Obsah (4)

§ 310§ 181§ 175§ 7

1-07-5474 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsembril 2007, Tartu Kriminaalasja number 1-07-5474 (06260102138) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mat

§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1; 340 lg 2 p 1 tühistada Tartu Maakohtu 24. septembri 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-5474 täies ulatuses ja mõista Marika Kodis ja Juri Kornejev nende süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2,3 järgi õigeks.

§ 310lg 2 alusel jätta K.M.

vaatamata. tsiviilhagi läbi Marika Kodisele ja Juri Kornejevile kohaldatud tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – tühistada.

§ 181

lg 1 alusel jätta Marika Kodiselt

§ 175

lg 1 p 4 alusel väljamõistetud advokaaditasu 7363 krooni,

§ 175

lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 3 krooni 50 senti ja

§ 175

lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud postikulu 58 krooni riigi kanda.

§ 181

lg 1 alusel jätta Juri Kornejevilt

§ 175

lg 1 p 4 alusel väljamõistetud advokaaditasu 7363 krooni,

§ 175

lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 3 krooni 50 senti ja

§ 175

lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud postikulu 58 krooni riigi kanda. Kaitsjatasu advokaat Aivar Hindi poolt Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 11 800 krooni jätta riigi kanda. Kannatanute K.M. ja K.M. poolt Tartu Maakohtus oma esindajale Maia Ploomile osutatud õigusabi eest tasutud 7000 krooni ja Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest tasutud 3000 krooni jätta kannatanute endi kanda. Marika Kodise ja Juri Kornejevi kaitsja apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 5 detsembrist

1. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks 2 kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
2. detsembrist
3. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
4. detsembrist
5. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
6. septembri 2007 otsusega mõisteti Marika Kodis süüdi ja karistati KarS § 22 lg 3 - § 209 lg 2 p 2, 3 järgi 1-aastase vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui M. Kodis ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati, et M. Kodis on kohustatud katseaja jooksul hüvitama kannatanu K.M. tekitatud ja käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud kahju summas 355 000 krooni (summa mõistetud välja solidaarselt M. Kodiselt ja Juri Kornejevilt). Sama kohtuotsusega mõisteti Juri Kornejev süüdi ja karistati KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi 1aastase vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui J. Kornejev ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati, et J. Kornejev on kohustatud katseaja jooksul hüvitama kannatanu K.M. tekitatud ja käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud kahju summas 355 000 krooni (summa mõistetud välja solidaarselt M. Kodiselt ja J. Kornejevilt). Kohus rahuldas K.M. tsiviilhagi ning mõistis välja M. Kodiselt ja J. Kornejevilt solidaarselt K.M. kasuks 355 000 krooni. Maakohus arutas M. Kodisele ja J. Kornejevile KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistust selles, et M. Kodis kui OÜ K. P. (registrikood 1XXXXXXXX ) esindaja ja J. Kornejev kui OÜ K. P. (registrikood 1XXXXXXXX ) juhatuse liige grupis koos lõid K.M.
7. septembril 2003 lepingu nr XXXXXXX ja
8. oktoobril 2003 lepingu nr XXXXXXX lisa sõlmimisega ebaõige ettekujutuse, et OÜ K. P. paigaldab ja ehitab Tartus X krundile kokkupandava maja G
9. Tegelikkuses J. Kornejev ja M. Kodis nimetatud maja paigaldama ei asunud ega kavatsenudki seda teha, vaid nende eesmärk oli saada varalist kasu, pannes K.M. suhtes toime pettuse alljärgnevalt: - K.M.
10. septembril 2003 lepingu nr XXXXXXX ja
11. oktoobril 2003 lepingu nr XXXXXXX lisa koostamisel ja sõlmimisel kasutas J. Kornejev vale perekonnanime Kodis, eesmärgiga takistada pettuse ilmsikstulekul oma isiku leidmist K.M. poolt; - olles teadlik, et Tartus X krundil ei ole detailplaneeringut, maja ehitusprojekti ning ehitusluba, sõlmisid J. Kornejev ja M. Kodis K.M.
12. septembril 2003 lepingu nr XXXXXXX tegelikkuses täitmiseks võimatutel tingimustel, mille kohaselt pidi uue maja vundament valmis olema
13. oktoobriks 2003 ja lepingu täitmise lõpptähtajaks oli
14. detsember 2003, eeldusel, et tellija K.M. on OÜ-le K. P. raha üle kandnud, kasutades nii 3 - - - ära K.M. ja tema vanemate Evi ja K.M. mitteteadlikkust maja ehitamisest ning sellega seotud dokumentidest; kasutasid K.M.
15. septembril 2003 sõlmitud lepingus nr XXXXXXX maja G projekti autorina õigustamatult ja pettuse eesmärgil E.I. nime ning vana litsentsinumbrit XXXXXXXXXXXXX ja esitasid pettuse varjamiseks
16. a detailplaneeringu koostajale OÜ O. juhatuse liikmele S.O. ja tellijale E.M. maja joonised ning seletuskirjad, kust nähtus, et need on osaliselt koostatud E.I. nimelt, kuid mis ei olnud E.I. koostatud, püüdes nii näidata S.O. ja E.M. , et on olemas Tartus X maja ehitamiseks E.I. poolt koostatud ehitusprojekt. Tegelikkuses OÜ-l K. P. , M. Kodisel ja J. Kornejevil puudus ehitusseaduse §-le 18 vastav ehitusprojekt, mis oleks võinud olla ehitusloa taotlemise aluseks; esitasid sõlmitud lepingute alusel Tartusse X krundile maja püstitamise eest K.M. järgmised ettemaksuarved: 01.09.2003 arve-saatelehe nr 02/15 summas 100 000 krooni maksetähtajaga 02.09.2003, 14.09.2003 arve-saatelehe nr 02/16 summas 100 000 krooni maksetähtajaga 15.09.2003, 23.09.2003 arve-saatelehe nr 02/17 summas 100 000 krooni maksetähtajaga 24.09.2003 ja 28.10.2003 arve-saatelehe nr 02/20 summas 55 000 krooni maksetähtajaga 29.10.2003, kavatsusega maja tegelikkuses mitte püstitada ja ettemaksusumma omastada, ning petsid seeläbi kogusummas 355 000 krooni välja K.M. isalt K.M. lt kui kolmandalt isikult VÕS § 78 mõttes, kelle Hansapanga arvelduskontolt number XXXXXXXXX K.M. abikaasa E.M. tasus esitatud arve-saatelehtede alusel OÜ K. P. arvelduskontole number XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 02.09.2003 100 000 krooni, 15.09.2003 100 000 krooni, 24.09.2003 100 000 krooni ja 29.10.2003 55 000 krooni; tegelikkuses puudus OÜ-l K. P. , J. Kornejevil ja M. Kodisel ehitamist, projekteerimist ja ehitusjuhtimisega