nr.120 on kinnitatud ”Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord” /edaspidi ”Kord”/. Lihhatsovi haiglasse toimetamine on toimunud kooskõlas
ga.
joobeseisundit võivad tuvastada seaduses sätestatud ametiisik või arst; § 4 kohaselt ametiisikul on õigus toimetada isik joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiu- või ametiasutusse seaduses sätestatud juhtudel, kui joobeseisundi tuvastamine sündmuskohal ei ole võimalik. Antud juhul nähtub tunnistaja ütlustest, et juht kukkus autost välja, oli liikumisvõimetu ja ei saanud situatsioonist aru. Haiglasse rikkuja toimetanud politseiametnik käitus seaduslikult. Tervishoiuasutusse toimetamise saatekiri on vormistatud
S § 152 kohaselt Kainenemisele politsei arestimaja või arestikambrisse kainestuskambrisse toimetatakse joobnud isik, kes on keskmises või raskes joobeastmes ning kes joobe tõttu on 1) agressiivse käitumisega; 2) märgatavate koordinatsioonihäiretega; 3) orienteerumis- või liikumisvõimetu. Arsti otsuse kohaselt Lihhatšov oli keskmises joobes ning tunnistaja ütlustest nähtub, et ta oli orienteerumisvõimetu, tema kainenemisele paigutamine toimus seaduslikult. Ei ole asjakohane kaitsja väide, et
kohaselt saab joobeastet tuvastada vaid väljahingatava õhus või vereproovis alkoholisisalduse kontrollimisel.
sätestab alkoholijoobe raskusastme määramise, lg.2 kohaselt alkoholijoobe meditsiinilisel tuvastamisel võib joobeastme määramise aluseks olla ka kliiniline leid.
kohaselt arstil on õigus valida iseseisvalt teaduslik metoodika, sealhulgas laboratoorsed meetodid, mille alusel uurida joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks arsti juurde toimetatud isikut. Antud juhul tuvastas arst, et Lihhatšovil esines keskmine joove, mis oli aluseks kainenemisele paigutamiseks. Väärteo toimepanemise kellaaja kohta: Vastulausele ei olnud lisatud sõidumeeriku koopiat, vastulauses on vaid viidatud sõidumeerikule, seega puudus kohtuvälisel menetlejal võimalus otsuse tegemisel toetuda sõidumeeriku näidule. Kohtule esitatud sõidumeeriku koopia ja OÜ Parkli HL arvamusest nähtub, et Lihhatšovi süiduk liikus ajavahemikul 00.11-00.18 1,2 kilomeetrit väga aeglaselt. Kaebemenetluses kuulati üle tunnistaja A.V, kes kinnitas, et töötab samuti autojuhina ja ühel päeval 2007.a. juunikuus öösel kella 00.15 ajal seisis ta veoautode kolonnis koos Lihhatšoviga ja nägi, kuidas Lihhatšovi auto sõitis kraavi. Otsustati auto välja tõmmata hommikul. Ta läks magama ja politsei äratas ta üles kella 01.00 ajal. Tunnistajana on kohtus üle kuulatud politseiametnik Sergei Knjazev, kes kinnitas, et 18.07.2007.a. ajavahemikul 00-01.00 sõitis aeglaselt mööda Narva maanteed veoautode 10-kilomeetrilisest rivist mööda ja kauguselt 200-300m nägi liikuva auto tulesid: veoauto sõitis aeglaselt kraavi nii, et haagise juurde oli ohtlik tulla. Veoauto juht lebas 4 rooli peal (pea oli kätel, mis asusid roolil), kabiini uks avanes ja juht oli nii purjus, et ei saanud midagi aru. Ta hakkas juhti äratama, võti oli süütelukus, kabiinis oli alkoholi lõhn. Juht kukkus autost välja. Ta otsis kõrvalseisvate autode juhtide seast pealtnägijaid, kuid ei leidnud kedagi, kutsus välja patrulli. Edasi tegeles joobes juhiga patrull. Kohtul puudub alus kahelda politseiametniku Knjazevi ütluste õigsuses. Lähtudes tema ütlustest ta viibis Lihhatšovi auto juures tunistajate otsingus vähemalt 20 minutit, seejärel kutsus patrulli. Arvestades S.Knjazevi poolt asja selgitamisele läinud aega, patrulli kohale saabumise aega ja kohapeal vormistamise aega, on tõenäoline, et Lihhatšovi auto sõitis kraavi just sellel