MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.11.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat vangistust võrra. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 1 kuu ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati 2 karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.
Karistuse kandmise algus oli 15.02.2007.a ja lõpp on 25.03.2009.a. Kinnipidamisasutuses Igor Poklikajevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi „Kaine autojuht“. Vangistuse jooksul on 4korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama ema juurde ja töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna see annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Igor Poklikajev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna isik kannab karistust narkokuriteo eest, millise pani toime katseajal. Vanglas on rikkunud režiimi 4-korral ning ühtlasi on jätkanud vangistuses viibimise ajal narkootikumide tarvitamist ning tema suhtes on menetluses uus kriminaalasi. Mistõttu puuduvad eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I. Poklikajev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Poklikajevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab karistust narkokuriteo eest, millise pani toime katseajal. Vanglas on rikkunud režiimi 4-korral ning ühtlasi on jätkanud vangistuses viibimise ajal narkootikumide tarvitamist ning tema suhtes on menetluses uus kriminaalasi. Arvestades I. Poklikajevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.