tegelemist võimaldav registreering majandustegevuse registris, mis oli nõutav ehitusseaduse § 42 lg 1 p 1 järgi, seega polnud võimalik seadusi järgides algusest peale täita K.M. sõlmitud lepingut. M. Kodis ja J. Kornejev ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on J. Kornejevi süü talle esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi tõendamist leidnud, M. Kodise osas on tõendatud kaasaaitamine kelmuse toimepanemisele, mistõttu kohus tunnistas ta süüdi KarS § 22 lg 3 - § 209 lg 2 p 2, 3 järgi. Piiritlemaks kelmust kui kuritegu tsiviilõiguslikust pettusest, on oluline kindlaks teha, millal süüdlasel tekkis tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-12400 rõhutanud järgmist: “Kui tuvastatakse, et süüdlane ei kavatsenud juba enne lepingu sõlmimist selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse, on teiste kuriteo koosseis elementide olemasolul tegemist kelmusega.“ Tõendid kinnitavad, et J. Kornejev ja M. Kodis ei kavatsenud K.M.
17. septembril 2003 lepingut sõlmides lepingu tingimusi täita. Kohus peab usaldusväärseks kannatanute ja tunnistaja E.M. ütlusi, et lepingu sõlmimise eelselt oli nii M. kui ka M. Kodise ja J. Kornejevi vahel kokkulepe, et kõik maja ehitamisega kaasnevad toimingud dokumentatsiooni kordaajamise näol teostab M. Kodis, keda M. pidasid OÜ K. P. esindajaks või projektijuhiks. J. Kornejev on kinnitanud, et M. Kodis aitas teda dokumentatsiooni koostamisel, samuti on ta kinnitanud, et ajalehes olevas kuulutuses oli M. Kodise telefon, seega tegutses M. Kodis kolmandate isikute ees sisuliselt äriühingu esindajana. Ka M. Kodise ütluste kohaselt suhtles just tema aktiivselt M. ga ja esitas neile nii maja jooniseid kui ka lepingu. Seega on usaldusväärne K.M. ja E.M. väide, et läbirääkimised maja ehitamise asjaolude kohta viidi läbi E.M. ja M. Kodise 4 vahel. Kannatanud ja ka tunnistaja E.M. kinnitasid kohtus, et jutt sellest, et M. peavad ise dokumentatsiooni korda ajama, tekkis alles pärast raha osalist tasumist. Nimetatud ütlusi kinnitavad ka X detailplaneeringuga seotud dokumendid, millised kajastavad, et detailplaneeringu taotlus on sisse tulnud
18. septembril
20. septembri 2003 lepingu kohaselt oli OÜ K. P. võtnud endale järgmised kohustused: osaühing pidi tellijale üle andma kokkupandava maja G 1, koostama maja G projekti, mis sisaldab ka maja vee- ja kanalisatsiooni projekti ja on tehtud vastavalt seletuskirjale E.I. reg.nr XXXXXXXXXXXXX reg.kp 07.02.03, ja paigaldama maja vastavalt seletuskirjale aadressil R
21. M. Kodis on kinnitanud, et nad ei selgitanud välja, kas M. l oli olemas kogu vajalik dokumentatsioon maja ehitamiseks, sest ta eeldas, et kõik on korras. M. Kodis väitis ka, et on varemgi abistanud kliente maja ehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamisel ja oli teadlik asjaajamise korrast. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et M. Kodis ja J. Kornejev pidid enne osaühingule võetavaid kohustusi kindlaks tegema esmalt asjaolu, kas K.M. on olemas dokumentatsioon, mis võimaldaks maja G projekti koostamist ja kas on takistusi maja paigaldamiseks vastavalt seletuskirjale aadressil R
22. J. Kornejevi ja M. Kodise selgitused, et nemad ei pidanudki huvi tundma ehitusloa, detailplaneeringu ja omanikeringi vastu, ei ole kooskõlas lepinguga. Asjaolu, et lepingu punktis 2.10 on kirjas, et tellija kohustub vormistama ehitusloa, ei lükka ümber kannatanute ja tunnistaja E.M. ütlusi selle kohta, et kokku lepiti suusõnaliselt teisiti, ega ka seda, et lepingus kajastatud kohustuste täitmiseks pidid M. Kodis ja J. Kornejev omama täpset informatsiooni nii detailplaneeringu, ehitusloa kui ka kinnistu omanike kohta. Asjaolu, et süüdistatavad nimetatud asjaolusid enne lepingu sõlmimist ei üritanudki teada saada, kinnitab veelkord, et süüdistatavatel puudus juba lepingut sõlmides soov ja tahe seda täita. Küll aga lõid süüdistatavad nii kannatanutele kui ka tunnistaja E.M. nii läbirääkimiste käigus kui ka lepingut sõlmides ettekujutuse, et nad on valmis kolme kuuga laskma koostada maja projekti, kokkupandava maja komplekteerima ja selle paigaldama. Lepingust ei nähtu, et maja paigaldamine peaks toimuma kellegi teise poolt kui OÜ K. P. . Kannatanud ja tunnistaja E.M. kinnitasid, et nemad said aru, et OÜ K. P. ehitab neile kolme kuuga valmis maja ja ajab korda ka vajalikud dokumendid ning seda 400 000 krooni eest; hiljem kui osa raha oli tasutud, ilmnes, et dokumendid peavad nad ise korda ajama, kuid lepingu sõlmides oli neile antud teisesisuline lubadus. Seega M. Kodis ja J. Kornejev lõid kannatanutele ning tunnistaja E.M. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse maja ehitamise asjaolude kohta ja kannatanud sattusid eksimusse. Eksimus seisnes selles, et kokku lepitud tingimused ja tegelikud asjaolud ei langenud ühte, kuid kannatanuid veendi, et süüdistatavad on suutelised ja soovivad neile maja kiiresti ehitada ja seda 400 000 krooni eest. Tänu ettekujutusele sõlmitava lepingu läbi saadavast hüvest ja lähtudes lepingu tingimustest maksis K.M. K.M. eest osamaksed, kokku 400 000 krooni. Süüdistatavate suhtumist sõlmitud kokkuleppesse iseloomustab hästi M. Kodise kohtus antud vastus küsimusele, et miks võeti kannatanutelt raha vaatamata sellele, et sai teatavaks, et neil ei ole ehitusluba, et raha võeti vastavalt lepingule ja see oli garantiiks, et inimene lepingust ei tagane. Seega oli süüdistatavatel kindel soov kannatanud lepinguga siduda ja saada varalist kasu. Süüdistatavate ütlused, et nad ootasid mitu aastat, et asuda lepingut täitma, kuid keegi ei andnud neile teada, et detailplaneering on valminud, on ennastõigustavad ja lükatud ümber teiste tõenditega, eelkõige OÜ K. P. kontol nr XXXXXXXXXXXXX kajastatud toimingutega peale
23. oktoobrit
24. Peale K.M. poolt
25. oktoobril 2003 tehtud ülekannet summas 55 000 krooni on OÜ K. P. teinud veel vaid neli makset kauba eest erinevatele kauplustele, võtnud vastu M.M.
26. novembril 2003 2000 krooni ja edasi järgnevad vaid üks sularaha väljavõtmine ning kaardi hooldustasu aastatel 2003 ja 2004, seega puuduvad viited asjaolule, et äriühing oleks peale
27. oktoobrit 2003 tegutsenud. Küll on aga J. Kornejev iga K.M. ülekande järgselt koheselt arvelduskontolt välja võtnud sularahas poole tasutud 5 summast. Kuludokumente, mis kajastaks, et väljavõetud sularaha eest on ostetud lepingu täitmiseks vajalikku materjali, esitatud ei ole. Ennastõigustav ja mitteusutav on ka süüdistatavate väide, et materjali osteti, kuid seda hoiti laos, kus see osaliselt hävis, osaliselt varastati ja osaliselt paigutati teistele objektidele. Mingeid tõendeid süüdistatavad oma väidete tõendamiseks esitanud ei ole. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et J. Kornejev koos M. Kodisega kasutas
28. septembril 2003 sõlmitud lepingus nr XXXXXXX maja G projekti autorina õigustamatult ja pettuse eesmärgil E.I. nime ning vana litsentsinumbrit XXXXXXXXXXXX . J. Kornejevi selgitus, et tegemist on kirjaveaga, ei ole usutav, eriti arvestades asjaolu, et tema kasutuses olevatel E.I. koostatud joonistel olid peal õiged andmed. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et nimetatud joonised esitas M. Kodis pettuse varjamiseks
29. a detailplaneeringu koostajale OÜ O. juhatuse liikmele S.O. ja tellijale E.M. . Joonistelt oli võimalik välja lugeda, et need on koostatud E.I. nimelt, püüdes nii näidata S.O. ja E.M. , et on olemas X maja ehitamiseks E.I. poolt koostatud ehitusprojekt. Tegelikult puudus nii OÜ-l K. P. , M. Kodisel kui ka J. Kornejevil ehitusseaduse §-le 18 vastav ehitusprojekt, mis oleks võinud olla ehitusloa taotlemise aluseks. OÜ-l K. P. , J. Kornejevil ja M. Kodisel puudus ka ehitamise, projekteerimise ja ehitusjuhtimisega tegelemist võimaldav registreering majandustegevuse registris, mis oli nõutav ehitusseaduse § 42 lg 1 p 1 järgi, seega polnud süüdistatavatel OÜ K. P. nimel võimalik seadusi järgides täita K.M. sõlmitud lepingut. K.M. kandis OÜ-le K. P. üle 355 000 krooni. Ainus isik, kes omas deebetkaardi kasutamise õigust ja kelleks oli J. Kornejev, on peale iga K.M. ülekannet sularahas välja võtnud vähemalt poole tasutud ettemaksust. Kriminaalasjas ei ole esitatud dokumente, mis tõendaksid, et sularaha eest osteti lepingu täitmiseks vajalikku. Seega sai J. Kornejev kasutada väljavõetud sularaha isiklikuks otstarbeks ja on saanud varalist kasu. Kuivõrd M. Kodis ei olnud OÜ K. P. nimel pädev tegema tehinguid, muuhulgas ka võtma välja sularaha või tasuma makseid, siis ei ole leidnud kinnitamist, et ka tema on lepingu järgi saadud rahast kasu saanud. Kohtul on küll kahtlus, et M. Kodis, kes oli M. ga läbirääkimisel aktiivsem kui J. Kornejev ja oli teadlik äriühingu tegevusest, sai ilmselt läbi pettuse kasu, kuid kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Eeltoodust tulenevalt kvalifitseeris kohus M. Kodise poolt toimepandu läbi KarS § 22 lg 3, leides, et M. Kodis oli kaasaitaja, kes tahtlikult osutas J. Kornejevile nii füüsilist kui ka vaimset kaasabi kelmuse toimepanemisel. Süüdistusest tuleb

