Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna juhtivinspektor TT 10.11.2006.a. väärteo asjas nr. 20170 tehti kindlaks otsusega Väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht: Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale edastati 14.02.2006.a väärteoteade, mille kohaselt palutakse uurida MTÜ tegevuse seaduslikkust 2005.a sügisel Harjumaal asetleidnud elektroonikaromude kogumisel ja nende edasisel käitlemisel. Avaldaja edastas väärteoteatega koos ka kirjavahetuse Harjumaa Keskkonnateenistuse, Keskkonnaministeeriumi ja AS K vahel, millest selgub, et AS K on vedanud ja üleandnud elektroonikaromusid käitlemiseks selleks tegevuseks vajalikke keskkonnalube mitteomavale MTÜ-le . Avaldaja hinnangul on MTÜ rikkunud
sätteid, kuna ei oma antud jäätmete käitlemiseks seaduses nõutud jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, millest tulenevalt toimus elektroonikaromude kui jäätmete käitlemine selleks mitteettenähtud kohas. MTÜ on tootjavastutuse printsiibi alusel tegutsev mittetulunduslik organisatsioon, mille tegevuse eesmärgiks on ühendada elektri- ja elektroonikaromude kogujaid ja ümbertöötlejaid. Organisatsiooni põhitegevuseks on kasutatud elektroonikaseadmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamine läbi jäätmekäitlejate e. ettevõtete, millised omavad vajalikke keskkonnalube. Tootjavastutusorganisatsiooni poolne eelmainitud jäätmekäitlustoimingute korraldamine läbi jäätmekäitlejate tähendab sisuliselt seda, et jäätmed ei satu üheski jäätmekäitluseetapis tootjavastutusorganisatsiooni valdusesse. Sellisel juhul ei ole ka keskkonnalubade omamine tootjavastutusorganisatsioonil vajalik. Kui aga mingis jäätmekäitlusetapis, näiteks kogumine (vaheladustamine), on jäätmed sattunud tootjavastutusorganisatsiooni valdusesse, on organisatsioonil keskkonnalubade, ennkõike jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omamine sarnaselt jäätmekäitlejatele kohustuslik. Juhtumi uurimiseks teostasid Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna inspektorid 28.02.2006.a kontrollkäigu aadressil XxxMaardu asuvasse ettevõttesse MTÜ (Objekti kontrollimise protokoll 28.02.2006.a.). Kontrollkäigu tulemusena selgus, et 2005.a sügisel elanikkonnalt erinevate jäätmete kokkukogumiseks korraldatud reididelt (Tallinnas Haabersti linnaosas, Kuusalu vallast, Saue vallast, Loksa vallast) koguti elanikkonnalt muuhulgas ka kasutamiskõlbmatuid elektronikaromusid. Samuti selgus, et antud kampaaniate käigus korraldasid elektroonikaromude kogumist AS K ja MTÜ . 2 Kogumisreidid nägid välja selliselt, et AS K konteinermasin sõitis eelnevalt kokkulepitud kohtadesse, kus võeti elanikkonnalt vastu tekkinud elektroonikaromud (televiisorid, pliidid, pesumasinad, külmikud jm). AS K masinad vedasid täitunud konteinerid Xxxterritooriumile. 28.02.2006.a MTÜ-sse teostatud kontrollkäigul selgus samuti, et kampaaniate käigus kogutud ja konteinerites Xxxterritooriumil vaheladustatud elektroonikaromud veeti edasi Pärnu maakonda Vändra vallas XXX külas asuvasse vanasse küüni. Küüni kasutamiseks on MTÜ-l küüni omanikuga suusõnaline leping. Veel selgitas MTÜ esindaja antud kontrollkäigul, et elektroonikaromusid vaheladustatakse antud küünis Väätsa Prügila AS jäätmeloa alusel. 28.02.2006.a MTÜ-sse teostatud kontrollkäigul selgunud faktide kontrollimiseks teostasid Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna inspektorid 09.03.2006.a kontrollkäigu XXX külas asuvasse endiseaegsesse küüni ning tuvastasid, et küüni on lahtiselt ladustatud suures koguses erinevaid elektroonikaromusid (põhiliselt külmikud, televiisorid ja nende osad ning arvutimonitorid (Sündmuskoha vaatlusprotokoll 09.03.2006.a., Fototabel)). Vabariigi Valitsuse 06.aprilli 2004.a määruse nr 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu kohaselt kuuluvad: - kasutuselt kõrvaldatud külmikud ohtlike jäätmete hulka jäätmekoodiga 16 02 11* klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed; - kasutuselt kõrvaldatud telviisorid, kineskoobid ning monitorid ohtlike jäätmete hulka jäätmekoodiga 16 02 13* - ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 kuni 16 02 12. Hoone omaniku JJ’e poolt 09.03.2006.a antud ütluste kohaselt (Tunnistaja ülekuulamise protokoll 09.03.2006.a) ladustab temale kuuluvas küünis elektroonikajäätmeid MTÜ . JJ’e sõnul on tal MTÜga hoone kasutusele andmiseks suusõnaline leping. Hoone kasutamise eest esitab JJ arve üks kord kvartalis samuti MTÜ-le . JJ’e poolt 09.03.2006.a Tunnistaja ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt oli oktoobris 2005.a esimese elektroonikaromude veo XXX külas asuvasse küüni saabumise juures ka KK(sellel hetkel MTÜ projektijuht). Ülekuulamise hetkeks oli JJ’e sõnul elektroonikaromusid küüni toodud neljal korral. Teab seda täpselt, kuna avas igakordselt küüni uksed kohaleveetud elektroonikaromude mahalaadimise ajaks ning kuna võti on ainult temal. Samuti tunnistab JJ ülekuulamise protokollis jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi puudumist. Vändra valda XXX külla teostatud kontrollkäigu raames kuulasid Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna inspektorid tunnistajana üle Vändra Vallavalitsuse Kommunaalasutuse juhataja TH. TH tunnistab 09.03.2006.a ülekuulamise protokollis, et 2005.a oktoobri alguses jõudis temani informatsioon, et JJ’e küüni laetakse maha elektroonikajäätmeid. Kuna Vallavalitsust ei olnud tegevusest eelnevalt teavitatud ega olnud ka taodeldud kooskõlastust elektroonikaromude käitlemiseks valla territooriumil, siis edastas TH informatsiooni kontrollimiseks vallakonstaablile. Hiljem selgus, et tegu oli MTÜ poolse ettevõtmisega ning suhelnud kohapeal viibinud MTÜ poolse esindaja KK’ga, oli MTÜ poolne lubadus likvideerida jäätmed küünist 2005.a lõpuks. Kust jäätmed toodi ei oska TH öelda.
kohaselt on jäätmete kogumine jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Seega toimus 09.03.2006.a Vändra vallas XXX külas asuvas küünis ohtlike jäätmetena käsitletavate elektroonikaromude kogumine
3
lg 2 p 3 kohaselt on aga ohtlike jäätmete kogumise korral jäätmeloa omamine kohustuslik. Vastavalt
lg 1 p 3 sisaldub jäätmeloas tegevuskoha või -kohtade täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega.
lg 1 tulenevalt annab jäätmeloa jäätmeloa taotleja tegevuskohajärgne Keskkonnateenistus. Seega võib vastavat tegevust XXX külas asuvas küünis läbiviia ainult siis, kui elektroonikaromusid (ohtlikke jäätmeid) hoiustaval isikul on tegevuskohajärgsest Keskkonnateenistusest väljastatud jäätmeluba, milles sisalduks tegevuskoha aadressina küün Vändra vallas XXX külas, mis on vajadusel täpsustatud geograafiliste koordinaatidega.