ajal, mille on fikseerinud sõidumeerik – kuni 00.18. Väärteoprotokollis on aga märgitud aeg, millal rikkumine oli fikseeritud kohale kutsutud politseipatrulli poolt. Tunnistaja Vavilov kinnitas kraavi sõitmise aega, mis on kinnitatud ka sõidumeerikuga, kuid Vavilov ei rääkinud midagi alkoholi tarbimise kohta, mistõttu tema ütlustele toetuda ei saa. VTMS § 87 arutatakse väärteoasjaväärteoprotokollis sätestatud ulatuses, kuid antud juhul ei ole väljutud süüdistuse piiridest, väärteoprotokolli kanti aeg, millal rikkumine oli fikseeritud ning seda ei saa pidada oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 mõistes. Arvestades seda, millises seisundis oli Lihhatšov 18.07.2007.a. kella 00.00-01.05 ajal, ei olnudki väärteo toimepanemise aega võimalik täpselt tuvastada. Arvesse võeti olemasolevad tõendid, sealhulgas menetlusaluse isiku ütlused. Menetlusalune isik muutis oma ütlusi alles pärast kaitsjaga konsluteerimist 31.07.2007.a. Kohus leiab, et väidetav alkoholi tarvitamine pärast kraavi sõitmist on äärmiselt ebaloogiline: kogenud kutselise autojuhina teadis ta, et asub piiriületuse järjekorras, et igal hetkel peab ta olema võimeline ja on kohustatud autot juhtima hakkama ning auto tuleb kraavist välja tõmmata ja selleks peab autojuht kaine olema. Kohus peab Lihhatšovi ütlusi, et ta tarvitas alkoholi pärast kraavi sõitmist ebatõesteks ja leiab, et need on ajendatud ainult soovist vastutusest vabaneda. Hilinenud seletused ebaõigete ütluste kohta, kusjuures millegagi ei ole kinnitamist leidnud, et ütlused saadi ähvardusel, et ei lasta arestikambrist välja, ei ole arvessevõetavad ning ei lükka umber kogutud tõendeid. Kaebuses ei ole toodud veenvaid põhjendusi, miks väärteoprotokollis fikseeritu on ümber lükatud hilisemate vastuväidetega. Vastulause lõpus möönab kaitsja, et Lihhatšovi süü on väike, sest sõiduki liikumisruum oli piiratud teiste seisvate veokite tõttu ega kujutaks öist aega ja üksildast kohta silmas pidades suurt ohtu ümbritsevale. Seega vastulauses möönab kaitsja, et Lihhatšov oli süüdi rikkumises. Kohus asub seisukohale, et Lihhatšovi rikkumine oli õigesti kvalifitseeritud ja vajas karistuse määramist. Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ka karistuse osas. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Seejuures tuleb arvestada karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kahetsust ei avaldanud kaebuse esitaja ka kohtuistungil, seega kohus ei tuvastanud ka kergendavaid 5 asjaolusid. Trahv ei ole määratud sanktsiooni ülemmäära suuruses, vaid keskmäära lähedases suuruses. Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik arvestanud kõiki asjaolusid ja põhjendatult, arvestades süü astet, isikut ja väärteo toimepanemise asjaolusid, määranud rahatrahvi ja lisakaristuse ning kohtul puudub alus otsuse muutmiseks ka karistuse suuruse osas. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki täidabki kohtuvälise menetleja otsus. Kohtu arvates lähetuses viibiva raskeveoki juhi poolt alkoholi tarvitamine on äärmiselt taunitav ja ohtlik ning karistus on määratud vastavalt toimepandud teole. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 111, 132 p.1 ja § 135 kohus o t s u s t a s: Jätta Sergei Lihhatšovi kaebus rahuldamata ja Ida PP Narva politseiosakonna
kaitsetalituse juhtivkonstaabel Andrei Beljajevi 07.08.2007.a. otsus väärteoasjas nr.2330,07,009690 - muutmata. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 20.02.2008.a. ja otsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast kassatsiooniteate esitamist. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.