1-07-4202\29

Ärakiri 1-07-4202 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Haapsalu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Prokurör Indrek Kalda Kaitsja Taotlus Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Enno Barndõk taotlus pöörata Tarmo Metsalu’le Pärnu Maakohtu 16.04.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku E.Barndõk taotlus – pöörata Tarmo Metsalu`le (isikukood 36903120327, elukoht XXXXXXXX XX XX XXXXXXXX, töötab XXXXXXX XXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel) Pärnu Maakohtu 16.04.2007.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus 3 (kolm) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva täitmisele.
4. Vangistuse kandmise aja alguseks lugeda Tarmo Metsalu poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõustumist.
5. Kohaldada Tarmo Metsalu suhtes tõkendit elukohast Paasiku 28-91 Tallinn lahkumise keeld, mis seisneb kohustuses mitte lahkuda näidatud elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Tõkend tühistada peale vangistuse kandmisele asumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtule. Asjaolud Pärnu Maakohtu 16.04.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-4202 mõistis kohus T.Metsalu süüdi ja karistas teda liitkaristusena vangistusega 10 kuud, millest oli kantud eelvangistuses 6 kuud vangistust ja ärakandmata karistuseks määras kohus 4 kuud vangistust, milline asendati üldkasuliku tööga 240 tundi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määras kohus T.Metsalu Pärnu Maakohtu 1 Ärakiri 1-07-4202 kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. Kohus määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 19.märts
6. Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne 24.03.2008 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, taotledes T.Metsalu’le mõistetud karistuste täitmisele pööramist, kuna T.Metsalu hoiab kõrvale üldkasulikust tööst. T.Metsalu ei ilmu üldkasulikule tööle alates 16.veebruarist 2008 Haapsalu Linnamajanduse AS-i, mille eest on talle kriminaalhooldaja poolt tehtud üks kirjalik ning mitmel korral ka suulisi hoiatusi. T.Metsalu poolt on tegemata 232 töötundi, mille tegemise tähtajaks oli 19.03.
7. Oma seletuses on T.Metsalu teatanud, et raske majandusliku olukorra tõttu pidi palju töötama oma põhitöökohas ja ÜKT täitmiseks ei olnud aega. Õigustas end sellega, et oli vahepeal haige, kuid tõendit selle kohta esitanud ei ole. Kriminaalhooldaja poolt koostatud tööajakava alusel oli T.Metsalu kohustatud alustama tööd alates 18.maist 2007, kuid tekkisid probleemid, mis olid seotud T.Metsalu poolt määratud päevadel tööle mitteilmumisega, kuigi T.Metsalu palvel olid ÜKT teostamiseks määratud ainult reedesed päevad, et oleks võimalik ÜKT-d põhitöö kõrvalt täita. ÜKT tunde käis T.Metsalu 2007.aastal teostamas vaid ühe korra ning pärast ametliku hoiatust ka teist korda – 15.02.
8. Kokku sai tehtud 8 töötundi. T.Metsalu andis ka ÜKT korraldajale R.Leppik`ule lubaduse hakata järjekindlalt käima ÜKT kohustust täitmas, kuid lubadus jäi täitmata. Tööle mitteilmumise põhjuseks nimetas T.Metsalu ülekoormuse oma alalisel tööl ja ka vahepealse haigestumise, kuid tõendit selle kohta esitanud ei ole. Viimasel vestlusel T.Metsalu siiski tunnistas, et ÜKT mittetäitmise põhjuseks on siiski tema enda süü, kuna ei võtnud määratud kohustust tõsiselt ning seetõttu mõistab, et peab määratud vangistust kandma minema. Kontrollnõudeid jälgis T.Metsalu väga korralikult. Kriminaalhooldaja palub pöörata karistuse täitmisele, kuna T.Metsalu hoidub kõrvale üldkasuliku töö teostamisest. Kriminaalhooldaja jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Tarmo Metsalu, kes kaitsja osavõttu ei soovinud, andis kohtuistungil ütlusi, et ei olnud aega üldkasulikku tööd teha, oli vaja tööd teha, et korterit maksta ja mitte sattuda uuesti kuritegelikule teele. Kui