kohaselt on ohtlike jäätmete käitluslitsents tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Kuna
kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, siis lisaks jäätmeloale on antud kohas ohtlike jäätmete kogumisel nõutav ka ohtlike jäätmete käitluslitsensi olemasolu. Kuna 28.02.2006.a MTÜ kontrollimisel selgitas MTÜ poolne esindaja, et elektroonikaromusid hoiustatakse XXX külas Väätsa Prügila AS jäätmeloa alusel, siis tulenevalt asjaolust, et Väätsa Prügila AS-ile ei ole väljastatud jäätmeluba ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ohtlike jäätmete kogumiseks aadressil Vändra vald XXX küla, tekkis vajadus üle kuulata ka Väätsa Prügila AS seaduslik esindaja. Väätsa Prügila AS seadusliku esindajana juhatuse liikme Aivar Lõhmuse 09.03.2006.a tunnistajana ülekuulamise protokollist selgub, et Väätsa Prügila AS-il on MTÜ lepinguline suhe, mis kujutab endast koostööpartnerlust elektri- ja elektroonikaseadmetest (EES) tekkinud jäätmete kogumises, sorteerimises ja edasiandmises lõppkäitlejale. Aivar Lõhmus on teadlik MTÜ poolt koostöös AS-ga K korraldatud EES jäätmete kogumisringidest ning samuti on Aivar Lõhmus teadlik, et MTÜ vaheladustab Vändra vallas XXX külas EES jäätmeid. Aivar Lõhmus eitab 09.03.2006.a tunnistaja ülekuulamise protokollis Väätsa Prügila AS-i seotust MTÜ poolse tegevusega Vändra vallas XXX külas ehk XXX külas asuvas küünis vaheladustatavaid elektroonikaromusid ei vaheladustata seal Väätsa Prügila AS-i jäätmeloa alusel. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna inspektorid tegid kindlaks, et ka aadressil XxxTallinn, kus vaheladustati kogumiskampaaniakäigus kokkukogutud elektroonikajäätmed, puudub vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ning jäätmeluba omav isik. Ülaltoodust tulenevalt sai selgeks, et Maardu linnas Xxx ning Vändra vallas XXX külas asuvas küünis on asetleidnud ohtlike jäätmete kogumine omamata
s nõutud jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Kuna esialgsete faktide kontrollimisel ei tuvastatud kedagi teist, kes oleks võinud eelmainitud kohtades jäätmeid vaheladustada (koguda
mõistes), oli Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnal alust kahtlustada, et jäätmeid vaheladustas (kogus) nimetatud territooriumitel MTÜ . MTÜ , kui menetlusaluse isiku seadusliku esindajana juhatuse liikme AK’e ütlused on fikseeritud 29.03.2006.a asetleidnud ülekuulamise protokollis. AK’e ütlustest selgub, et ülalmainitud elektroonikaromude kogumiskampaania käigus kogutud elektroonikaromud veeti AS K poolt aadressil XxxMaardu asuvale territooriumile, kus need vaheladustati kinnistes konteinerites. Kõik kampaaniakäigus kogutud ja Xxxaadressil asuval territooriumil vaheladustatud konteinerid elektroonikaromudega vedas AKe ütluste kohaselt ära AS K. Kuhu AS K elektroonikaromud vedas ei osanud AK öelda. 29.03.2006.a MTÜ seadusliku esindaja ülekuulamise protokollist selgub, et Vändra vallas XXX 4 külas asuvas endiseaegses küünis ladustatavad elektroonikaromud ei pärine territooriumilt Xxxvaid pärinevad Hiiumaalt, kus need elanikkonnalt kogus OÜ Hning Viljandimaalt, kus need elanikkonnalt kogus AS C Viljandi. AK tunnistab, et antud jäätmed (elektroonikaromud) kuuluvad kogumise hetkest MTÜ-le , kuid nende esmakogumisele järgnenud käitlemisega, kaasa arvatud nende vaheladustamisega (kogumisega
mõistes) Vändra vallas XXX külas tegelevad MTÜ käsundi alusel OÜ Hja AS C Viljandi. Samuti väidab AK, et needsamad juriidilised isikud annavad hiljem nende enda poolt Vändra valda XXX külla endiseaegsesse küüni kogutud jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. AK kinnitab ülekuulamise protokollis, et eksisteerib suusõnaline leping hoone omaniku JJ’e ja MTÜ vahel ning ka seda, et hoone kasutamise eest omanikult esitatavaid arveid tasub samuti MTÜ . Ehkki
st tulenevaid sätteid silmaspidades oleks ohtlike jäätmete sellisel kogumisel tulnud taodelda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents, väidab AK ülekuulamise protokollis, et MTÜ on volitanud käsundi korras AS-i Hja AS-i C Viljandi hoiustama elektroonikaromusid Vändra vallas XXX külas lähtuvalt Järvamaa Keskkonnateenistuse kaudu nendeni jõudnud Keskkonnaministeeriumi seisukohast. MTÜ seadusliku esindaja poolt 29.03.2006.a ülekuulamise protokollis väljatoodud faktide kontrollimiseks kuulati antud väärteoasja raames üle AS K esindajad, AS C seaduslik esindaja ning OÜ Hesindaja. AS K seaduslik esindajana juhatuse liige Mari Rask tunnistab tunnistaja ülekuulamise protokollis 15.09.2006.a, et antud kampaania käigus AS K poolset tegevust koordineeris ettevõtte käitlusteenuste osakonna juhataja Andrus Kasema. Andrus Kasema 15.09.2006.a tunnistaja ülekuulamise protokollist selgub, et AS K osutas MTÜ-le 2005.a sügisel asetleidnud elektroonikaromude kogumiskampaania käigus (Tallinnas ja Harjumaal) transporditeenust. Kampaania vältel sõitis AS K masin mööda kokkulepitud kohti ning kui konteiner oli elanikkonna poolt elektroonikajäätmetega täidetud, vedas AS K konteineri MTÜ poolt määratud kohta, territooriumile aadressiga XxxMaardu. Sellel territooriumil organiseeris MTÜ konteineri tühjaks laadimise. Tühjaks laadimise lõppemisest andis MTÜ AS-ile K teada ning seejärel viis AS K masin tühjakslaaditud konteineri uude kokkulepitud kohta. Kogu kampaania käigus kuulusid kogutud elektroonikajäätmed MTÜ-le . Andrus Kasema tunnistab, et kahe poole vahel on sõlmitud leping, kuid leping on sõlmitud MTÜ-le kuuluvate kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmete vastuvõtmiseks AS K kõigis osakondades. Aadressil XxxMaardu ei asu ühtegi AS K osakonda. AS K poolne tegevus antud kampaania raames lõppes elektroonikaromude vedamisega MTÜ poolt määrud kohta ehk edasiseks käitlemiseks üleandmisega territooriumil aadressiga XxxMaardu. Pärast viimase konteineri tühjakslaadimist eelmainitud territooriumil, võttis AS K MTÜ-lt vastu 3,94 t selliseid elektroonikaromusid, mida oli võimalik AS-l K käidelda oma metalliveskis (pliidid, ahjud, pesumasinad). Andrus Kasema esitas ülekuulamise protokolli juurde lisamiseks ka metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise akti ja MTÜ poolt koostatud arve, mille alusel AS K kohustus tasuma arvel näidatud summa vastuvõetud 3,94 tn metallijäätmete eest. Ülejäänud kogumiskampaania