) ja Liiklusseaduse § 7417 (
) järgi. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt vasakule poole välja, rullus üle katuse, millega põhjustas liiklusõnnetuse, varalise – ja tervisekahjustuse. LE § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse 2
lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab asja menetlemise põhjal, et menetlusalune isik ei ole rikkunud LE § 123 nõudeid. Nimetatud sätte kohaselt rikub juht mootorsõiduki juhtimisel hoolsusnõudeid vaid juhul, kui ei suuda peatuda sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Antud juhul ei ole menetlusalune isik ületanud lubatud piirkiirust, tema sõiduk oli tehniliselt korras, turvavarustus oli kasutusel jne – väärteoprotokollist ei nähtu muid rikkumisi, kui LE § 123 märgitu. Samas ei ole teelt väljasõit ning sellele järgnenud liiklusõnnetus seotud suutmatusega sõidukit peatada mingi etteaimatava takistuse tõttu. Väärteoprotokollist ei nähtu, et teel oleks olnud mingi etteaimatav mis tahes takistus. Kohtuväline menetleja on andnud arvamuse, et tee oli väga libe. Kohus võib üksnes oletada, et ootamatu libeduse tõttu kaotas menetlusalune isik kontrolli mootorsõiduki üle, mille järgnes liiklusõnnetus. Kohus märgib, et isegi kui asjas oleksid tõendid tee libeduse kohta, ei saaks isikut karistada täiesti ootamatu libeduse tõttu juhtunud liiklusõnnetuse eest, juhul, kui juht ei rikkunud teisi LE nõudeid (nt antud teelõigul lubatud kiiruse ületamine, sobimatute rehvide kasutamine, tehniliselt mittekorras sõiduki juhtumine vmt). Mõistlikul viisil ei saa eeldada, et juht suudaks ette aimata ning kiirust piisavalt vähendada absoluutselt iga võimaliku ohu puhuks. Liiklusõnnetuse aktis on märgitud, et ilmastik oli udune ja sadas vihma ning sõidutee oli töötlemata pinnaga jäätunud kuiv tee. Skeemile on menetlusalune isik andnud ka allkirja. Kohtus antud seletuse kohaselt oli ilm ilus ning sademeteta. Kohus asub seisukohale, et aktis märgitud andmeid ei saa lugeda piisavalt usaldusväärseteks. Ka tuleb ilmastiku ning teeolude kirjeldust aktis hinnata kui vastuolulist, kuna korraga ei saa esineda vihmasadu ning jäätunud kuiv teekate. VMS § 7 kohaselt ei ole väärteomenetluses tsiviilhagi ning tsiviilhagejat.
kohaldamiseks peab aga esinema varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tekitatud tervisekahju. Väärteokirjelduses on märgitud mõlemad tunnused. Samas puuduvad väärteoasjas tõendid kahju olemasolu ja suuruse kohta. Kahju olemasolu saab üksnes tuletada menetlusaluse isiku seletusest ning fototabelitest. Sõiduki omanikku ei ole menetluses tunnistajana üle kuulatud ning see isik ei ole ka ise oma nõudeid menetluses esitanud. Neil asjaoludel kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga üksnes eeldatava varalise kahju põhjustamise eest ei ole põhjendatud. Kaudselt on seda järeldust kinnitanud ka kohtuvälise menetleja esindaja, öeldes, et kui auto oleks olnud menetlusaluse isiku oma, ei oleks ilmselt karistust määratud. Kohus leiab, et vastutuse kohaldamiseks LE §7417 alusel peab olema varaline kahju kolmandale isikule selgelt tõendatud. Kahju tekitamine iseenda varale või tervisele ei ole aga üldse karistatav. 3
lg 1 sõnastuse kohaselt ei oma tähtsust kahju saanud isik – st ka omanikukahju tekkimine liiklusõnnetuse tulemusena on karistatav. Seetõttu ei ole asjakohane kohtuvälise menetleja esindaja väide, et juhul kui sõiduk oleks kuulunud menetlusalusele isikule endale, ei oleks karistust järgnenud. K Kohus peab vajalikuks märkida, et Autoregistri andmed ei kajasta mootorsõidukite kui vallasasjade omandit tõsikindlalt. Samuti on mootorsõidukite tsiviilkäive, omandisuhted, kasutus- või kindlustussuhted tänapäeval õiguslikult keerukalt reguleeritud, seetõttu võib ka liiklusõnnetuse tagajärjel materiaalne kahju tekkida erinevatele isikutele. Kahju saab tekkida kaisikutele, kes ei olegi huvitatud kahju heastamisest. Teatud juhtudel aga ei pruugi liiklusõnnetuse tulemusena visuaalselt nähtavad sõiduki vigastused sugugi tähendada ka tegeliku rahalise kahju tekkimist nt sõiduki omaniku või juhil. Seetõttu eeldab vastutuse kohaldamine
järgi vähemalt tegelikku kahju saanud isiku väljaselgitamist ning tema tahte või nõude teadasaamist. Seda on võimalik teha kas tema ärakuulamisel tunnistajana või vastava dokumentaalse tõendi saamisega. Antud juhul aga ei ole sõiduki omanik mingit varalist nõuet esitanud ega kahju saamist kinnitanud. Kohus lõpetab menetluse VMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku tegevuses puudub väärteokooseis
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.