4-07-6454\4

4-07-6454 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11 veebruar

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-6454 (2376,07,007984) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Ragnar Laiuse kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 16.10.2007 otsusele nr 2376,07,007984 Ragnar Laiuse karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Kaitsja: Alvin, Rödl ja Partner AB advokaat Armand Reinmaa Menetlusalune isik: Ragnar Laius, IK: 37503042722, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
2. Jätta Ragnar Laiuse kaitsja advokaat Armand Reinmaa kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 16.10.2007 otsusele nr 2376,07,007984 Ragnar Laiuse karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 16.10.2007 otsus nr 2376,07,007984 Ragnar Laiuse karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata.
4. Lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so alates 13.03.2008 ja lõpeb kuue kuu möödumisel.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtuotsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema 1 advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 11.02.
6. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 12.03.
7. Kui otsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub otsus 13.03.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 16.10.2007 otsusega nr 2376,07,007984 karistati Ragnar Laiust LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et tema 22.09.2007 kell 01.35 Sipasoo tänaval Kõue vallas Harjumaal, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes sellega LE § 76 p 1 sätteid ja pannes toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Ragnar Laiuse kaitsja kaebuse, milles asutakse seisukohale, et vaidlustatud kiirmenetluse otsus on ebaseaduslik. Väärteo eest karistuse määramiseks peab esinema tegu, mis seisneb tegevuses või tegevusetuses ning see tegu peab olema õigusvastane. Samuti peab seadusega olema ette nähtud selle teo eest vastutuse kohaldamise võimalus. Menetlusalune isik ei ole toime pannud otsuses kirjeldatud tegu ja tema käitumises puuduvad väärteo tunnused, kuivõrd Ragnar Laius ei ole juhtinud 22.09.2007 kell 01.35 ega sellele eelneval ajal Sipasoo tänaval Kõue vallas mootorsõidukit joobeseisundis. Väärteootsusest ja asja materjalidest jääb arusaamatuks kuhu suunas väidetavalt menetlusalune isik liikus mootorsõidukiga. Kui mootorsõiduk ei liikunud, siis ei saanud Ragnar Laius seda ka juhtida. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt oli auto pargitud tee äärde ja ta tarbis seisvas autos alkoholi. Ka väärteoprotokollist ei nähtu rikkumise täpne koht, so kuhu suunas väidetavalt Ragnar Laius joobeseisundis mootorsõidukit juhtis. Tunnistaja ülekuulamise protokollis on sõna „liikumas“ kirjutatud vahele. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et talle jääb arusaamatuks, milliseid korraldusi ta ei täitnud, talle ei antud mingeid korraldusi. Politseiametnik tuli ligi, koputas aknale ja küsis dokumente. Dokumendid ei olnud tema käes ja ei saanud esitada. Helistas tuttavale AG, kelle käes dokumendid olid. Kästi puhuda ka alkomeetrisse, kuid ei puhunud. AG tuli kohale ja selgus, et tegemist oli abipolitseinikuga. Jäid politseid ootama. Kui politsei tuli, esitas auto dokumendid ja AG soovis teada mis toimub. Väideti, et ta käitus agressiivselt, kuigi istus politseiautos tagaistmel ja siis sõideti Tallinna. Ütles politseiautos, et kui väidetakse, et käitub