lg 1 p 1 alusel.
lg 2 p 1 tulenevalt peavad väärteoprotokollis kajastuma andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides (vt nt 3-1-1-7-04, 3-1-1-82-04). Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse OÜ-le Vestros ette kauba ühikuhinna kaubale ja müügipakendile märkimata ja väljapanemata jätmist, tagastuspakendi tagatisraha suuruse avaldamata jätmist, saatedokumentide mitteesitamist ja majandusregistri andmete muutmisest teavitamata jätmist. Väärteoprotokollist ei selgu, millisel osaühingu organi liikmel või juhtivtöötajal kui füüsilisel isikul oli tegutsemiskohustus, kas nimetatud isikud tegutsesid vähemalt ettevaatamatusega ning nende tegevuses puudusid õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Otsuse teinud isik ei ole välja selgitatud, milline juhtivtöötaja või organ oma kohustused täitmata jättis ja miks, ei ole võimalik kohtul hinnata ka seda, kas nimetatud isikud tegutsesid juriidilise isiku huvides. Nõuetekohaste saatekirjade esitamata jätmist on väärteoprotokollis ette heidetud kaupluse müüjale, kuid tuvastamata on see, kas müüja näol oli tegemist KarS § 14 lg.1 tunnustele vastava isikuga. Seega ei ole juriidilise isiku väärteomenetluse korras karistamise eeldusi kindlaks tehtud ja sel põhjusel tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada
Kuna väärteomenetlus kuulub lõpetamisele
lg 1 p 1 alusel, puudub vajadus käsitleda
Kohus märgib siiski, et kohtuväline menetleja on lisaks eespool öeldule rikkunud väärteomenetlusõigust sellega, et menetlusalune isik on jäetud üle kuulamata. Kooskõlas
Osaühingu seaduslik esindaja on ÄS § 108 lg 1 kohaselt juhatuse liige. Väärteotoimikust nähtuvalt on menetlusaluse isiku esindajana üle kuulatud üksnes L B, kes äriregistri andmete kohaselt ei ole OÜ Vestros juhatuse liige, vaid esindas OÜ-d Vestros volikirja alusel (tl 3, 7-8).
Kuna menetlustoimingu seaduslikkuse peab tagama kohtuväline menetleja, tuleb menetluses osalenud isiku esindusõigust menetluse käigus kontrollida kohtuvälise menetleja ametnikul. Kaebemenetluses on OÜ Vestros esitanud kaupluse juhataja ja müüja ametijuhendid, kus on sätestatud nende ametialased kohustused, kuid kohtuväline menetleja otsuse tegemisel ei ole hinnanud kaupluse juhataja ja müüja tegevust, ei ole hinnangut antud kes ja millised kohustused on jätnud täitmata.
kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 111, 132 p.3 ja § 135 kohus o t s u s t a s: 3 OÜ Vestros kaebus rahuldada. Tühistada täielikult Tallinna Ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse teenistuse järelevalve osakonna juhataja Peeter Ühtegi 25.10.2007.a. otsus väärteoasjas nr.9883J ja väärteomenetlus lõpetada
Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 20.03.2008.a. ja otsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast kassatsiooniteate esitamist. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.