§ 7lg 3 sätestatud põhimõtet kohaldades välja jätta asjaolu, et J.

Kornejev lepingu ja lepingu lisa koostamisel ja sõlmimisel kasutas vale perekonnanime Kodis, kuivõrd ei ole tõendeid, mis kinnitasid, et sellise teguviisi eesmärk oleks olnud takistada pettuse ilmsikstulekut ja isiku hilisemat leidmist. Kohus leidis, et J. Kornejevi ja M. Kodise tegevus ei olnud suunatud mitte tsiviilõiguslike suhete loomisele kannatanutega, vaid nende tegevuse sihiks ja eesmärgiks oli varalise kasu saamine pettuse teel. Nimetatud asjaolule viitavad tuvastatud faktilised asjaolud ja süüdistatavate käitumine ning ka ütlused kohtus. Süüdistatavad tegutsesid otsese tahtlusega. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu 6 M. Kodise ja J. Kornejevi kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista M. Kodis ja J. Kornejev õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole süüdistatavad loonud kannatanutele teadvalt ebaõigeid ettekujutusi seoses X maja ehitusega. Kannatanute ja süüdistatavate suhted põhinesid tsiviilõiguslikul lepingul nr XXXXXXX ning selle lepingu täitmise käigus sõlmitud kokkulepetel. Viidatud lepinguga kohustus OÜ K. P. tellima elamu ehituseks X kinnistule ehitusprojekti ning valmistama vajalikud P. , samuti organiseerima elamu komplekteerimise. Lepingust tulenesid vastastikused kohustused mõlemale poolele (VÕS § 111 lg 1) ning ühe lepingupoole kohustuste täitmisest sõltus teise lepingupoole kohustuste täitmise võimalikkus. Kirjalikust lepingust ei nähtu OÜ-le K. P. kohustust ajada korda täies ulatuses X ehitatava maja dokumentatsioon. Süüdistavate, kannatanu K.M. , samuti tunnistaja E.M. ütlustega on tõendatud, et K.M. kinnistu X kaasomanikuna võttis endale kohustuse taotleda kohalikult omavalitsuselt X detailplaneeringu algatamist ning peale detailplaneeringu valmimist ja kehtestamist kohustusid M. informeerima sellest J. Kornejevit ja M. Kodist. Detailplaneeringu kehtestamise järel olnuks OÜ-l K. P. võimalik tellida ehitusprojekt arhitekt E.I. , vastavalt