käigus kogutud ja MTÜ-le vedamisejärgselt üleantud elektroonikaromude edasisest käitlemisest või käitlejatest AS-il K informatsioon puudub. Andrus Kasema eitab tunnistaja ülekuulamise protokollis ülejäänud elektroonikaromude käitlemisel AS K poolset osalust ning tunnistab, et AS K ja MTÜ vaheline kokkulepe lõppes kampaaniakäigus kogutud jäätmete toimetamisega MTÜ poolt määratud territooriumile, aadressiga XxxMaardu. Juhul kui AS K ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu vahel oleks olnud kokkulepe, mille alusel AS 5 K oleks võtnud kohustuse jäätmed ise lõppkäitlejani toimetada, siis Andrus Kasema sõnul ei oleks ettevõttel üldse olnud vaja neid jäätmeid XxxMaardu territooriumile transportida, kuna ettevõte omab ise jäätmeloaga kaetud jäätmekäitluskohta Betooni tn 12 Tallinn. AS C seadusliku esindajana prokuristi AL31.06.2006.a tunnistajana ülekuulamise protokollist selgub, et AS C osutab MTÜ-le teenust, mis seisneb AS C poolt opereeritavates jäätmejaamades elektroonikaromude vastuvõtmises ja vajadusel transportimisel määratud kohta. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele kuuluvad elanikkonnalt kogutud elektroonikaromud MTÜ-le . ALtunnistab ülekuulamise protokollis, et Vändra vallas asuvasse küüni veeti elektroonikaromud MTÜ korraldusel. AL’le teadaolevalt pidi jäätmed küünist edasi toimetama Väätsa Prügila AS. ALtunnistab 31.06.2006.a ülekuulamise protokollis, et elektroonikaromud anti üle MTÜ-le ning esitas ülekuulamise protokollijuurde lisamiseks jäätmete üleandmist tõendavate saatelehtede koopiad. Lisaks Vändra vallas XXX külas asuvale küünile on AL’le teadaolevalt AS C poolt elektroonikaromusid toodud ja MTÜ-le käitlemiseks üle antud ka territooriumil XXX. AS C seadusliku esindajana prokuristi ALtunnistajana ülekuulamisel 19.09.2006.a eitab ALsellise pooltevahelise kokkuleppe või käsundi eksisteerimist (nii kirjalikku kui ka suusõnalist), mille alusel vaheladustaks Vändra vallas XXX külas asuvas küünis elanikkonnalt kogutuid elektroonikaromusid AS C . ALkinnitab ülekuulamise protokollis, et AS C ja MTÜ vaheline kokkulepe piirdus AS C poolse elektroonikaromude kogumise ning veoga MTÜ poolt määratud kohta, antud juhul Vändra valda XXX külla, kus AS C andis jäätmed edasiseks käitlemiseks üle MTÜ-le . Üleandmist tõendavad saatelehed esitas AL31.06.2006.a asetleidnud ülekuulamise protokolli juurde. Mis on nendest elektroonikaromudest Vändra vallas asuvas küünis edasi saanud, seda ALöelda ei oska. OÜ Hesindaja AP’i 22.09.2006.a tunnistajana ülekuulamise protokollist selgub, et 2005.a sügisel kogus OÜ HHiiu maakonna elanikelt elektroonikaromusid. Elektroonikaromude kogumiseks oli MTÜ-ga suusõnaline kokkulepe, mille kohaselt kuulusid elektroonikajäätmed kogumise hetkest alates MTÜ-le . Kuna 2005.a oktoobris sai HOÜ poolt hallatav jäätmete kogumispunkt elektroonikajäätmetest täis, soovis OÜ H need jäätmed edasiseks käitlemiseks üle anda. Metalli osa (pliidid, pesumasinad) andis HOÜ üle AS-ile K. Ülejäänud elektroonikaromud (põhiosas televiisorid, külmkapid) veeti APi ütluste kohaselt Vändra vallas asuvasse küüni MTÜ korraldusel. AP kinnitab ülekuulamise protokollis, et OÜ Hja MTÜ vaheline kokkulepe piirdus OÜ Hpoolse elektroonikaromude kogumise ning veoga MTÜ poolt määratud kohta, antud juhul Vändra valda XXX külla, kus Handis jäätmed edasiseks käitlemiseks üle MTÜ-le . Elektroonikaromude üleandmise ja vastuvõtmise kohta vormistati ka ohtlike jäätmete saatekiri nr 067532. Saatekirjast tulenevalt andis OÜ HMTÜ-le üle 10845 kg kasutuselt kõrvaldatud elektroonikaromusid. 22.09.2006.a asetleidnud ülekuulamisel eitab AP sellise pooltevahelise kokkuleppe või käsundi eksisteerimist (nii kirjalikku kui ka suusõnalist), mille alusel vaheladustaks Vändra vallas XXX külas asuvas küünis elanikkonnalt kogutuid elektroonikaromusid OÜ H. Menetluse käigus on selgunud, et 29.03.2006.a asetleidnud ülekuulamisel MTÜ seadusliku esindaja AK’e poolt viidatud Keskkonnaministeeriumi seisukoht on tegelikult kirjavahetus Järvamaa Keskkonnateenistuse jäätmete peaspetsialisti ja Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti vahel. Kirjas püstitatud küsimus ei ole esitatud silmaspidades Vändra vallas XXX külas kogutavaid ohtlikke jäätmeid. Küsimuses, nagu 6 see on Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialistile vastamiseks esitatud, ei ole mindud konkreetseks, selles ei täpsustata, kas on mõeldud vaheladustamist esamkogumise vältel ehk vaheladustamist tulenevalt
§-ist 19 lg 3 – sellisel juhul jäätmeluba vaja ei ole, kuna tegu ei ole
st tulenevalt jäätmekäitluskohaga; või on mõeldud jäätmete vaheladustamist pärast esmakogumist ehk kohta kuhu jäätmekäitleja toob esmakogumisest kokkukogutud jäätmed nende vaheladustamiseks – sellisel juhul nagu ka XXX külla vaheladustatud elektroonikaromude puhul, on
st tulenevalt tegu jäätmekäitluskohaga, millisele kohale peab olema väljastatud ohtlike jäätmete kogumiseks vajalikud keskkonnaload – jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Seega ei saa antud kirjavahetusest teha konkreetseid järeldusi, millest lähtuvalt juhtida ettevõtte igapäevaseid tegemisi. Samuti on Keskkonnaministeeriumi poolt MTÜ-le esitatud ametlik seisukoht MTÜ poolt Keskkonnaministeeriumile kirjalikult esitatud küsimuste kohta, sealhulgas ka MTÜ poolsele küsimusele kas kogumiskoht peab taotlema eraldi jäätmeluba. Kuna tunnistajate ülekuulamisel selgus, et mitmel juhul oli MTÜ poolseks kontaktisikuks KK, siis kuulati Keskonnainspektsiooni Harjumaa osakonnas 14.06.2006.a üle 2005.a sügisel MTÜ-s projektijuhina tööl olnud KK. Tunnistaja ülekuulamise protokollist selgub, et KKküll aitas kaasa antud kampaaniate korraldamisel, kuid see ei olnud tema otsene töökohustus. KKsõnul sai tema omad juhised ja korraldused kampaaniate raames tegutsemiseks oma otsese ülemuse MTÜ juhatuse liikme AK’e käest. Korralduste hulka kuulus ka MTÜ poolseks kontaktisikuks olemine elektroonikaromude Vändra valda XXX külas asuvasse küüni vedamisel ning Harjumaal ja Tallinnas elektroonikaromude kogumisringidel konteineritele paigutamiskohtade leidmine. KKei tea antud elektroonikaromude kogumistega Vändra vallas XXX külas ning Maardu linnas Vana-Narva mnt seotud üksikasju (kas olid lepingud, kes tasus JJele küüni kasutamise