← Eesti

4-07-5692\7

Obsah (6)§ 31§ 74§ 132§ 123§ 69§ 150

4-07-5692 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-07-5692 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretä

§ 31lg 1 ja Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi Kr

MS) § 63 lg 1 mõttes. Kõnealuses asjas on tunnistaja nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses nimeliselt nimetamata ning konkretiseerimata. Ilma nimeta tunnistajat ei ole olemas (va anonüümne tunnistaja, keda antud asjas ei esine), mistõttu kaebaja leiab, et seega puudusid kohtuvälisel menetlejal igasugused tõendid väärteo tunnustega teo sedastamiseks. Vastavalt

§ 74

lg 1 p 8 peab väärteomenetluse otsus sisaldama vastulauses esitatu mittearvestamise põhjuse. Käesolevas menetluses esitas I. Ivanov väga põhjaliku vastulause. Seega oleks kohtuväline menetleja oma otsuses pidanud põhjendama, miks ei arvestata vastulauses esitatut, st selles toodud asjaolusid ja väiteid. Otsuses on aga vaid märgitud, et vastulause jäetakse arvestamata, mis ei ole aga eelmärgitud seadusesättele vastav põhjendus vaid üksnes paljasõnaline konstateering, mistõttu ei vasta otsus ka põhjendavas osas seaduses esitatud nõuetele. Seda enam, et nii protokollis kui ka vastulauses on I. Ivanov esitanud omapoolse tunnistaja Diana Mihhailova, keda aga pole peetud vajalikuks üle kuulata. Ka ei ole põhjendatud tunnistaja üle kuulamata jätmist, millega on rikutud kaebaja õigust esitada omapoolseid tõendeid. Sündmuse tehiolude kohaselt märkas väidetavat I. Ivanov`i poolt kinnitamata turvavööga auto juhtimist politseiametnik Arno Tõruke ajal, mil auto temast mööda sõitis, millest viimane teatas teisele politseiametnikule, kes auto peatas ja siis oli I. Ivanov`il turvavöö kinni. Vastulauses on I. Ivanov väitnud, et tema autos ei ole võimalik kinnitamata turvavööga sõidu ajal autos viibida, kuivõrd heliseb ebameeldiv signaal, mis sunnib turvavöö kinnitama. Antud kaebajapoolset vastuväidet ei ole millegagi ümber lükatud ega isegi püütud kontrollida, kuigi seda oleks olnud võimalik vastava menetlustoiminguga fikseerida. Peale selle on autol, millega I. Ivanov sõitis, tehases paigaldatud euronormide kohased peegelklaasid, mistõttu on raskendatud ning teatud nurga alt ja valguse puhul lausa võimatu näha auto sisemusse, seda enam möödasõitva auto puhul. Kaebaja leiab, et antud asjaolu viitab võimalusele, et politseiametnik eksis, kui oletas, et temast möödunud autos oli I. Ivanov`il turvavöö kinnitamata. Oluline on ka see, et sama politseiametnik autot ei peatanud. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 17.10.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja I. Ivanov`i kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: LS § 7435 lg 1 alusel on I. Ivanov`i karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit ning ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit ilma turvavööta seab ennast üliohtlikku olukorda ning see näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab keegi liikluses elu. Mootorsõiduki juhina pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et mootorsõiduki juhtimise eest turvanõudeid rikkudes võidakse karistada rahatrahviga kuni 350 trahviühikut ehk siis kuni 3000 krooni. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Arvestades kõiki asjaolusid, kaasa arvatud menetlusaluse isiku eelnevaid liiklusalaseid rikkumisi, on kohtuväline menetleja kohaldanud laristust alla keskmise trahvimäära. 2

(4)4-07-5692 Menetleja on seisukohal, et menetlusalune isiku poolt esitatud kaebuses toodud väide, et tema ei ole mootorsõidukit juhtinud ilma turvavööta, on ümberlükatud tunnistaja A. T` ütlustega ning leiab, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda karistusest. Politseiamet, analüüsinud viimase aasta liiklusõnnetusi, on jõudnud seisukohale, et peamiseks liiklusõnnetuste põhjuseks on ebaõige sõidukiiruse valik ja/või suurima lubatud sõidukiiruse ületamine. Samas peab tõdema, et üliraskete tagajärgede põhjuseks on sageli turvavarustuse mittekasutamine, st liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv oleks nõuetekohase turvavarustuse kasutamise korral oluliselt väiksem. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes

§ 132p 1 palub kohtuvälise menetleja jätta I.