1. septembri 2003 lepingu punktile 1.2, ning seejärel vastavalt lepingu punktile 2.10 oleks tulnud tellijal, s.o K.M. taotleda ehitusluba. Ilma kehtestatud detailplaneeringuta ei olnud OÜ-l K. P. võimalik ehitusprojekti tellida (planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 1, ehitusseaduse § 19 lg 1 p 1). Vastavalt ehitusseaduse §-dele 22-23 on ehitise püstitamiseks vajalik ehitusluba, mille väljastab kohalik omavalitsus. Ehitise ehitamine ilma detailplaneeringu, ehitusprojekti ning ehitusloata on kvalifitseeritav ehitusseaduse § 69 alusel väärteona. X detailplaneeringu algatamist on K.M. taotlenud
2. septembril 2003 ning detailplaneering on kehtestatud
3. jaanuaril
4. Eelmärgitust tulenevalt ei olnud OÜ-l K. P. võimalik kuni
5. jaanuarini 2006 täita sõlmitud lepingut. Lepingu punkti 11.3 kohaselt on OÜ-l K. P. õigus ühepoolselt leping lõpetada m.h ka juhul, kui tellija takistab lepingu täitmist. VÕS § 111 lg 1 tuleneb, et juhul kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuste täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Seega ei saanud OÜ K. P. oma lepingulisi kohustusi täita tellija (kannatanute K. ja K.M. ) tegevusest v tegevusetusest tulenevalt. X kinnistu detailplaneeringu kehtestamisest ei informeerinud kannatanud ega ka tunnistaja E.M. OÜ-t K. P. ega ka J. Kornejevit ja M. Kodist. Detailplaneeringust kehtestamisest kuulsid süüdistatavad uurijalt kriminaalasja menetlemisel. Puitmaja oleks olnud võimalik püstitada kolme kuuga, kuivõrd algselt detailplaneeringust juttu ei olnud. Ka olid kannatanud kinnitanud, et kinnistu kuulub täies ulatuses K.M. O. sse. Hiljem selgus, et kinnistu oli K.M. ja E.M. kaasO. s ning et nad soovivad enne maja ehitust detailplaneeringuga kinnistu jagada, et vältida tulevase ehitise osalist kuulumist teisele kaasomanikule. Nimetatud asjaoludest informeerisid kannatanud süüdistatavaid alles mõni aeg peale lepingu sõlmimist. Juhul kui on tegemist üksikelamu ehitusprojekti koostamisega, siis on võimalik kohalikust omavalitsusest taotleda projekteerimistingimused ja sellisel juhul ei ole detailplaneering nõutav (planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 2). Juhul kui kannatanud oleksid piirdunud projekteerimistingimuste alusel ehitusprojekti tegemise ja elamu püstitamisega sooviga, siis olnuks leping OÜ K. P. poolt kolme kuuga täidetav. Asjad kulgesid teisiti, kuna kannatanud otsustasid tellida oma tuttavalt projekteerijalt S.O. detailplaneeringu tegemise, mille algatamisest
6. septembril 2003 kuni kehtestamiseni
7. jaanuaril 2006 kulus üle kahe aasta. Peale lepingu sõlmimist tõi OÜ K. P. kannatanute kinnistule ehitatava maja P. , m.h seinte karkassid, mis on tõendatud kannatanute, tunnistaja E.M. ja süüdistatavate ütluste ning 7 vaatlusprotokolli ja fototabelitega. Ostetud oli teisigi ehitusmaterjale, mille ostmist tõendavate kuludokumentide (arved, arve-saatelehed) toimikumaterjalide juurdevõtmist taotles kaitsja esimesel kohtuistungil kriminaalasja sisulise arutamise algul. Maakohus keeldus nimetatud dokumentide asja juurde võtmisest, millega on rikutud kaitseõigust. Seda, et OÜ-l K. P. oli kokkulepe X püstitatava elamu karkassi ehituse kohta, tõendab hinnapakkumine P.E. OÜ-lt. Süüdistatavad on varasemalt kasutanud arhitekt E.I. teenuseid projekteerimisel, milline asjaolu on tõendatud tunnistaja E.I. ütlustega. Ka X püstitatava puitelamu ehitusprojekti soovisid nad tellida E.I. . Süüdistatavad ei esitanud jooniseid M. le projektina, vaid neid tuleb käsitleda eskiisjoonistena, millised olnuks aluseks ehitusprojekti koostamisel. Jooniste abil püüdsid M. Kodis ja J. Kornejev välja selgitada, millist maja tellija soovib. Samas ei saa väita, et viidatud eskiisjoonised oleksid olnud täiesti kasutud, kuna viidatud jooniseid kasutas oma ütlustel tunnistaja S.O. detailplaneeringu koostamisel. OÜ K. P. põhitegevusalaks vastavalt äriregistri andmetele oli ehitusdetailide ja P. e tootmine, millega tegelemiseks ei olnud vajalik registreering majandustegevuse registris. Ehitustööde tegemisel, mille puhul oli vajalik registreering, kasutas OÜ K. P. alltöövõtjate, sh P.E. OÜ teenuseid, kellel oli vajalik registreering olemas. Lepingu punktis 7.3 on otseselt viidatud võimalusele kasutada alltöövõttu. Registreeringuta ning tegevusloata tegutsemist kvalifitseeritakse alates
