4-08-1867\2

4-08-1867 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-1867 (6-6/601-5 TL04377) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Ivo Jaama kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse inspektori Tiina Topasia 20.02.2008 koostatud kiirmenetluse otsusele nr 6-6/601-5 TL04377 Ivo Jaama karistamises Tolliseaduse § 85 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Algis Sepp ja Anton Heifets Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Ivo Jaama, IK: 36403110327, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
2. Jätta Ivo Jaama kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse inspektori Tiina Topasia 20.02.2008 koostatud kiirmenetluse otsusele nr 6-6/601-5 TL04377 Ivo Jaama karistamises Tolliseaduse § 85 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni rahuldamata.
3. Jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse inspektori Tiina Topasia 20.02.2008 koostatud kiirmenetluse otsus nr 6-6/601-5 TL04377 Ivo Jaama karistamises Tolliseaduse § 85 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni muutmata.
4. Rahatrahv summas 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast alates tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr 10052031000004 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013264447 Hansapangas, märkides viitenumbriks
5. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 1 tutvumiseks kättesaadav alates 06.05.
6. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 05.06.
7. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata jõustub kohtuotsus 06.06.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse inspektori Tiina Topasia 20.02.2008 koostatud kiirmenetluse otsusega nr 6-6/601-5 TL04377 karistati Ivo Jaamat Tolliseaduse § 85 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni selles, et 15.07.2007 ületas Narva Maantee TP kaudu tollipiiri Novecenter OÜ kaup, milleks oli kuuse saematerjal kogusega 13 pakki, väärtusega 130120,00 RUB. Kaubale vormistati transiidideklaratsioon MRN 07EE5600EE
9. Toll määras piiraja sihttolliasutusse jõudmiseks 17.07.2007 ja paigutas veokile tollitõkendi nr
10. Transiitvedu piiraja jooksul sihttolliasutuses Sadamate TP Kopli TK ei lõpetatud. 30.07.2007 sai OÜ Puidutali printsipaal-esindaja Ivo Jaama transpordifirmast AS Boltec veolehe CMR nr 3511089, millel olid andmed kauba saabumise kohta Tallinna 17.07.
11. Kaup deklareeriti vabasse ringlusse 06.08.2007 deklaratsiooniga 07EE1140EE91527458, so 19 päeva peale transiitveo piiraja lõppu. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikkel 96 lg 1 sätestab printsipaali kui välistransiidi protseduuri haldaja kohustused: a. kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul, pöörates asjakohast tähelepanu meetmetele, mis toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks. b. ühenduse transiidiprotseduuriga seotud sätete järgimise eest. Ivo Jaama kui Puidutali OÜ printsipaali esindaja vastutas transiidi lõpetamise eest sihttolliasutuses Sadamate TP Kopli TK. Transiit jäi tähtaegselt lõpetamata ja Ivo Jaama kui printsipaal jättis oma kohustused täitmata. Taolistel motiividel leidis kohtuväline menetleja, et Ivo Jaama pani toime Tolliseaduse § 85 lg 1 ettenähtud väärteo, so tolliprotseduuri lõpetamiseks ettenähtud tähtaja ületamise. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotletakse vaidlustatud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist ja kaebust motiveeritakse sellega, et kaup laaditi maha Rasmusson OÜ laos ja autojuht ei esitanud transiidi lõpetamiseks vajalikke dokumente, vaid sõitis nendega minema. Niipea kui printsipaal sai dokumendid oma valdusesse, siis tehti viivitamatult ka vajalikud tolliformaalsused protseduuri lõpetamiseks. Ka menetleja on oma otsuses kajastanud, et tolliprotseduur transiit jäi lõpetamata kuna vedajafirma AS Boltec ei esitanud OÜle Puidutali transiidi lõpetamiseks vajalikke dokumente. Kuna OÜl Puidutali puudusid vajalikud dokumendid, siis ei saanud OÜ Puidutali ka