Ivanov`i kaebus rahuldamata ning kohtuvälises menetluses 20.09.2007.a tehtud otsus muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid I. Ivanov`i suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leidis, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Asja kohtulikul arutamisel ilmnesid vastuolud ühelt poolt kaebaja ning temaga koos sõidukis viibinud tunnistaja Diana Mihhailova ütluste ning sündmuskohal viibinud politseitöötajate Arno Tõrukese ja Toivo Virula ütluste vahel. Hindamaks seda, kelle ütlusi pidada tõepärasemateks, tuleb hinnata kohtus antud ütluste usutavust ja objektiivsust. Kaebaja Igor Ivanov ning tunnistaja Diana Mihhailova kinnitasid, et neil mõlemal oli sõidukiga sõitmise ajal turvavööd kinnitatud. Samuti kinnitas kaebaja, et juhul kui turvavöö on kinnitamata, hakkab sõidukis olev alarmsignaal piiksuma ning teeb edasisõitmise ebamugavaks. Kaebaja kinnitas, et ta ei nõustunud pärast kinnipidamist liikluseeskirjade rikkumise faktiga. Samuti esitas ta politseile ka endapoolse vastulause. Tunnistaja Arno Tõrukese ütluste kohaselt jälgis ta 30.08.2007 a. politseitöötajana liiklust Pärnus Lõuna tänaval eesmärgiga kontrollida turvavööde kasutamist sõidukites. Tagamaks sõidukites viibijatest parema ülevaate, seisis Arno Tõruke Lõuna tänaval, Akadeemia tänavaga ristumise koha juures, s.o. kohas kus sõidukid teevad Akadeemia tänavalt Lõuna tänavale suundumisel 90 kraadise pöörde vasakule. Tunnistaja kinnitas, et kaebaja juhitud sõidukis viibis kaks isikut – meesterahvast juht, kellel turvavöö oli kinnitamata ning kõrvalistuja kohal naisterahvas, kellel turvavöö oli kinnitatud. Avastanud liikluseeskirjade rikkumise, andis Arno Tõruke käega märku nägemisulatuses, veidi eemal viibivale Toivo Virulale sõiduki kinnipidamiseks. Samuti teatas ta talle raadiosaatja teel, et sõiduki juhil ei olnud turvavöö kinnitatud. Pärast sõiduki peatamist Toivo Virula poolt suundus ka Arno Tõruke kinnipeetud sõiduki juurde. Kinnipeetuks osutus Igor Ivanov, s.o. kaebaja. Politseitöötajast kohtuväline menetleja Toivo Virula kinnitas, et mõnikümmend meetrit eemal viibinud „paarimees“ Arno Tõruke andis talle käega märku kaebaja juhitud sõiduki suunas ning teatas raadiosaatja teel, et sõiduk tuleb kinni pidada. Pidanud sõiduki kinni ja suundunud selle juurde, oli juhil turvavöö kinnitamata, kuid kõrvalsõitjal oli see kinnitatud. Kohus leidis, et ei ole põhjust kahelda politseitöötajate Toivo Virula ja Arno Tõrukese kohtus antud ütlustes. Väärteoasja materjalidest nähtub, et väärteoprotokoll on koostatud 30.08.2007 a. kella 17.47ajal. Nimetatud kellaaeg viitab sellele, et sündmus toimus päevasel ja valgel ajal. Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et politseitöötajatel oli täielik ülevaade möödasõitvatest sõidukitest, nad nägid sinna sisse ning nägid samuti ka seda kas sõidukites viibijatel olid turvavööd kinnitatud või mitte. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et politseitöötaja poolt valitud jälgimiskoht – ristmikul asuva Lõunahosteli ees kõnniteel, s.o. mõned meetrid 90 kraadisest ristmikust vasakule, kus sõidukid oluliselt peavad aeglustama ja vähendama kiirust, võimaldab sõidukite esi ja küljeakende kaudu täpselt jälgida ja fikseerida sõidukis viibijaid ning seda, kas nad on nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud või mitte. Tunnistaja poolt on täpselt fikseeritud, et sõidukis viibis kaks isikut – juht ja kaassõitja, kusjuures kaassõitjal oli turvavöö erinevalt juhist kinnitatud. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et politseitöötajal oli 3

(4)4-07-5692 täpne ülevaade sõidukis viibinutest ning sellest kellel turvavöö oli kinnitatud ja kellel mitte. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et politseitöötaja, kes viibis üksnes mõne meetri kaugusel aeglaselt liikuvast sõidukist, nägi valesti ning andis teisele politseitöötajale alusetu märguande sõiduki kinnipidamiseks. Kohtuvälise menetleja, väärteoprotokolli koostanud Toivo Virula ütluste kohaselt nägi ka tema auto juurde minnes, et sõiduki juhil oli turvavöö kinnitamata (nn. „üleval“). Samuti kinnitas ta, et nägi ka seda, et sõidu ajal oli juhil turvavöö kinnitamata, kuid kõrvalistujal kinnitatud. Kuivõrd Toivo Virula ja Arno Tõrukese ütlused haakuvad omavahel, ei pea kohus tõenäoliseks, et mõlemad politseitöötajad nägid valesti, peatasid alusetult sõiduki ning koostasid seejärel alusetult väärteoprotokolli. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist asjaolu, et Igor Ivanov juhtis sõidukit, olles turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata ning pani oma tegevusega toime Liikluseeskirjade rikkumise § 68 p 5 järgi. Samuti pani ta toime Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leidis, et 30.08.2007 a. vanemkonstaabli Toivo Virula poolt koostatud väärteoprotokoll on vastavuses

§ 69kehtestatud nõuetele.

Samuti on protokolli tehtud nõuetekohane märge (rist vastavas kastis) protokollile lisatud tõendi – tunnistaja ülekuulamise protokolli kohta. Nimetatud tõend on ära nimetatud ka protokolli osas, milline nimetab ära muud tõendid ja andmed. Otsuse tegemisel väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetanud, et kaebaja on asjas esitanud vastulause. Samas on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et vastulauses esitatu ei anna väärteoprotokollis äratoodu ning sellele lisatud tunnistaja seletuse ümberlükkamiseks. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on vastulauses esitatut tõlgendanud õigusrikkumist mitteümberlükkava tõendina, ei anna antud juhul alust väärteootsuse tühistamiseks, kuna kohtuvälisel menetlejal on tõendeid hinnates õigus asuda seisukohale, et vastulauses esitatu ei ole muude tõenditega kinnitamist leidnud. Asja kohtulikul arutamisel ei tuvastanud kohus kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi

§ 150järgi.

Igor Ivanovi käitumises ei ole tuvastatud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Talle kohaldatud karistus vastab KarS § 56 lg 1 kohaselt toimepandud teo raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et Igor Ivanovi poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Anna Kristiina Tomsoni 20.09.2007 a. väärteootsus muutmata. Teet Olvik Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.