agressiivselt, siis pangu käerauad. Seda, et oleks tahtnud vägisi autost välja tulla, pole olnud. Istus politseiautosse vastuvaidlematult. Ebatsensuurseid väljendeid ei kasutanud. Kui naisterahvas aknale koputas, siis istus autos ja väideti, et on autot juhtinud. Tegelikult juhtis autot AG, kes oli varem lahkunud. Käisid garaažide juures sõitmas, seal oli kurikaelu nähtud. AG peatas auto ja kutsus teda ka kaasa, kuid tema jäi autosse. A-MK istus ees kõrvalistmel ja siis istus ta seltskonna mõttes juhiistmele. Kui Tartust õhtul tulid, läksid AGi juurde, et napsu võtta. AG ütles, et oli kurikaelu nähtud ja võiks enne garaažide juurest läbi käia. Oli juba ühe õlle jõudnud võtta. Andis autodokumendid AGi kätte ja istusid autosse. Kaasa võttis kaks rummi ja autos sai ühest joodud. Sõitsid garaažide juurde ja teist teed pidi tagasi. Tagasiteel kuivati juures tundus AGile, et nägi liikumist ja AG läks vaatama. Tema jäi autosse. Kui kaugele oli AG jõudnud ja millal tuli korrakaitse, sellest ei ole aimugi. Tunnistaja A-MK seletas, et sõitsid AGi juurde külla ja seal oli R.Laius ühe õlle joonud ning siis sõitsid AGi palvel garaažide juurde. Läksid R.Laiuse autoga, AG oli roolis. Ühel hetkel märkas AG liikumist ja jättis auto seisma ning läks vaatama. R.Laius istus esiistmele ja nad hakkasid rummi jooma. Mingi hetk sõitis nende juurde auto ja tuli abipolitseinik akna juurde ning nõudis dokumente, mõne aja pärast saabus AG dokumentidega. Siis jäid ootama 2 politseid. Politseiametnikud R.Laiusele mingeid korraldusi ei andnud, istusid edasi. Siis paluti R.Laiusel puhuda, vist taheti ekspertiisi viia, viidi Maardusse, tema läks kaasa. Kui AG autost lahkus, siis jättis vist mootori seisma ja lahkus. Tuled vist põlesid, sest salongis tuli põles. R.Laius istus tagant ette ja rääkisid juttu. Korrakaitse saabus 5-10 minuti pärast. Võis olla, et R.Laius keeras süüte sisse et külm ei oleks. AG oli ära 10-15 minutit, kui politsei saabus ja dokumente nõudis. Siis helistas R.Laius AGile ja palus tagasi tulla. Korrakaitse auto tuli otse vastast. Naisterahvas koputas aknale ja soovis näha autodokumente. Tunnistaja AGseletas, et vastu ööd 22.09.2007 tuli tema juurde R.Laius. Külas olid toimunud vargused, kuivatist varastatud elektrimootorid, kahtlustati kohalikke. Tekkis mõte teha tiir peale. Jõudis R.Laiusega mõned sõnad vahetada ja oli mõte minna sõitma R.Laiuse autoga, sest see oli võõras, pealegi poleks tema autosse mahtunud kolme inimest. R.Laius oli peotujus ja tahtis pidu pidada. Sõitsid töökoja juurde, sealt edasi sõbra kuivati juurde. Jättis auto seisma ja läks vaatama. Seal on suur kompleks. Läks minutit kümme kui R.Laius helistas, et teda peetakse kinni. Läks tagasi ja nägi kohalikke abipolitseinikke. Üritas asja selgitada, kuid teda ei kuulatud. Jäid ootama politseid. Probleemiks osutus volitus, mis lõpuks üles leiti. Pärast sõitis selle autoga koju. Ei mäleta, et R.Laiusele oleks mingeid korraldusi antud. Ei kuulnud, et oleks ebatsensuurseid väljendeid kasutatud. Kui enne autost lahkus, siis lülitas mootori välja, tuled peaks ise ära kustuma. Tagasi tulles oli auto täpselt sel kohal. Tunnistaja MK seletas, et sõitis koos JLSipasoo teel ja nägi kuskil kilomeetri kaugusel nendega paralleelselt liikuvat punast sõidukit, mis liikus aeglaselt. Sõitsid kaarega vastu et kontrollida. Võtsid hoo maha ja vastu tulnud sõiduk jäi nende vastas seisma ning kustutas tuled. Tuli autost välja ja liikus auto juurde, teine abipolitseinik väljus samuti