← Eesti

4-07-2083\9

4-07-2083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprillil 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-07-2083 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
  2. aprillil 2008.a. Väärteoasi Mati Truu kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna 26.03.2007.a. otsusele 2330,07,004005 ja 20.
  3. 2007.a otsusele 2330,07,004000 . Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Mati Truu kohtuvälise menetleja esindaja Jüri Teslenko VTMS § 132 p 1 ,– Jätta kaebus rahuldamata. Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna 26.03.2007.a. otsus 2330,07,004005 ja 20.
  4. 2007.a otsus 2330,07,004000 jätta muutmata põhi – ja lisakaristuste mõistmise osas. . KarS § 66 lg.1 ja lg.3 alusel kuuluvad rahatrahvid kokku kahe otsuse alusel summas 13800 krooni tasumisele ositi 10(kümne) kuu jooksul , igas kuus kuulub tasumisele 1380.-krooni (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend ) krooni. Rahatrahv tasuda Ida Politseiprefektuuri arvele nr. 10220035026010 SEB (kood 401) Kohustuslik märkida viitenumber 2330070040050116 Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
  5. aprillist 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON 1 Kaebus on esitatud Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna 26.03..2007.a. otsustele 2330,07,004005, millega karistati Mati Truu’d liiklusseaduse § 74-19 lg.1 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut s.o. 7200 krooni ja § 74-19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks , Liiklusseaduse § 74-31 lg.1 alusel rahatrahvi 60 trahviühikut s.o. 3600 krooni. ning otsusele 20.04.2007.a. nr. 2330,07,004000 LS § 74- 17 lg.1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku suuruses summas s.o 3000.- krooni Rikkumine leidis aset
  6. märtsil 2007.a. kell 23.30 Ida-Virumaal , Sillamäel, Kesk tn.1a juures, kus isik osales sõiduki juhina liiklusõnnetuses, põgenes sündmuskohalt s.t. pani toime süüteo, mis on liiklusseaduse § 20 lg.5 mõistes mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, milles põhjustati varaline kahju ja ta ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. , samuti ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust, mille tõttu ei tulnud toime sõiduki juhtimisega, sõites teelt välja ja põrkus kokku puu ja liiklusmärgiga,. Selle tegevusega rikkus Liikluseeskirja § 76 p.1, § 123, § 225 p.1, § 227 nõudeid ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 74-17 lg.1, § 74-19 lg.1 ja § 74-31 lg.1 järgi. Mati Truu esitas kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna 26.03..2007.a. otsusele 2330,07,004005 ja 20.04.2007.a. otsusele väärteoasjas nr. 23730,07,004000 selle osalise tühistamise taotlusega . Kaebaja väitel tunnistab ta liikluseeskirja rikkumist, kuid määratud karistus on liiga karm. Isiku väitel toimus liiklusõnnetus seetõttu , et Sillamäelt ööbimiskohta sõites jooksis talle ette koer ja seetõttu sõitis ta vastu puud ja liiklusmärki. Kaebaja väitel oli avarii toimumise hetkel kaine, kuid hiljem tarbis küll alkoholi. Ka ei põgenenud ta sündmuskohalt, vaid oli šokis ja ei saanud aru, et teeb midagi valesti. Lisakaristuse kohaldamine tekitaks kaebajale väga suuri probleeme, kuna ta on perekonna ainus toitja, naine ja poeg saavad töövõimetuspensioni. Ka taotleb rahatrahvi . Kohtuväline menetleja -Ida PP liiklusjärelevalve osakonna esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on ka varasemalt rikkunud liikluseeskirja sätteid, teda on korduvalt väärteokorras karistatud ,kuid nendest karistustest ei ole isik mingeid järeldusi teinud. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt on karistamisotsuse tegemise aluseks olnud liiklusõnnetuse materjalid, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollid, ,joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt., selgitus väärteoprotokollidele, isiku kainenemisele toimetamise protokoll Menetlusalune isik esmaseid ütlusi andes ei eita liiklusõnnetuse kohalt lahkumist ega ka vastu puud ja vastu liiklusmärki sõitmist., samuti seletab, et tarvitas enne sõitma asumist alkoholi. Isiku väited selle kohta, et ta ei näinud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile allakirjutades prillideta, mis sinna kirjutatud oli, on paljasõnalised ja kantud püüdest oma teguviisi õigustada šokiseisundiga. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74 -17 lg.1, 74-19 lg.1, 74 -31 lg.1 2 järgi välja selgitanud kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud , menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni piires ning sama LS § 74-19 lg.2 alusel on lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks kuuks s.o. miinimumpikkuses (sanktsioon on 3-9 kuuni juhtimisõiguse äravõtmine) Isik, osaledes sõidukijuhina liiklusõnnetuses, lahkus sündmuskohalt ,seega pani Liiklusseaduse § 20 lg.5 mõistes toime mootorsõiduki juhtimise joobe- 2 seisundis Isik ise põhjendab sündmuskohalt lahkumist ja hilisemat alkoholi tarvitamist sellega, et oli šokis auto lõhkumisest ega taibanud, et tuleks õnnetusest teavitada politseid ja et ei tohi lahkuda sündmuskohalt.. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Mati Truu. peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seadis kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo raskusest ning ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab, et menetlusaluse isiku puhul puuduvad KarS § 57 karistust kergendavad asjaolud selleks, et rahatrahvi vähendada või lisakaristust mitte kohaldada, kuid leiab võimaliku olevat kohaldada KarS § 66 sätteid, võimaldamaks isikul tasuda talle määratud rahatrahv ositi 10 kuu jooksul. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.