eest, kui palju koguseliselt küünis vaheladustati, kas toimus sorteerimist, kui mitmest kohast küüni elektroonikaromusid veeti jne). Teab vaid ühte juhtumit Hiiumaalt pärit elektroonikaromude vastuvõtmisest Vändra vallas XXX külas, kuna viibis kontaktisikuna kohapeal. Samuti ei osanud KKöelda kuhu veeti või kellele anti üle Tallinnast ja Harjumaalt 2005.a sügisel kampaaniakorras aadressile XxxMaardu kokkukogutud elektroonikaromudest ohtlikud romud (televiisorid, külmikud jne) ning avaldas ülekuulamisel arvamust, et sellele küsimusele oskab vastata MTÜ juhatuse liige AK. Ülaltoodust tulenevalt ning arvesse võttes AS K esindaja poolt esitatud tõendeid ja tunnistajana antud ütlusi asub Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond seisukohale, et menetlusaluse isiku MTÜ seadusliku esindajana juhatuse liikme AK’e 29.03.2006.a ülekuulamiseprotokollis toodud väited, millekohaselt AS K vedas territooriumilt XxxMaardu minema kõik sinna 2005.a sügisel asetleidnud kogumiskampaania ajal vaheladustatud elektroonikaromud, ei vasta tõele. MTÜ väide on, et jäätmeid vaheladustavad Vändra vallas XXX külas asuvas küünis AS C ning OÜ HMTÜ poolse käsundi alusel. Vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 619 on käsundusleping kahe poole vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Olenemata lepingu vormist (suusõnaline või kirjalik) on antud paragraahvis eeldatud, et käsundisaaja on teadlik temale käsundiandja poolt antud ülesannetest, kuna muidu ei ole tal ka võimalik neid täita. MTÜ poolt viidatud osapoolte tunnistajatena ülekuulamisel on aga selgunud, et isikud ei olnud teadlikud, veelgi enam eitasid kindlalt sellise käsundi olemasolu, mille kohaselt oleksid nemad nõustunud antud jäätmeid Vändra vallas XXX külas vaheladustama. 7 AS C ning OÜ H, kuid samuti ka AS K esindajate tunnistajatena ülekuulamiste protokollidest selgub üheselt, et kokkulepe nende ja MTÜ vahel piirdus elanikkonnalt elektroonikajäätmete kokkukogumises ning toimetamises MTÜ poolt määratud kohta. Kuna menetluse käigus ei ole ilmsiks tulnud ka vastupidisele viitavaid tõendeid, siis asub Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond seisukohale, et MTÜ poolsed väited, jäätmete vaheladustamisest käsundi alusel teiste isikute poolt, ei vasta tõele. Ülaltoodust tulenevalt leiab Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond, et menetluse käigus on tõendamist leidnud asjaolu, et vastavates kohtades XxxMaardu ning küünis asukohaga XXX küla Vändra vald leidis aset elektroonikaromude edasiseks käitlemiseks üleandmine MTÜ-le . Kuna MTÜ-l puudub vastavates asukohtades selliste ohtlike jäätmete käitlemiseks
s nõutud jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsents, siis on antud teoga toimepandud
sätete rikkumised järgmiselt: - aadressil XxxMaardu on rikutud
lg 2 p 3, kuna MTÜ-l puudub ohtlike jäätmete kogumiseks nõutav jäätmeluba ning
, kuna MTÜ ei oma antud kohas ohtlike jäätmete käitlemiseks nõutavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi; - küünis asukohaga XXX küla Vändra vald on rikutud
lg 2 p 3, kuna MTÜ-l puudub ohtlike jäätmete kogumiseks nõutav jäätmeluba ning
, kuna MTÜ ei oma antud kohas ohtlike jäätmete käitlemiseks nõutavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Juriidilise isiku vastavus seadustele ning seadustest tulenevatele õigusaktidele on mittetulundusühigu igapäevase juhtimise küsimus. Mittetulundusühingu tegevust sh juhtimist reguleerib Mittetulundusühingute seadus, mille § 18 lg 2 kohaselt mittetulundusühingu kõrgeim organ, üldkoosolek, võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Mittetulundusühingute seaduse § 26 lg 1 kohaselt peab igal mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. MTÜ põhikirja punkt 3.7.
lg 2 p 3, kuna MTÜ-l puudub antud kohas ohtlike jäätmete kogumiseks nõutav jäätmeluba ning
, kuna MTÜ ei oma antud kohas ohtlike jäätmete käitlemiseks nõutavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Samuti on MTÜ ohtlike jäätmete kogumisega Vändra vallas XXX külas asuvas küünis rikutud
lg 2 p 3, kuna MTÜ-l puudub antud kohas ohtlike jäätmete kogumiseks nõutav jäätmeluba ning
, kuna MTÜ ei oma antud kohas ohtlike jäätmete käitlemiseks nõutavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Mõlemas kohas asetleidnud
sätete rikkumiste eest kuulub MTÜ karistamisele
8 Vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus: MTÜ esitas Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale vastulause 26.10.2006.a juriidilise isiku väärteoprotokolli nr 20170 kohta. Vastulause on küll vormistatud väärteomenetluse seadustikule mittevastavalt “vastuväitena”, kuid menetleja vaadates üle esitatud vastuväite, leiab, et sisuliselt on menetlusalune isik tahtnud antud dokumendiga esitada protokolli kohta vastulause ning arvestab dokumenti kui protokolli kohta esitatud vastulauset. MTÜ poolt esitatud vastulause koosneb neljast punktist, mis on lahti seletatud 7 (seitsmel) lehel. Esimeses punktis avaldab menetlusalune isik nördimust, et sellekohane väärteomenetlus üleüldse Keskkonnainspektsiooni poolt algatati ning leiab vääralt, et Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond täidab antud menetlusega Keskkonnaministeeriumi Jäätmeosakonna tellimustööd. Keskkonnainspektsioonile laekuvad väärteoteated väga erinevate asutuste ja isikute poolt sh Keskkonnaministeeriumist. Väärteomenetlus algatati siiski sellepärast, et kirjeldatud teos eksisteerisid väärteotunnused. Samuti on väär menetleja TTkohta esitatud süüdistus nagu oleks menetleja korduvalt viibinud PE kutsel väärteoasjas vastuvõtul Keskkonnaministeeriumi Jäätmeosakonnas. Menetleja TTei ole kordagi viibinud PE’i vastuvõtul ei Keskkonnaministeeriumi Jäätmeosakonnas ega ka kuskil mujal. Sisuline vastulause väärteoprotokolli kohta algab punktist
st tulenevat ohtlike jäätmete veo ja arvestuse ning dokumenteerimise korda ning juhitud tähelepanu, et AS-il K ei ole esitada ühtegi dokumenti ohtlike jäätmete üleandmise kohta. Menetlusalune isik leiab, et selletõttu ei ole kuidagi ära tõendatud jäätmete üleandmine MTÜ-le . Siinkohal tuleb nõustuda menetlusaluse isiku väidetega selles osas, et antud teoga on rikutud
sätteid ning ohtlike jäätmete saatekirju elektroonikaromude üleandmisel XxxMaardu aadressil ei vormistatud.
