4-07-6140\3

4-07-6140 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-6140 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Anna Ivanova Tõlk Dmitri Sükijainen Kohtuistungi toimumise aeg 03.03.2008.a Väärteoasi Snežana Gorškova kaebus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse 23.10.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2590,07,007022 Kaebuse esitaja Snežana Gorškova (isikukood 47003290238; elukoht: XXX; töötab OÜ-s Laigover koristajana) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Snežana Gorškova kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli kohtuväline menetleja – Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna esindaja ilmumata, teatanud kohtule, et ei soovi kohtuistungist osa võtta RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Snežana Gorškova kaebus.
3. Tühistada Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse 23.10.2007.a. otsus S. Gorškovale LS § 74`22 lg 3 alusel mõistetud rahatrahvi ja LS § 74`22 lg 5 alusel mõistetud lisakaristuse osas. 2
4. Liiklusseaduse § 74`22 lg 3 alusel määrata Snežana Gorškovale karistuseks rahatrahv 160 trahviühikut, s.o. 9 600 krooni ja LS § 74`22 lg 5 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.
5. KarS § 66 alusel määrata, et rahatrahvi on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul võrdsetes osades ehk 960 krooni igas kuus. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisest 15 päeva jooksul koostatakse motiveeritud otsus ning see on 15ndal päeval kassatsiooniteate esitamisest kättesaadav kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 23.10.2007.a otsusega väärteoasjas nr 2590,07,007022 määras Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitseosakonna komissar Martin Rist S. Gorškova’le karistuseks liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel rahatrahvi 192 trahviühikut, s.o 11 520 krooni ja liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis S. Gorškova 23.09.2007.a kell 19:19 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Rakvere-Luige tee 26,
6. km-l Rakvere suunas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 41 km/h võrra, sõites kiirusega 94+-3 km/h. Sellise tegevusega rikkus S. Gorškova liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid. Nimetatud otsuse peale esitas S. Gorškova kohtule kaebuse, milles palub kergendada talle määratud karistust rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja vähendamise teel, samuti palub rahatrahv määrata tasumisele osade kaupa. Kaebuses S. Gorškova tunnistab rikkumist ja kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt leidis kiiruse ületamine aset mõnes mõttes perekondlike asjaolude halva kokkulangemise tõttu. Nimelt oli ta teel Tallinnasse ning autos oli peale tema ka tütar ja tütre isa, kellega ta enam koos ei ela ning kellega läks ta vaidlema rahalise toetuse küsimuses. Kuna ta oli ärritunud, ei märganud ta õigeaegselt kiirust piiravat märki enne asulat. Samas ei nõustu S. Gorškova ka määratud karistusega, kuna otsuses on ebaõigelt leitud, et ta on varasemalt toime pannud korduvalt sarnaseid väärtegusid. Menetleja selline seisukoht on väär, kuna varasemalt on teda kiiruse ületamise eest karistatud ühel korral, mitte aga korduvalt. Kaebuses märgitakse, et kohtuväline menetleja on karistust raskendava asjaoluna välja toonud süüteo toimepanemise üldohtlikul viisil, kuid otsusest ei nähtu, milles üldohtlik viis seisnes. Karistust raskendava asjaolu äralangemine peaks automaatselt vähendama ka määratud karistust. Kaebuse esitaja leiab, et ka määratud rahatrahv on liialt suur ning ei vasta tema majanduslikule võimekusele. Selgitab, et ta on invaliid ja talle on omistatud 50%-line töövõime kaotus. Hetkel on ta ilma tööta ja on arvel tööhõiveametis tööotsijana. Tema igakuine sissetulek koosneb invaliidsuspensionist (ca 1650 krooni), lapsetoetusest (300 krooni) ja üürituludest (ca 4000 krooni). Korteri kommunaalmaksude suurus ühes kalendrikuus on ca 1700 krooni ning tema tütar õpib Tallinna Juhkentali Gümnaasiumi
7. klassis. Talle ja tütrele jääb igakuiseks elamisrahaks ca 4 300 krooni. Tütre isa toetab 3 rahaliselt ebaregulaarselt. Kohtusse elatisraha nõudes ei ole pöördunud, kuna tütre isal puudub töökoht. Trahvi suurus küündib sanktsiooni lubatud ülemmäärani, mis arvestades asjaoluga, et teda on vaid ühel korral eelnevalt karistatud kiiruse ületamise eest, on tema arvates liiga suur määr. Samamoodi ebaproportsionaalselt pikaks peab ta juhtimisõiguse äravõtmise aega, mis küünib samuti peaaegu sanktsiooni ülempiirini. Sõiduk on ta ainus abivahend, mis võimaldab tal püsida konkurentsivõimelisena tema jaoks piiratud tööturul. Ühistranspordi kasutamine ei ole tal võimalik, kuna jalgsi käimine ja seismine on talle vastunäidustatud tegevused. Kohtuistungil jäi S. Gorškova, samuti tema kaitsja kaebuses toodud põhjenduste juurde, palusid vähendada põhi ja lisakarustust ning määrata rahatrahvi maksmine ositi. Alates 25.02.2008.a. on S. Gorškova küll tööle asunud, kuid töö on erinevatel objektidel ja nõuab kaebaja arvates igapäevast auto kasutamist. Kohtuväline menetleja kohtuistungile ei ilmunud, on esitanud kohtule seisukoha, milles palub jätta nende poolt koostatud otsuse muutmata. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Õigusnormid millest kohus juhindub on VTMS § 132 p 2 ja §
8. Kohtunik