8. märtsist 2007 KarS § 372 kohaselt väärteona, seega ei saaks nimetatud tegu menetleda kriminaalmenetluse raames. Seega ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et süüdistatavatel puudus juba lepingut sõlmides soov ja tahe seda täita. Tsiviilõigusliku lepingu mittetäitmist ei saa käsitleda kelmusena, vaid lepingu rikkumisena. Kui lepingut ei saa täita, siis tuleb välja selgitada, kas selleks on objektiivseid põhjusi ning kelle süül täitmist ei toimu. Süüdistatavate viidatud asjaolu, et lepingu mittetäitmine on toimunud kannatanute süül, kohus käsitlenud ei ole. Kohus ei ole piisavalt analüüsinud apellatsioonis viidatud tõendeid, mis seavad kahtluse alla süüdistatavate poolt neile inkrimineeritud süüteo toimepanemise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Kannatanute Kaljo ja K.M. esindaja leidis, et maakohtu otsus on õige ja muutmisele ei kuulu. Kannatanud nõustusid esindaja arvamusega. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad M. Kodise, J. Kornejevi, kaitsja, kannatanud Kaljo ja K.M. i, nende esindaja, prokuröri ning tutvunud kõigi kriminaalasja materjalidega leiab, et Tartu Maakohtu otsus kuulub tühistamisele täies ulatuses kohtuliku uurimise ühekülgsuse tõttu. M. Kodisele ja J. Kornejevile esitatud süüdistusest nähtuvalt lõid nemad lepingute nr XXXXXXX ja XXXXXXX lisa sõlmimisega K.M. ebaõige ettekujutuse, et OÜ K. P. paigaldab ja ehitab Tartus X krundile kokkupandava puitmaja. 8 Süüdistusest nähtuvalt seisnes pettus sisuliselt selles, et olles teadlikud Tartus X krundil puuduvast detailplaneeringust, maja ehitusprojektist ning ehitusloa puudumisest, sõlmisid siiski maja ehituslepingu maja ehitamiseks, kusjuures leping sõlmiti tegelikkuses täitmiseks võimatutel tingimustel, see on kolme kuu jooksul. Seega tuleneb süüdistusest, et M. Kodis ja J. Kornejev petsid K.M. juba enne lepingu XXXXXXX sõlmimist, millest tulenevalt sattus K.M. eksitusse ning sõlmiski nimetatud lepingu ning tema isa K.M. tegi hilisema varakäsutuse. Taolisele seisukohale on sisuliselt jõudnud ka maakohus, kes on otsuses leidnud, tulenevalt kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatavad ei kavatsenudki K.M. lepingut sõlmides lepingu tingimusi täita. Oma taolist otsustust on maakohus põhjendanud muuhulgas ka sellega, et kannatanute ja tunnistaja E.M. ütlustest tulenevalt oli juba enne lepingu sõlmimist süüdistatavate ja kannatanu vahel kokkulepe, et ehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni ajavad korda süüdistatavad, kuid tegelikkuses nad seda ei teinud. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et otsustamaks kas M. Kodis ja J. Kornejev on toimepannud kelmuse tuleb vastata küsimusele, kas ja millega on süüdistatavad petnud enne ehitamislepingu sõlmimist või selle sõlmimise hetkel K.M. . K.M. ütluste kohaselt tekkis temal soov maja ehitamiseks. Märganud ajalehes kuulutust, millise kohaselt OÜ K. P. taolist teenust pakkus, otsustasidki nad perekonnas nimetatud firmaga ühendust võtta. Tema ema E.M. helistas firmasse ning M. Kodis tuli nendega kohtuma. Kohtumine toimus tema ema ja M. Kodise vahel, sest ta ise oli sellel ajal tööl. Teist korda toimus kohtumine M. Kodisega siis kui sõlmiti leping maja ehitamiseks tema ja OÜ K. P. vahel. M. Kodise ja J. Kornejeviga kohtuski ta esimest korda just lepingu sõlmimise ajal. Kuna tema soovis maja ehitamist, siis kirjutas tema ka lepingule alla. OÜ K. P. e poolt allkirjastas lepingu J. Kornejev. Lepingu luges ta läbi. Kõigest, mis lepingus kirjas oli, ta aru ei saanud, kuid tal ei olnud ka vastuväiteid lepingu sõlmimisele. Pärast lepingu sõlmimist selgus, et vajalik on krundile teostada detailplaneering, millise lubas M. Kodis korda ajada. Mõne aja möödudes selgus, et detailplaneeringu koostamist tuleb siiski temal endal taotleda ja tema isa kui krundi kaasomanik pöördusidki S.O. poole. K.M. poolt ringkonnakohtus