lg 2 alusel peab ohtlike jäätmete üleandmisel esitama vastuvõtjale ohtlike jäätmete saakirja jäätmete üleandja, mistõttu ei ole antud väärteoprotokollis ohtlike jäätmete saatekirjade vormistamata jätmises ka MTÜ-d süüdistatud. Samas ei muuda antud fakt olematuks jäätmete vedu aadressile XxxMaardu. Kohtuväline menetleja leiab, et elektroonikaromude üleandmine MTÜ-le on tõendatud nii AS K esindaja ütluste kohaselt kui ka väärteoprotokollis kajastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis ning samuti on MTÜ-s 2005.a sügisel asetleidnud elektroonikaromude kogumiskampaaniate ajal projektijuhina tööl olnud KKviidanud tunnistaja ülekuulamise protokollis isikule, kes oli seotud kokkukogutud ja MTÜ-le üleantud ohtlike jäätmete edasise käitlemise korraldamisega. KKülekuulamise protokollist tulenevalt oli selleks isikuks AK – MTÜ juhatuse liige. Samuti on menetlusalune isik (vastulause leheküljel 4) ka ise nõustunud, et 3,94 t jäätmeid ei olnud AS K valduses ja vastutusel ning nõustub ka sellega, et antud jäätmete üleandmine MTÜ poolt ASle K on dokumenteeritud. (“Seega jäid kõik jäätmed peale 3,9 tonni vastuvõetud metalli AS K valdusesse ja vastutusele, sest nende kohta ei ole vastuvõtuakti MTÜ-le esitatud”). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 29.03.2006.a väidab AK aga, et AS K vedas Xxxaadressilt minema kõik elektroonikaromud ning kindel väide oli, et AK ei tea kuhu elektroonikaromud veeti, ehkki menetluse käigus ning ka vastulauses toonitatakse, et kampaaniat korraldas ning on seetõttu asjadega täpselt kursis AK. Samuti peab kirjeldatud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise akt ja selle alusel menetlusaluse isiku poolt AS-le K koostatud arve sisalduma ka MTÜ raamatupidamisdokumentides. Nüüdseks, kui kohtuväline menetleja on ära tõendanud MTÜ poolt ühe osa jäätmete üleandmise ASile K, ei jäänud menetlusalusel isikul üle muud kui konstanteerida üleandmise asetleidmist. Antud fakt näitab ilmekalt, et menetlusalusel isikul puudub tahe teha koostööd kohtuvälise menetlejaga ning õppida tehtud vigadest. Selleasemel manipuleerib menetlusalune isik faktidega, jättes olulised faktid väljarääkimata, lootes, et ehk need välja ei tulegi. Kahjuks tuleb tunnistada, et enamuse kogutud elektroonikaroonikaromude edasise saatuse osas on see menetlusalusel isikul esialgu õnnestunud – väärteoasjas on Keskkonnainspektsioonil piiratud õigused asja uurimiseks (näiteks ei ole Keskkonnainspektsioonil ligipääsu ettevõtte raamatupidamisdokumentidele). Samuti on vastulause punktis 3 menetlusalune isik viidanud MTÜ ja AS K vahel sõlmitud lepingule. Menetlusalune isik väidab, et leping ei reguleeri üheski punktis võimalust, millekohaselt MTÜ peaks võtma AS-lt K üle jäätmekäitlustoiminguid. Menetlusalune isik väidab, et lepinguga on kokku lepitud pooltevaheline tegevus, mis väljendus ka faktilises elektroonikajäätmete kokkukogumises Tallinnas ja Harjumaal AS K poolt ja MTÜ nimel (käsundi alusel). 10 Menetlusalune isik on veendumusel, et põhjusel, et AS K ei andnud MTÜ-le üle kokku kogutud elektroonikaromusid, sealhulgas ei esitanud isegi arvandmeid kokkukogutud romude kohta, ei saa MTÜ ka nimetatud jäätmete eest vastutada. AS K esindaja on ülekuulamise protokollis väitnud, et antud kampaaniate käigus asetleidnud elektroonikaromude vedamine ei olnud seotud kahe poole vahel sõlmitud kirjaliku lepinguga. Antud väidet kinnitab ka asjaolu, et leping on sõlmitud jäätmete vastuvõtmiseks AS K poolt AS K kõikides osakondades ning lepingu kohaselt võivad pooled kokkuleppida, et jäätmete eelnimetatud osakondadesse toimetamiseks võib lisatasu eest AS K masin MTÜ poolt nimetatud aadressil asuvatele jäätmetele järele minna. Kuna teostatud vedu ei toimunud esmakogumispunktist AS K osakonda, siis toimus vedu muu eraldi sõlmitud kokkuleppe alusel. Antud kampaaniate raames teostas AS K MTÜ-le ainult esmakogumise- ja transporditeenust kirjalikust lepingust sõltumatult eraldi kokkulepitud kohta XxxMaardu asuvale territooriumile. Väärteoprotokollis sisalduv “...ei oleks ettevõttel üldse olnud vaja neid jäätmeid XxxMaardu territooriumile transportida, kuna ettevõte omab ise jäätmeloaga kaetud jäätmekäitluskohta Betooni tn 12 Tallinn” kinnitab veelkord asjaolu, et tegu sai olla kirjalikust lepingust mittetuleneva kokkuleppega vedada elektroonikaromusid kusagile mujale kui lepingus kajastatud AS K osakonnad. Samuti ei ole tõenäoline AS K poolne omaalgatuslik jäätmetevedu kellegi teise kinnistule, kuna AS K kaotaks selliselt tegutsedes teostatud teenuse eest ettenähtud raha. Lepingust tulenevalt tasub MTÜ AS-le K teostatud teenuse eest pärast üleandmise-vastuvõtmise akti esitamist, milles sisalduvad nii jäätmeliik kui ka arvandmed vastuvõetud elektroonikaromude koguste kohta. Hiljem, pärast kampaaniate lõppemist, andis MTÜ kirjalikust lepingust tulenevalt AS-ile K üle 3,94 tonni metallina käsitletavaid elektroonikaromusid, mille kohta tulenevalt kirjalikust lepingust esitas AS K MTÜ-le üleandmise-vastuvõtmise akti, milline dokument sisaldub ka väärteotoimikus. Kohtuväline menetleja nõustub menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulause punktis 3 toodud väidetega selles osas, et Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna inspektorid ei tuvastanud kontrollkäikudega 2005.a sügisel asetleidnud elektroonikaromude kogumiskampaaniate käigus XxxMaardu veetud elektroonikaromusid, kuid seletatav on see asjaoluga, et kampaaniate asetleidmise ja menetluse algatamise vahel oli menetlusalusel isikul piisaval aega korraldada antud jäätmete territooriumilt äravedu, millisele tegevusele osundab ka tunnistajana ülekuulatud endine MTÜ töötaja KK– küsimusele kuhu veeti või kellele anti üle ohtlike osi sisaldavad elektroonikaromud vastas KK“AK teab”. Ülaltoodust tulenevalt ei asunud kohtuväline menetleja seisukohale, et elektroonikaromud anti edasiseks käitlemiseks üle MTÜ-le aadressil XxxMaardu, eelistades AS K esindaja ütlusi menetlusaluse isiku ütlustele vaid asus antud seisukohale hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid ja neis toodud fakte kogumis. Punktis 4 esitab meetlusalune isik vastuväite Pärnumaal Vändra vallas XXX külas asuvas