tolliprotseduuri lõpetada. KarS § 39 lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Ka tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ei oleks võinud seda ette näha, sest tegemist oli esmakordse juhtumiga. Otsuses on käsitlemata asjaolu, et tolliprotseduuri lõpetamiseks vajalikud dokumendid olid vedaja AS Boltec käes ning OÜl Puidutali puudus võimalus transiidi lõpetamiseks ettenähtud dokumente esitada. Menetleja ei ole seda väidet ümber lükanud ega ka arvestanud karistust kergendava asjaoluna. Printsipaali ja vedaja vahel puudub lepinguline suhe ning printsipaal ei pea vastutama vedaja poolt sooritatud õiguserikkumise eest. ÜTS artikkel 96 sätestab, et kauba vedaja vastutab samuti kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtriigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul, olenemata printsipaali nimetatud kohustusest. Kaebuse esitanud isik jäi kaebuse juurde ja lisas, et kohtuvälise menetleja eesmärk peab olema süüdlase väljaselgitamine. On jäetud välja selgitamata oluline asjaolu, so vedaja süü. Menetlus kestis kuus kuud, menetlus oli põhjalik. Siin on tegemist usalduskohustusega, so kõik eeldavad, et teised täitavad oma kohustusi. Siin on tegemist ka tööjaotuspõhimõttega, mille puhul on Rasmusson OÜ Tolliladu kauaaegne koostööpartner. Samuti on tegemist lubadusriskiga, kuivõrd kui tegutseda lubadusriski piires, siis ei ole kohustusi rikutud. Sellist olukorda ei osanud keegi ette näha kuna puudus varasem sellekohane kogemus. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on seaduslik ning alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub. Kaebuse kohaselt on tegemist 10 aastase kogemusega. Eksimus selles, 2 et alles 10 päeva möödumisel märkas kaebuse esitanud isik rikkumist. Tavapärase hoolsuskohustuse juures peaks seda siiski märkama. Transiidi lõpetamine võttis aega enam kui 18 päeva. Ühenduse määruse kohaselt vastutab kauba transiidi eest printsipaal täies ulatuses. Ta on transiidiprotseduuri haldaja ja vastutab. Printsipaalil lasub kohustus tagada, et kaup ja dokumendid jõuavad määratud ajal sihtpunkti. Asjaolu, et puudub lepinguline suhe vedaja ja printsipaali vahel ei tähenda veel seda, et kõik toimuks õlitatult. Kui lepingulist suhet ei ole, siis ei ole ka alust eeldada, et autojuht teeb kõike seda, mida peab tegema. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kohtuväline menetleja tuvastanud, et kaebuse esitanud isik printsipaalina ei lõpetanud sihttolliasutuses transiitvedu piiraja jooksul ja kaup deklareeriti vabasse ringlusesse 19 päeva pärast transiitveo piiraja lõppu. Esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja seda asjaolu vaidlustanud, kuid on leidnud, et hilinemine toimus vedaja süül, kuivõrd vedaja lahkus koos dokumentidega ning printsipaalil ei olnud enne dokumentide kättesaamist võimalik transiitveo piiraja jooksul kaupa vabasse ringlusesse deklareerida. Seejuures on kohtuväline menetleja süüküsimuse lahendamisel lähtunud Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 96 p 1 sätetest ja kaebuse esitanud isik lähtub kaebuses sama artikli punkti 2 sätetest, mis peaks kaebaja arvates tema süü välistama. Vastavalt Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 96 p 1 sätetele on printsipaal ühenduse välistransiidiprotseduuri haldaja ja printsipaal vastutab nii kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul, pöörates asjakohast tähelepanu meetmetele, mis toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks, kui ka ühenduse transiidiprotseduuriga seotud sätete järgimise eest. Sama artikli p 2 kohaselt kauba vedaja või saaja, kes võtab kauba vastu teades, et see liigub ühenduse transiidiprotseduuri alusel, vastutab samuti kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul, pöörates asjakohast tähelepanu meetmetele, mis toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks, olenemata printsipaali lõikes 1 nimetatud kohustustest. Taolistest sätetest saab järeldada, et printsipaali kohustused on oluliselt laiemad