peab minema vangistust kandma, siis pärast pole jälle tööd ja korterit. Ta sai aru, et peab üldkasulikku tööd tegema, teadis, milline on tähtaeg ja teadis, millised on tagajärjed, kui üldkasulikku tööd ei tee. On olnud haige, kuid tõendeid selle kohta ei ole ja need on olnud külmetushaigused. Tööandjat on tavaliselt helistades teavitanud haigustest, kriminaalhooldajale ütles üks kord kui registreerima tuli. Kui nüüd antaks veel võimalus ja pikendataks üldkasuliku töö tegemise tähtaega, siis teeks poole aasta jooksul ära. Saaks nii, et 3 nädalat tööl ja üks nädal Haapsalus. Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. T.Metsalu on aasta jooksul talle määratud 240 tunnist üldkasulikust tööst ära teinud 8 tundi, miks ülejäänud tegemata on, selleks mõjuvat põhjust ei ole. T.Metsalu on oma valiku teinud ta tegi tööd, mille eest talle maksti, mitte ei pidanud vajalikuks üldkasulikku tööd teha. Pole seaduslikku alust üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada. Seadus sätestab, et kui isik hoidub üldkasulikust tööst kõrvale, tuleb pöörata mõistetud karistus täitmisele. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. 2 Ärakiri 1-07-4202 T.Metsalu poolt on teostatud 18.05.2007-19.03.2008 8 tundi üldkasulikku tööd. Nagu kriminaalhooldaja rääkis ja T.Metsalu kinnitas, koostati üldkasuliku töö teostamise ajakava, arvestades T.Metsalu soove ja võimalusi. Kord on isegi T.Metsalu soovil muudetud töö tegemise kohta. Hoolimata sellest on T.Metsalu teostanud vaid 8 üldkasuliku töö tundi. Mõjuvaid põhjuseid, miks ülejäänud tunnid tegemata on, T.Metsalu kohtule ei esitanud. Asjaolu, et T.Metsalu karistuse kandmise asemel valis palgatöö tegemise, on tema valik ja ei ole oluline põhjus, miks karistus on kandmata. KarS § 69 lg 3 sätestab asjaolud, millal kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatada. Selliseid seaduses sätestatud asjaolusid kohtule esitatud ei ole. See, et T.Metsalu on vahepeal olnud külmetushaigustes, ei ole asjaolu, mis oleks tal takistanud nii pika perioodi jooksul üldkasulikku tööd tegemast. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T.Metsalu on näidanud hoolimatut ja ükskõikset suhtumist üldkasuliku töö tegemisse. Kuigi üldkasuliku töö tegemiseks on talle koostatud graafik vastavalt tema soovile, ei ole ta kümne kuu jooksul teostanud rohkem kui 8 üldkasuliku töö tundi. Ta on kriminaalhooldajale korduvalt lubanud asuda üldkasulikku tööd tegema, kuid lubadused on vaid lubadusteks jäänud. T.Metsalule on olnud teada tema õigused, kohustused üldkasuliku töö tegemise ajal ja ka tagajärjed, mis saabuvad, kui ta üldkasulikku tööd ei tee. Vastavalt KarS § 69 lg 6 vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. T.Metsalu on teinud ära 8 üldkasuliku töö tundi, millele vastab 4 päeva vangistust, seega kohtuotsuse järgi on ärakandmata vangistuseks 3 kuud 26 päeva vangistust. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja T.Metsalu´le kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus tuleb pöörata täitmisele, kuna T.Metsalu on tahtlikult kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest ja T.Metsalu tuleb saata talle mõistetud ärakandmata 3 kuu 26 päevast vangistust kandma KarS § 69 lg 6 alusel. Tõkend – kohus leiab, et kohtumääruse täitmise tagamiseks tuleb T.Metsalu suhtes kohaldada KrMS § 127 lg 1, § 128 lg 1 alusel tõkendit elukohast lahkumise keeld. Tõkend seisneb kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Tõkendi valimine on vajalik, et oleks võimalik T.Metsalule peale kohtumääruse jõusutmist edastada tead karistuse kandmisel ilmumise kohta. Peale vangistuse kandmisele asumist T.Metsalu poolt tuleb tõkend tühistada. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda T.Metsalu poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõustumist. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3