küünis asetleidnu kohta. Punkti 4 alguseosas viitab menetlusalune isik Järvamaa Keskkonnateenistuse jäätmete peaspetsialisti ja Keskkonnaministeeriumi Jäätmeosakonna peaspetsialisti vahelisele elektronkirjale, milline sisaldub ka väärteotoimikus ning leiab endiselt, et antud elektronkirja näol on tegu Keskkonnaministeeriumi ametliku seisukohaga, mille alusel ohtlike jäätmete vaheladustamiseks Vändra vallas XXX külas asuvas küünis ei ole jäätmeluba vaja. 11 Menetleja on antud kirja sisu analüüsinud juba protokollis, mistõttu ei ole suurem analüüs siinkohal enam vajalik. Küll tuleb veelkord toonitada, et tegu ei olnud MTÜ poolt esitatud konkreetse küsimusega Keskkonnaministeeriumi Jäätmeosakonda vaid oli esitatud Väätsa Prügila AS poolt maakonna Keskkonnateenistusele ning seda suusõnaliselt ehk ka AS Väätsa Prügila ei esitanud Järvamaa Keskkonnateenistusele ametlikku järelepäringut. Keskkonnaministeeriumi ametnik on küsimusele vastates küsimust mõistnud kui jäätmete esmakogumisalast (JS § 19 lg 3) küsimust ning sellele tuginevalt esitanud ka vastuse. Keskkonnaministeeriumi Jäätmeosakonna juhataja PE’i ja küsimusele vastuse koostaja Maale Piirsoo selgitus sisaldub ka väärteotoimikus. Samuti tuleb toonitada, et AS Väätsa Prügila, kui kirja adressaat, olles samuti huvitatud elektroonikaromude vaheladustamisest, ei alustanud selle elektronkirja alusel vastavat tegevust. Samuti on AS Väätsa Prügila tunnistaja ülekuulamise protokollis eitanud oma osalust Vändra vallas XXX külas asuvas küünis kogutavate ohtlike jäätmete osas. Antud väide on menetluse käigus leidnud ka kinnitust, kuna väga selgelt on tõendamist leidnud asjaolu, et jäätmete vastuvõtjaks Vändra vallas asuvas küünis osautus MTÜ (väärteotoimikus sisalduvad AS C poolsed jäätmete Vändra valda XXX külas asuvasse küüni vedamise saatelehed ning ohtlike jäätmete saatekiri, mille kohaselt MTÜ võtab edasiseks käitlemiseks (taaskasutamiseks) vastu OÜ Hpoolt küüni toodud elektroonikaromud).
lg 1 kohaselt on ohtlike jäätmete saatekiri dokument, mis sisaldab andmeid jäätmekäitlejale üleantavate jäätmete tekitaja, jäätmed vedamiseks üleandnud isiku, jäätmevedaja ja jäätmete vastuvõtja ning ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. Jäätmete Vändra vallas üleandmiseks vormistatud saakirjas on üheselt kirjeldatud jäätmevaldajana ja jäätmete vastuvõtjana MTÜ-d ning dokument on allkirjastatud ka MTÜ esindaja poolt. Kuivõrd ohtlike jäätmete saatekiri kajastab väga üheselt MTÜ-d kui jäätmevaldajat ja vastuvõtjat (jällegi otsene valdus) ning valduse üleandmist menetlusalusele isikule kinnitab ka OÜ Hesindaja, siis jääb arusaamatuks menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokolli kohta esitatud vastulause punktis 4 toodu, et menetleja ei ole selgeks teinud vahet otsese ja kaudse valduse, samuti omandiõiguse küsimuste ja käsundi vahel – menetluse käigus ei ole tuvastatud kedagi teist peale menetlusaluse isiku, kellele oleks võinud jäätmete valdus pärast nende küüni ladustamist üle minna. Kohtuväline menetleja leiab, et antud fakt näitab veelkord, et menetlusalusel isikul puudub tahe teha koostööd kohtuvälise menetlejaga ning õppida tehtud vigadest kuivõrd menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis väidab AK kindlalt, et jäätmeid ladustavad küünis jäätmed MTÜ-le üleandnud isikud AS C ning OÜ H. Menetluse käigus on aga tõendatud, et viimased ei tea endapoolsest jäätmete vaheladustamisest Vändra vallas asuvas küünis midagi, kuna sellises tegevuses kokku ei lepitud. Kuna menetluse käigus on selgunud, et AS Väätsa Prügila ei oma mingisugust seotust jäätmete vaheladustamisega Vändra vallas asuvas küünis, siis menetlusalune isik viidates jäätmete vedajatele, et jäätmete vaheladustamiskoht (küün) on kaetud AS Väätsa Prügila jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga ning edastades ka MTÜ-le mitteadresseeritud esmakogumise kohta käiva informatsiooni, et jäätmeloa vajadus selliseks tegevuseks üldse puudub, on tahtlikult esitanud koostööparntneritele valeandmeid, mistõttu ei kahelnud (ehkki JS §st 28 lg 2 tulenevalt oleksid pidanud kontrollima) vedajad jäätmeid MTÜ-le üleandes asja seaduslikkuses. Kogu vastulause punktis 4 toodud väited on enam kui kummalised johtuvalt asjaolust, et menetlusalune isik ise tunnistab vastulause kokkuvõtvas osas, et Vändra valla episoodis on tõesti eksitud ladustamiskoha jäätmeloa suhtes. Järgmise lausega väidab aga menetlusalune isik, et antud asjas puudub õigusvastane tegu ja menetlusaluse isiku süü. 12 Kohtuväline menetleja leiab, et nii menetlusaluse isiku enda väidete kui ka menetluse tulemusena on tõendatud, et Vändra vallas XXX külas asuvas küünis leidis aset jäätmekäitlustoiming, milliseks tegevuseks vastavalt
le on nõutav jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu ning leiab, et menetluse käigus kogutud ütluste ja muude tõenditega on tõendamist leidnud asjaolu, et jäätmeid kogub (valdab) nimetatud küünis MTÜ . Menetlusalune isik väidab veel vastulause punktis 4, et menetleja ei ole võtnud arvesse ka asjaolu, et MTÜ poolt ei ole üheski uuritavas episoodis tekitatud kahju, sealhulgas puudub igasugune keskkonnakahju. Antud väidet saab äärmisel juhul arvesse võtta rahatrahvi määramisel kui karistust kergendavat asjaolu (KarS § 57 lg 2), kuid toonitada tuleb siinkohal, et
s toodud sätete kõrval, mis räägivad reaalsest keskkonnasaastusest, selle vältimisest ja likvideerimisest, on palju selliseid sätteid, millega üritatakse leevendada jäätmetest põhjustatavat ohtu keskkonnale, tehes seda ühtsete kõigile täitmiseks kohustuslike reegite kehtestamisega. Selle ühe osana on kindlalt paika pandud ühtsed reeglid jäätmehoolduse sh ka ohtlike jäätmete kogumise osas, kehtestatuna