autost. Vastu tulnud auto teelt kõrvale ei võtnud, jäi teele. Autost kedagi ei väljunud, autos olid meesterahvas ja naisterahvas. Juhi kohal oli meesterahvas. Juht avas ukse, kuid ta andis korralduse avada aken. Arvas, et nad on eksinud ja küsivad teed. Tunda oli alkoholi lõhna. Küsis sõidudokumente ja küsis kes nad on. Dokumente ei esitatud. Teatas juhtimiskeskusele, välijuhile ja kohalikule konstaablile. Lõpuks tuli politseipatrull kohale ja ka siis ei esitatud dokumente, keelduti sõidukist väljumast. Pärast pikka otsimist leiti dokumendid autost. Kõik kolm, ka naisterahvast kaasreisija otsisid dokumente autost. Juht tuli autost välja, tal oli alkoholilõhn suust, ei suutnud õigesti kõndida, kõne ebakorrapärane. Temal ja JL olid abipolitseiniku vorm, helkurvest ja nimesilt rinnas. Andis korraldusi esitada sõidudokumendid, korraldust eirati, vastati, et neil ei ole midagi õigust nõuda. Sõimati, ropendati, andis korralduse avaliku korra rikkumine lõpetada. Samuti andis korralduse väljuda autost ja tulla nende autosse joobe tuvastamiseks, kuid seda korraldust samuti eirati. Korraldusi anti korduvalt. Siis üritas isik ära sõita, kuid nende auto oli ees. Siis helistas juht sõbrale ja ütles, et jäi vahele ja kas sõber saab tulla. Viie minuti pärast tuli sõber ja küsis mis toimub. Nii juht kui ka sõber püüdsid ära sõita, auto liikus. Kõik toimus kella 12 ja 01 vahel, koht oli valgustatud. Tunnistaja JL seletas, et sõitsid Abaja küla poolt Äksi poole ja parallelselt sõitis punane universaalkerega XXX. Seda teed tavaliselt ei kasutata. Jõudsid sõiduki lähedusse umbes 10 meetri kaugusele ja sõiduk jäi tee ääres seisma ning kustutas tuled. M.K väljus nende sõidukist et kontrollida peatunud sõidukit. M.K esitles end ja palus esitada dokumendid. Dokumente ei esitatud. Tema ise jõudis hiljem auto juurde ja oli auto ees sel hetkel. Autos oli kaks inimest. Meesterahvas oli roolis, naisterahvas kõrval. Juht dokumente ei andnud ja nimetas erinevaid nimesid. Kui politseipatrull kohale jõudis, siis alles esitas dokumendid. Juhil oli suust tunda alkoholi lõhna ja kui juht vahepeal autost välja tuli, siis oli kõnnak väga taaruv, pilk ka imelik. Juht oli vahelduva eduga autos, siis väljas, tahtis minema sõitma hakata. Palus anda auto võtmed, kuid seda juht ei teinud. 10 minuti pärast saabus keegi, kes ütles, et on sõber. Üritasid juhil joovet mõõta, juht keeldus. Tuli politseipatrull ja üritas juhi isikut tuvastada. Mingi hetk leiti dokumendid üles autost. Andis korraldusi esitada dokuendid, neid ei esitatud. Andis korraldusi puhuda alkomeetrisse, sellest keelduti. Esitlesid end, seljas olid abipolitseiniku vormid, helkurvestid, nimesildid. Kutsus politsei läbi juhtimiskeskuse. 3 Saadeti patrull. Politseid kutsus mitu korda, andis teada, et juht on muutunud agressiivseks, ei esita dokumente, alkoholijoovet ei lase tuvastada. Juht sõimas neid igasuguste nimedega, kui taheti käerauad panna, hakkas käsi väänama. Välja ilmus mingi meesterahvas, kes väitis, et on sõber ja et tema sõitis selle autoga. Läks rooli ja hakkas ära sõitma. Keelas meest ja ütles, et tema ei puutu asjasse, teda siis seal ei olnud. Mees vastas, et nad ei ole pädevad, tema sõitis selle autoga ja see on tema auto. Dokumentide otsimine oli väga pikk, eriti volikirja otsimine. Mees tuli paarikümne meetri kauguselt majade vahelt. Seal on elumajad. Kuivati on eespool, paremal pool on elumajad. Juht vist helistas sõbrale või helistas sõber talle. Tunnistaja ALseletas, et sai väljakutse