) § 132 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1, kohus määras: Tühistada kohtuvälise menetleja 22.06.2007.a. otsus väärteoasjas nr Y004133 ja lõpetada väärteomenetlus
Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kohtumenetluse poolt soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Menetluse käik ja asjaolud 22.06.2007. a koostas AS-i GoBus bussikontrolör H. Reino suhtes väärteoprotokolli ja tegi otsuse, mille kohaselt karistati viimast 8 trahviühikuga, s.o 480 krooniga. Eelnimetatud otsuse peale esitas H. Reino Tartu Maakohtusse kaebuse. Kaebuse kohaselt esitas H. Reino bussi sisenenud kontrolörile komposteeritud sõidupileti. Seepeale küsis kontrolör H. Reinolt dokumneti. Viimane andis kontrolörile oma õpilaspileti, mille kontrolör koos komposteeritud sõidupiletiga ära võttis ning sõnagi lausumata lahkus. H. Reinole ja ta sõbrannale jäi arusaamatuks, miks kontrolör nõnda toimis. H. Reinot ei teavitatud, mida ta oli valesti teinud ja millal ta õpilaspileti tagasi saab. Vastuses H. Reino kaebusele leiab kohtuvälise menetleja, et kaebus on põhjendatud. 1 Kohtu seisukoht Kaebuse sisust tulenevalt nähtub, et H. Reino ei nõustu väärteootsusega ja soovib selle tühistamist. Kõigepealt juhib kohus kohtuvälise menetleja tähelepanu sellele, et kohtuväline menetleja otsuses tehtud viide ÜTS § 547 lg-le 1 kui rikutud normile ei ole õige. Eelnimetatud normis on sätestatud üksnes väärteo kvalifikatsioon, mitte aga kohustus, mille rikkumist isikule ette heidetakse. Täpne viide (paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega) kohustust sisaldavale normile on vajalik isikule kaitseõiguse tagamise ning ka hilisemate võimalike vaidluste vältimise seisukohalt. ÜTS § 52 lg 1 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri antud määruse „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ (edaspidi Määrus) § 7 lg 3 sätestab sõitja kohustused. Väärteootsuses sisalduva teo kirjelduse ja menetlusaluse isiku kaebuse sisu põhjal võib järeldada, et H. Reino heideti ette Määruse § 7 lg 3 punkti 2 sätestatud kohustuse rikkumist, s.o üksikpileti (talongi) kohe pärast ühissõidukisse sisenemist kompostriga märgistamata jätmist.
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega peab kohus asja arutades lähtuma väärteoprotokollis kajastatud andmetest.
Eelnimetatud säte võib oma sõnastuselt olla eksitav, kuid Riigikohus on väga mitmel korral seletanud, kuidas seda mõista tuleks. Nimelt tuleb väärteo lühikese kirjelduse all mõista seda, et väärteoprotokollist peavad nähtuma andmed selle kohta, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Käesolevas väärteoprotokollis on teo kirjeldusena märgitud „Komposteeris talongi kontrolli käigus. Andis dokumendi, kuid ei väljunud bussist“. Eeltoodud väärteo kirjelduse põhjal ei ole aga võimalik anda hinnangut, kas H. Reino on toime pannud väidetava väärteo. Nimelt ei kajasta teokirjeldus infot selle kohta, mis kontrolliga tegemist oli ja kus see aset leidis ning millist rikkumist üleüldse H. Reinole ette heideti.
lg 1 p 8 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli sissejuhatuses teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud
§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Sellist informatsiooni aga väärteoprotokollis ei kajastu, s.o puudub menetlusaluse isiku allkiri õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Seega on tekkinud kohtul põhjendatud kahtlus H. Reinole tema õiguste ja kohustuste tutvustamise tegelikus toimumises. Samuti tuleb
lg 2 p 3 kohaselt väärteoprotokolli põhiosas märkida menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi. H. Reino väitet, et kontrolör võttis tema õpilaspileti koos komposteeritud sõidupiletiga ära ning sõnagi lausumata lahkus, kinnitab asjaolu, et käesolevas väärteoasjas puuduvad H. Reino ülekuulamisprotokoll või tema omakäelised ütlused väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Lisaks ei kajasta protkoll ka informatsiooni selle kohta, et H. Reino oleks keeldunud ütlusi andmast või alla kirjutamast. Õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmise koos menetlusalusele isikule ütluste andmise mittevõmaldamisega on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärtemenetlusõigust. Kuna aga väärteoprotokollis sisalduv väärteo kirjeldus on puudulik, s.t ei ole võimalik hinnata, kas väärteokoosseis on täidetud, ja neid puudusi ei ole võimalik enam kõrvaldada, siis lõpetab kohus väärteomenetluse
Rutt Teeveer Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.