s nõudena, et isik peab ohtlike jäätmete kogumisel taotlema jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Kohtuväline menetlja nõustub, et otsest jäätmete omavolilisest kõrvaldamisest tulenevat keskkonnasaastet tõesti antud menetlusega tõendatud ei ole, kuid tuues siinkohal näitena vastuväites menetlusaluse isiku poolt esitatud näite, mille kohaselt võid omandada auto omamata seejuures juhilube, siis autot juhtida selline isik siiski ei tohi (ta ei pruugi sõitmisega avariid tekitada, kuid eksisteerib oht). Vastulause punkti 4 lõpposas asub menetlusalune isik seisukohale, et Jäätmeseadus § 14 on toodud välja komplekskoosseis, mis hõlmab kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist edasise eesmärgipärase tegevuse eesmärgil ning leiab, et MTÜ ei ole teinud ühtegi eelnimetatud tegevusest, samuti ei ole toime pannud muud õigusvastast tegu ning puudub vahetu seos teo ja tagajärje vahel, seejuures ei ole avaldunud MTÜ süüline tegevus. Kohtuväline menetleja ei jaga antud seisukohta ning leiab, et
kohaselt on jäätmete kogumine: • nii jäätmete kokkukogumine edasise eesmärgipärase tegevuse eesmärgil; • nii jäätmete kokkukogumine ja sortimine edasise eesmärgipärase tegevuse eesmärgil; • nii kokkukogumine ja segukoostamine edasise eesmärgipärase tegevuse eesmärgil; • kui ka jäätmete kokkukogumine, sortimine ja segukoostamine edasise eesmärgipärase tegevuse eesmärgil ehk põhiline jäätmete kogumise kriteerium tulenevalt
§-st 14 on jäätmete kokkukogumine ning kui sellele järgneb sortimine ja/või segukoostamine, siis ka selline tegevus kompleksena loetakse jäätmete kogumiseks (jäätmeid sortida ja/või nendest segu koostada ei ole võimalik ilma eelneva kokkukogumiseta). Seda käsitlust toetab ka asjaolu, et
kohaselt tuleb üldiselt vältida ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega. Sellest tulenevalt ei saa muutuda kohustuslikuks ohtlike jäätmete kogumisel nendest segude koostamine. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et menetluse käigus on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolne ohtlike jäätmete kogumine nende edasise veo eesmärgil nii XxxMaardu territooriumil kui ka Pärnumaal Vändra vallas XXX külas asuvas küünis ehk on vastupidiselt vastulauses esitatud väidetele tõendamist leidnud MTÜ poolne
13 Väärteo kvalifikatsioon Kahes erinevas kohas on rikutud
lg 2 p 3 ning
sätteid, mis on kvalifitseeritavad
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud vastavalt Karistusseadustiku §-dele 57 ja 58: Karistust kergendavad asjaolud: § 57 lg 2 Karistust raskendavad asjaolud: puuduvad. Rahatrahvi määr ning trahvi ositi tasumise kord: Määran rahatrahvi • aadressil XxxMaardu asetleidnud
lg 2 p 3 ja
sätete rikkumiste eest 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni ja 00 senti ning • küünis asukohaga XXX küla Vändra vald asetleidnud
lg 2 p 3 ja
Kokku 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni ja 00 senti. KAEBUSE SISU MTÜ seadusjärgne esindaja AK ning lepingujärgne esindaja kaitsja Ants Kuningas esitasid Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palusid Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna juhtivinspektor TT 10.11.2006.a. otsuse väärteo asjas nr. 20170 ning lõpetada väärteoasjas menetlus, põhistades oma kaebust sellega, et Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust täies ulatuses ja taotleb Harju Maakohtult otsuse tühistamist Kaebaja seadusjärgne esindaja soovib menetlusest isiklikult osa võtta.
s ettenähtud kindel ohtlike jäätmete veo ja arvestuse pidamise ning dokumenteerimise kord (Jääts § 63 ja § 64), ometi ei ole AS-il K esitada ühtegi dokumenti ohtlike jäätmete üleandmise kohta MTÜ-le . o Menetlustoimikusse on esitatud AS K ja MTÜ vaheline leping, millega AS K kohustub koguma, vedama ja vastu võtma MTÜ nimel elektroonikajäätmeid kõigis AS K osakondades. Ülekuulamisprotokollis väljendatakse sisuliselt, et kuna XXX, Maardu ei asu AS K vastuvõtupunkt, siis ei saa seda aadressi seostada ka AS-ga K. Samas on AS K vastu võtnud MTÜ nimel kasutuselt kõrvaldatud elektroonikajäätmeid Tallinna Linna erinevates paikades ja Harjumaa kohalikes omavalitsustes, mis ilmselgelt ei ole AS K osakonnad. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et AS K poolne vastuvõtmisprotsess seisnes akti esitamises metalli koguse kaalu kohta. Füüsiliselt ei tõstnud ega teisaldanud kaebaja ega kaebaja esindajad seejuures ühtegi eset. Kogu toimingu kuni akti esitamiseni sooritasid AS K töötajad. o AS K poolt on esitatud metalli vastuvõtu akt kogusele 3,94 tonni. Muid üleandmisakte, saatelehti jt dokumente asjas ei ole esitatud. Ühtegi fakti, mis tõendaks, et menetlusalune isik või volitatud isikud oleksid ohtlikke jäätmeid vastu võtnud või teadnud, kas ja kes on üldse üle andnud-vastu võtnud, ei ole esitatud. Seega ei ole tõendamist leidnud jäätmete vastuvõtmine käitlemiseks MTÜ poolt. Samas on AS K lepingu kohaselt teadlik sellest, et MTÜ on tootjavastutusorganisatsioon. 15 Avalikult on teada, et tootjavastutusorganisatsioonid korraldavad jäätmekäitlustoiminguid läbi jäätmekäitlejate, olles jäätmete omanikud asjaõigusseaduse tähenduses ja kasutades jäätmekäitlejaid käsunditäitjatena, kes omavad spetsiifilist pädevust jäätmelubade ja litsentsidega reguleeritud tegevuste sooritamiseks. o Väärteoprotokollis lk 2 ülalt rida 7 väljendatud ja otsuses kajastatud väide, mille kohaselt AS K masinad vedasid täitunud konteinerid Xxxterritooriumile on faktiliselt õige, kuid ei seosta MTÜ-d nimetatud jäätmete kogumisega antud aadressil. MTÜ on tulenevalt kogumiskampaanias kokku lepitule kogutavate jäätmete omanik, kelle eest sooritas kogumist AS K ja mida tõendab poolte vahel sõlmitud leping (protokoll lisa nr 13). Lepinguga on kokku lepitud Elektroonikaromu ja K vaheline tegevus, mis väljendus ka faktilises elektroonikajäätmete kokkukogumises Tallinnas ja Harjumaal AS K poolt ja MTÜ nimel (käsundi alusel). Põhjusel, et AS K ei andnud MTÜ-le üle kokku kogutud elektroonikaromusid, sealhulgas ei esitanud isegi arvandmeid kokku kogutud romude kohta, ei saa MTÜ ka nimetatud jäätmete eest vastutada. o Protokollis lk 4 alt 13 väidetakse, et „AS K poolne tegevus antud kampaania raames lõppes elektroonikaromude vedamisega MTÜ poolt määratud kohta ehk edasiseks käitlemiseks üleandmisega territooriumil XXX, Maardu.” AS K ja Elektroonikaromu vaheline leping ja ka tegelik tegevus ei kinnita AS K esindaja Andrus Kasemaa poolt väljendatut. Leping ei reguleeri üheski punktis võimalust, mille kohaselt MTÜ peaks võtma üle jäätmekäitlustoimingud. Samuti ei ole ka suusõnaliselt kokku lepitud lepingu lõppemises või kohustuste täitmises AS K poolt, kui viimane kogutud elektroonikaromud mingile kindlale aadressile toimetab. Mitte ükski ülekuulatud isikutest ei oska nimetada AS K poolt kokku kogutud elektroonikaromude kogust, sest AS K ei ole mitte kellelegi nimetatud elektroonikaromusid üle andnud. Asjas puuduvad dokumendid jäätmete koguse, liigi, kaalu ja ohtlikkuse kohta, kuigi vastav kohustus tuleneb otseselt