selle kohta, et korrakaitse on kinni pidanud joobes juhi, kes on agressiivne. Mees ja naine olid autos. Keegi abipolitseinikest ütles, et mees juhtis autot. Üritasid meest autost välja saada, kuid see ei tulnud. Kontrollisid isikuandmeid politsei andmebaasist. Isik oli autos tükk aega, ei tahtnud välja tulla. Siis ei tahtnud politseiautosse istuda, seejärel tahtis hädale minna. Alkomeetrisse ei tahtnud mitu korda puhuda. Viidi ekspertiisi ja sealt edasi kainenema. Andis korralduse autost välja tulla, kuid isik pani auto uksed seest lukku. Kui välja tuli, siis ei tahtnud politsseiautosse tulla, ei allunud korraldustele. Isikut tõendava dokumendi otsimise kohta ei oska midagi öelda, kuid autodokumente otsiti tükk aega kui kolmas mees kohale tuli. Siis leiti pagasiruumist. Politsei tuli kohale väljakutsele, isik oli juba kinni peetud. Kolmas isik tuli kohale hiljem, väitis, et tema juhtis autot. Kaitsja asus seisukohale, et abipolitseiniku korraldus puhuda alkomeetrisse ei saa olla korralduseks, mille eiramise eest saaks karistada, kuivõrd isikul on õigus keelduda joobe tuvastamisest kohapeal. Hiljem joove tuvastati ja seda ei vaidlustatud. Tunnistajate ütlused on vastuolulised ja siin tuleb juhinduda Abipolitseiniku seaduse § 5 sätetest, mille kohaselt on abipolitseinikul õigus osaleda politseitegevuses politseijuhi poolt antud ja kooskõlastatud juhtudel. Mõlemad abipolitseinikud osalesid patrullimisel avaliku korra tagamiseks, puudus aga politseijuhi korraldus osaleda politsei töös, kontrollida joovet sama seaduse § 5 lg 9 ja 10 mõttes. Puudus vastav volitus anda korraldusi. Otsus tuleb tühistada. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus menetlusaluse isiku karistamises LS § 7419 lg 1 järgi on põhjendatud ja seaduslik. Isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja see on tuvastatud abipolitseinike ütlustega. Abipolitseinikud nägid mootorsõidukit neile vastu sõitmas ja nende ees peatumas. Nad nägid sõidukis kahte inimest ja juhil olid alkohlijoobe tunnused. Juht anti üle politseile ja toimetati ekspertiisi. Joobeseisundi tuvastamise aktist nähtuvalt tuvastati ekspertiisi toimetatud Ragnar Laiusel alkoholijoove. R.Laius on tunnistanud, et teda toimetati ekspertiisi. Seega on tõendatud, et R.Laius juhtis sõidukit alkoholijoobes. AGi ütlustesse tuleb suhtuda ettevaatlikult. M.K ja J.L puudub põhjus anda valeütlusi isiku kohta, keda nad ei tunne. R.Laiust karistati LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo eest nii rahatrahvi kui ka 2 kuulise juhtimisõiguse äravõtmisega 24.08.2007 toimepandud teo eest. Otsus oli 19.09.2007 ja juba 22.09.2007 peeti R.Laius kinni uue väärteo toimepanemiselt. Seega lisakaristus ei avaldanud oma mõju ning järgmine lisakaristus peab seetõttu olema pikem, et mõjutada isikut seaduskuulekusele. Ka enne seda määrati R.Laiusele rahatrahv ning kui rahatrahvid ei mõju, siis peab lisakaristust kohaldama. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindajate arvamused, tunnistajate AG, A –M K , M K, JL ja AL ütlused, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtuistungil selgitasid menetlusalune isik, tunnistaja A.-M.K ja AG, et sõidukit juhtis AG, kes peatas auto ja läks nn kurikaelu otsima, jättes menetlusaluse isiku ja tunnistaja A.