ja ta vastutab välistransiidiprotseduuri haldajana nii kauba liikumise eest algusest lõpuni kui ka selle eest, et seejuures kogu välistransiidiprotseduuri jooksul järgitaks ühenduse transiidiprotseduuriga seotud sätteid. Kauba vedaja vastutab seega oluliselt kitsamas ulatuses ning põhimõtteliselt selle eest, et kaup jõuaks puutumatul kujul sihtkohariigi tolliasutuseni sõltumata printsipaali vastutusest. Seejuures on vedaja huvi kaup puutumatul kujul sihtkohta toimetada, printsipaali huvi on aga oluliselt suurem, kuivõrd ta peab sõltumata vedaja või kauba saaja tegevusest järgima kauba liikumist kogu kauba välistransiidiprotseduuri jooksul. Seega olid printsipaalil kui tolliprotseduuri haldajal, so Ivo Jaamal, tolliprotseduurist tulenevad õigused ja kohustused. Kaebuses on tehtud viide sellele, et artikli 92 kohaselt välistransiidiprotseduur lõpetatakse, kui kaup koos asjakohaste dokumentidega esitatakse sihtkoha tolliasutuses kooskõlas kõnealust protseduuri reguleerivate sätetega. Artikli 96 p 1 teise alapunkti kohaselt lasub aga vastutus transiidiprotseduuriga seotud sätete järgimise eest printsipaalil, mitte vedajal. Samamoodi ei sõltu kauba vedaja käitumisest kauba vabasse ringlusse lubamiseks protseduuride tegemine, kuivõrd vedajal puudub võimalus deklaratsiooni esitada ja välistransiidiprotseduuri lõpetada. Seega peab printsipaal, kes on vastavad kohustused endale võtnud, ise olema huvitatud nõuete täitmisest ja jälgima kauba liikumist ja saabumist ning esitamist sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei tundnud aga kaebuse esitaja selle vastu huvi, mistõttu ei olnud ta teadlik ei kauba saabumisest ega vedaja käitumisest. Samas pidanuks ta huvi tundma seda enam olukorras, kus vedajaga puudusid lepingulised suhted ja lepingu täitmata jätmisest tulenevate sanktsioonide kohaldamise võimalused. Asjaolu, et varem ei ole taolisi olukordi aset leidnud ei ole kohtu arvates asjaoluks, mis välistaks oma kohustuste täitmise vajadust. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas menetlusalune isik, et ta ei vaadanud 3 andmebaasi õigeaegselt, olles samas teadlik oma printsipaali seisundist tulenevatest kohustustest. Seejuures ilmneb I.Jaama enese selgitustest ka seda, et ta läks puhkusele ning avastas enne seda, et transiit on programmis lõpetamata, arvates seejuures, et programmis on vastav märge tegemata. Seega ei asunud ta oma kohustusi täitma ja suhtus nendesse ükskõikselt. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et I.Jaama on toime pannud Tolliseaduse § 85 lg 1 ettenähtud väärteo, so tolliprotseduuri lõpetamiseks ettenähtud tähtaja ületamise. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et I.Jaama on temale inkrimineeritud teo toime pannud hooletusest, sest kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanuks ta seda ette nägema. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oleks I.Jaama süütegu jäänud toime panemata kui ta oleks kohusetundlikult ja tähelepanelikult oma kohustusi täitnud ega oleks suhtunud nende täitmisse ükskõikselt. Kaebuses esitatud väide selle kohta, et teo toimepanemist hooletuse vormis pidanuks arvestama karistust kergendava asjaoluna, loeb kohus asjakohatuks, kuivõrd süüteo toimepanemist ettevaatamatuse vormis KarS § 18 mõttes ei ole vastavalt karistusõiguse põhimõtetele võimalik karistust kergendava asjaoluna arvestada. Küll oleks teo toimepanemine ettevaatamatusest asjaolu, mis mõjutab määratava karistuse määra. Tolliseaduse § 85 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitanud isikut karistati rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana. Kohus asub seisukohale, et arvestades vaidlusaluse kauba väärtust ja määratud piiraja ületamise ulatust, on määratud karistus ettevaatamatusest toime pandud teo eest proportsionaalne süü suurusega ning puudub alus määratud karistuse kergendamiseks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele ning alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks puudub. Märt Toming kohtunik 4