st ja peab olema iga jäätmekäitleja poolt järgitud. Arusaamatu on AS K esindaja Andrus Kasemaa väide, mille kohaselt ei oleks AS-il K olnud vaja konteinereid XXX, Maardu aadressile üldse viia, sest omab jäätmekäitluskohta Betooni tn 12, Tallinn. Selgusetuks jääb küsimus - miks siis AS K väidetavad elektroonikaromud vaidlusalusele aadressile viis (kui üldse üle 3,94 tonni romusid kogus ja transportis) Väärteoasjas ei ole tuvastatud kellele ja kunas AS K need jäätmed käitlemiseks Narva mnt 21 üle andis ja kas üldse oli tegemist ohtlike jäätmetega. Keskkonnainspektorite poolt toime pandud kontrollkäigu ajal MTÜ asukohta XXX, Maardu ja ka varasemalt ei ole tuvastatud, et vaidlusalusel aadressil oleks ladustatud või muul viisil käideldud elektroonikaromusid. AS K tõi vaheladustamiseks nimetatud aadressile tõenäoliselt ainult 3,94 tonni ulatuses kogutud elektroonikaromu, mille kohta esitati AS K poolt ka metalli vastuvõtu akt. Vastupidist ei ole tuvastatud. Eelnevaga on vastupidiselt väärteoprotokollile ja otsusele tõendamist leidnud, et: AS K ja MTÜ vahel on sõlmitud leping, millest tuleneb AS K kohustus MTÜ poolt korraldatavate tegevuste käigus kokku koguda, transportida, vastu võtta käitlemiseks ja ka käidelda kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid. AS K oli teadlik, et MTÜ on tootjavastutusorganisatsioon, kes ainult korraldab tegevusi, vahetult jäätmete otsest valdust vastu võtmata. 16 AS K esindaja kas ei tea tegelikku elektroonikaromude veokohta või ei ole tahtnud seda kohta menetlejale osundada, muutes menetluse kestel seisukohta ka veo sihtkoha aadressi osas, kuigi nimetatud aadresse Vana Narva 21 a ja Vana Narva 26 on tegelikkuses väga raske segi ajada. AS K ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks ohtlike elektroonikajäätmete otsese valduse üleandmise fakti MTÜ-le . Seega jäid kõik jäätmed peale 3,94 tonni vastu võetud vanametalli AS K valdusesse ja vastutusele, sest nende kohta ei ole vastuvõtuakti MTÜ-le esitatud. Üheski episoodis ei ole ükski MTÜ töötaja või esindaja otseselt käidelnud elektroonikajäätmeid. Menetleja on ühepoolselt ja MTÜ kahjuks tõlgendanud kõiki asjas kogutud tõendeid, hindamata seejuures fakte nende tegelikus kogumis ja jättes alusetult arvestamata AK seletused, kuigi nimetatud seletused vastavad ka dokumentaalsete tõenditega kinnitust leidnud faktidele.
on jäätmete käitlemiseks üleandmine jäätmeloata isikule karistatav, saab jäätmekäitleja üle anda jäätmete otsese valduse ainult jäätmeluba omavale isikule. Seejuures tuleb täita teavitamise kohustus jäätmete omaniku ees ja ka seda kohustust on võimalik täita saatelehe esitamisega. Kui asi ladustatakse omaniku poolt osundatud kohas, peab käsunditäitja veenduma selle koha vastavuses seadusele ja üleandmise korral kolmandale isikule veenduma jäätmeloa olemasolus. Need kohustused ei lähe üle jäätmete omanikule, kes ei ole otsene jäätmete valdaja. Seega oli MTÜ-l põhjendatud ootus, et käsunditäitjad sooritavad tegevusi viisil, mis vastab seadusele, lähtudes ka Keskkonnaministeeriumi ametniku poolt väljendatud seisukohast. Samas on teada et MTÜ ise jäätmekäitlust ise vahetult läbi ei viinud. Eeltoodud põhjusel küsis AS Väätsa prügila ka keskkonnateenistuse sisukohta ladustamise küsimustes. Menetlusalune isik leiab, et Vändra valla episoodis on tõesti eksitud ladustamiskoha jäätmeloa suhtes, kuid pigem kirjalike kokkulepete puudumise tõttu dokumentide vormistuslikes küsimustes ja riigi esindaja suuniste õiguspärasuse eeldamise tagajärjel . Seisukoht mõistetud karistuse ja selle suuruse suhtes: Antud asjas puudub kaebaja poolne õigusvastane tegu ja menetlusaluse isiku süü. Jäätmeseadus § 120 lg 2 sätestab karistuse juriidilisele isikule jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta, missugust tegu karistatakse kuni 50 000 kroonise rahatrahviga. MTÜ-le on pandud süüks teod ja toimingud, mida menetlusalune isik ei ole toime pannud, kuigi menetlusprotokolli kohaselt süüdistatakse ohtlike jäätmete kogumises ilma jäätmeloata ja käitlemises ilma käitluslitsentsi omamata. Kaebaja ja kaebaja esindajad ei ole kordagi vahetult vallanud elektroonikajäätmeid ja ei ole neid ka vahetult käidelnud
mõttes. Jääts § 14 sätestab jäätmete kogumise mõiste, mille kohaselt on jäätmete kogumine jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 19 Eeltoodud paragrahvis on toodud välja komplekskoosseis, mis hõlmab kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist edasise eesmärgipärase tegevuse eesmärgil. MTÜ ei ole teinud ühtegi eelnimetatud tegevustest
tähenduses, samuti ei ole kaebaja poolt toime pandud muud õigusvastast tegu ning puudub vahetu seos teo ja tagajärje vahel, seejuures ei ole avaldunud menetluses MTÜ süüline tegevus. Võttes arvesse kaebaja kogu korraldustegevuse keskkonnasäästlikku ja keskkonda jäätmete koormusest vabastamise eesmärki ning asjaolu, et mitte mingil moel ei kahjustatud keskkonda ja ei tekitatud ka kahju, on kohtuvälise menetleja poolt otsuses mõistetud karistuse suurus absurdne ja vastuolus nii
eesmärgi kui ka karistusõiguslike põhimõtetega. Kaebaja leiab, et üheks
eesmärgiks on looduskeskkonna jäätmekoormusest vabastamine ilma täiendava kahju tekitamiseta – ja nimetatud eesmärgi tagamiseks ongi kutsutud ja seatud tootjavastutusorganisatsioonid, Karistusõiguslikud põhimõtted näevad ette isiku karistamise dispositiivse käitumise eest seatud normi (kui kahjuliku tagajärje hoiatuse) süülise rikkumise tagajärjel. Seega peaks MTÜ tegevuses olema tuvastatud vähemalt hooletus. ‚ Kaebaja leiab, et menetlusalustes tegevustes puudus kaebaja poolne süüline tegu ja kaebaja süüd ei ole menetleja suutnud tuvastada ka menetluse käigus. Kohus juhindub KarS § 81 lg.3-st, VTMS § 29 lg.1 p.5, § 132 p. 3, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.