-M.K autosse. Samas seletasid M.K ja J.L , et nad nägid nendega paralleelselt liikumas sõidukit, millele lõpuks vastu sõitsid ja see sõiduk peatus nende auto ees ning kedagi sealt ei väljunud. Minnes sõiduki juurde, avastasid sõidukist alkoholijoobes menetlusaluse isiku juhiistmelt ja alkoholijoobes naisterahva kõrvalistmelt. Kohus suhtub menetlusaluse isiku, tunnistajate A.4 MKja AGi ütlustesse mootorsõidukit juhtinud isiku osas kriitiliselt. Väärteoasjast saab teha järeldusi, et menetlusalune isik ja tunnistaja A.-MK olid alkoholijoobes ning A.-MK kohtuistungil ülekuulamisel ilmnes, et tunnistaja ei olnud võimeline sündmuse üksikasju meenutama ning vastas enamasti ebalevalt. Ainult selles osas, et AG juhtis sõidukit, oli ta kindel. Selles osas ühtisid ka menetlusaluse isiku ja tunnistaja AGi ütlused. Ometigi ei riimu taolised ütlused tunnistajate MK ja JLütlustega ning erinevalt menetlusalusest isikust ja tunnistajast A-MK, olid MK ja J.Lõoke kained. Taolisest asjaolust teeb kohus ka järelduse selle kohta, et menetlusalune isik ja tunnistaja A.-MK olid kaotanud ajataju, kuivõrd kumbki ei osanud öelda, millise ajavahemiku järel pärast auto seisma jäämist tulid korrakaitsjad auto juurde. Ometigi peatus nende sõiduk abipolitseinike sõiduki ees ja abipolitseinikud tulid kohe nende sõidukit ja juhti kontrollima, pakkudes abi eeldatavalt eksinud võõrale juhile. Seega ei saanud AGsõidukit sõiduki peatumise hetkel juhtida, kuivõrd koheselt pärast sõiduki peatumist sõidukist kedagi ei väljunud ja roolis istus menetlusalune isik. Sama menetlusalune isik toimetati ka joobe meditsiinilisele tuvastamisele ja isikuks osutus R.Laius, kes joovet ei eitanud. Menetlusalune isik ja AGväitsid kohtuistungil, et menetlusalune isik andis auto dokumendid AGile, kuivõrd AGjuhtis autot ning kui menetlusalust isikut kahtlustati mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, siis kutsus menetlusalune isik AGi tagasi, et dokumendid kätte saada. Ometigi nähtub MK, JLja AL ütlustest, et ka siis kui kohale oli tulnud AG, ei suudetud dokumente leida ja AG osales dokumentide otsimises. Juhul, kui sõiduki dokumendid olnuks AGi käes, siis piisanuks nende üleandmisest politseiametnikele ja puudunuks vajadus dokumente autost otsida. AG tuli tema poolt sõiduki juhtimise tõestuseks välja väitega, et sõiduki juures olid jalajäljed, millest saanuks kindlaks teha, kas juhi kohalt on keegi lahkunud ja kas tagaistmelt on keegi esiistmele istunud, näitamaks seda, et autot ei olnud liigutatud ja menetlusalune isik sõidukit ei juhtinud. Kohus asub sellise väite osas seisukohale, et taoline väide tuleb jätta täehelepanuta, kuivõrd esitatav väide peab olema kontrollitav. Kohtuistungi ajaks ei oleks aga sündmusest rohkem kui nelja kuu möödudes võimalik seda enam kontrollida. AGi ütlustest nähtuvalt helistas talle menetlusalune isik kuskil 5-10 minuti möödudes ja kutsus tagasi. Kohus peab võimalikuks, et menetlusalune isik tunnistajat AGi appi kutsus, kuid ta ei saanud AGi tagasi kutsuda, kuivõrd tunnistajate MKja JLütluste kohaselt peatus nende auto vastas just see auto, mida pidanuks menetlusaluse isiku ja AGi sõnade kohaselt juhtima just AG, keda aga autos ei olnud. Peale selle seletasid menetlusalune isik ja AG, et ta läks kuivati juurde kontrollima kas kõik on korras, kuid tunnistaja JLütluste kohaselt tuli AGhoopis elumajade vahelt, mitte kuivati poolt, mis asus hoopis teises suunas. AGil puudus aga vajadus elumajasid kontrollimas käia. Sellest teeb kohus järelduse, et tunnistaja AGon andnud teadvalt valesid ütlusi, viimaks kohut eksiteele ja saavutamaks R.Laiuse karistuse tühistamist. Taolistel asjaoludel loeb kohus usaldusväärsemaks tunnistajate MK ja JL ütlusi ning asub seisukohale, et nimetatud tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et 22.09.2007 kell 01.35 juhtis R.Laius Sipasoo tänaval Kõue vallas Harjumaal mootorsõidukit. Kuivõrd R.Laius ei ole eitanud, et ta oli eelmärgitud ajal ja kohas alkoholijoobes ja tema joove on tuvastatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga, siis on R.Laiuse alkoholijoove tuvastatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra sätteid järgides. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kaebuse kohtuliku arutamisega on tõendamist leidnud, et R.Laius on rikkunud LE § § 76 p 1 nõudeid ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteona. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub. Kuigi esitatud kaebuses on taotletud vaid otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, leiab kohus, et kaebuse läbivaatamisel peab tähelepanu pöörama ka menetlusalusele isikule määratud karistusele. 5 Ragnar Laiust karistati LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva, samuti võib kohaldada lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. R.Laiust karistati mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest aga rahatrahviga ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületava karistusega ja juhtimisõiguse äravõtmisega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul keskmine alkoholijoove 1,12 mg/l väljahingatavas õhus, mis oma suurusjärgult on juba väga lähedane raskele alkoholijoobele. Arvestuslikult on tegemist joobega 2,24‰. Kui arvestada, et organismis langeb joobeaste 0,1 kuni 0,15‰ tunnis, siis pidi R.Laius alkoholi tarvitama hakkama juba mitmeid tunde enne seda kui ta jõudis oma sõnade kohaselt AGi juurde koju. Arvestades taolist joobeastet leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi määr on põhjendatult määratud ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli menetlusalusel isikul inkrimineeritud väärteo toimepanemise hetkel kaks kustumata karistust ohtlike liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning viimase otsusega võeti temalt karistusena ära ka juhtimiseõigus. Vaatamata sellele, et teda oli liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt kinni peetud nii 13.07.2007 kui ka 24.08.2007, ei avaldanud alustatud väärteomenetlused ja määratud karistused menetlusalusele isikule mingit mõju. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et menetlusalusele isikule on õigesti ja põhjendatult kohaldatud LS § 7419 lg 2 ettenähtud lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist, kuivõrd senised mõjutusvahendid ei andnud oodatud tulemust ega sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute liiklusalaste ja ohtlike väärtegude toimepanemisest. Seega on pelgalt rahalised mõjutusvahendid ennast ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi mõjutusvahendeid, milliseks vastavalt Liiklusseadusele on vaid mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Menetlusaluse isiku karistusandmetest võib teha järelduse, et menetlusalune isik on liikluses teistele liiklejatele ja iseendale ohtlik ning jätkuva ohu vältimiseks tuleb menetlusalune isik pikemaks ajaks liiklusest kõrvaldada. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmata jätmine olnuks põhjendamatu. Seejuures on lisakaristus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus leiab, et lisakaristuse määr on proportsionaalne menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo raskuse ja süü suurusega. Märt Toming kohtunik 6