tehtud täpsustuse kohaselt oli S.O. poole pöördumise eesmärgiks jagada krunt kolmeks kinnistuks ning teha detailplaneering krundile, kuhu pidi ehitatama tema maja. Maakohtu istungil on K.M. vastates prokuröri küsimusele, kes pidi vastutama maja ehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni kordaajamise eest, väitnud, et dokumentatsiooni lubasid korda ajada süüdistatavad. Ringkonnakohtu istungil esitatud täpsustavale küsimusele, millal süüdistatavad nimetatud lubaduse andsid, vastas K.M. , et lubaduse korda ajada vajalikud dokumendid andis M. Kodis pärast lepingu sõlmimist. K.M. selgitas ka seda, et enne lepingu sõlmimist ei olnud dokumentidest juttugi. M. Kodis ega ka J. Kornejev ei küsinud nendelt midagi ehituseks vajalike dokumentide kohta ja ka tema ei rääkinud neile dokumentidest midagi. Kannatanu K.M. ütluste kohaselt sõlmis tema tütar OÜ-ga K. P. lepingu maja ehitamiseks Tartus X krundile. K.M. ütluste kohaselt tema M. Kodise ja J. Kornejeviga eriti ei suhelnud ja seetõttu kuulis toimunust tütre ja abikaasa vahendusel. K.M. maakohtus antud ütluste kohaselt pidid nemad taotlema detailplaneeringu koostamist. Ringkonnakohtu istungil täpsustas K.M. oma ütlusi ning väitis, et jutt detailplaneeringu koostamisest kerkis päevakorda pärast ehituslepingu sõlmimist. Algselt oli kokkulepe, et seda teevad süüdistatavad ise, kuid kuskil kaks nädalat pärast ehituslepingu sõlmimist selgus, et detailplaneeringu peavad taotlema M. ise. K.M. väidete kohaselt ei ole temal, enne ehituslepingu sõlmimist, olnud M. Kodisega ega ka J. Kornejeviga jutuajamist krundile detailplaneeringu koostamisest ega ka sellest kellele nimetatud kinnistu kuulub. 9 Tunnistaja E.M. ütluste kohaselt võttis tema ühendust OÜ-ga K. P. , sest tütar tahtis endale maja ehitada. E.M. ütluste kohaselt oli algselt kokkulepe, et ehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni pidi korda ajama M. Kodis. Pärast ehitamiseks mõeldud raha osalist ülekandmist OÜ K. P. selgus, et dokumentatsiooni peavad korda ajama nemad kui tellijad. Sellest, millised dokumendid peavad maja ehitamiseks üldse olema, temal M. Kodise ja J. Kornejeviga juttu ei olnud. Kannatanu esindaja küsimusele, kas maja detailplaneeringu koostamise vajadus kerkis ülesse enne või pärast ehituselepingu sõlmimist, andis E.M. vastuseks, et nimetatud küsimus kerkis üles alles pärast ehituseks mõeldud rahade osalist ülekandmist, mis toimus juba pärast ehituslepingu sõlmimist. Süüdistatavate M. Kodise ja J. Kornejevi ütluste kohaselt ei olnud enne lepingu sõlmimist K.M. juttu, kas nimetatud krundile on koostatud detailplaneering. M. Kodise ja J. Kornejevi ütluste kohaselt nad eeldasid detailplaneeringu olemasolu, sest jutuajamisest M. ga selgus, et krunt kuulub K.M. ja sellel krundil oli juba neile kuuluv elamu. Varasemalt pole nende praktikas kunagi olnud juhust, et isikul, kes sõlmib maja ehitamiseks lepingu, ei oleks korras selle ehitamiseks vajalikud dokumendid. M. Kodise ütluste kohaselt ei olnud enne lepingu sõlmimist detailplaneeringu puudumisest juttugi ning sellest said nad teada alles siis kui selgus, et krunt on kaasO. s ja M. soovisid selle kolmeks krundiks jagada. Ülaltoodud süüdistatavate, kannatanute ja tunnistaja ütlustest nähtub, et enne ehituslepingu XXXXXXX sõlmimist
9. septembril 2003 K.M. ja OÜ K. P. vahel, ei olnud K.M. M. Kodise ja J. Kornejeviga kohtunudki. Ka ilmneb nimetatud ütlustest, et enne ehituslepingu sõlmimist ei olnud süüdistatavate ja K.M. vahel mingit jutuajamist detailplaneeringu olemasolust või selle puudumisest ning ka sellest, kes peaks puuduva detailplaneeringu taotluse esitama. Seega saab ringkonnakohtu arvates teha eeltoodust põhjendatud järelduse, et enne ehituslepingu sõlmimist
10. septembril 2003, ei teadnud M. Kodis ega ka J. Kornejev X asuva krundi detailplaneeringu puudumisest. Kuivõrd kannatanute, tunnistaja E.M. ning ka süüdistatavate ütlustest nähtub, et enne ehituslepingu sõlmimist ei olnud K.M. süüdistatavatega isegi kohtunud, nendega detailplaneeringust rääkinud ega teatanud süüdistatavatele detailplaneeringu puudumisest, siis leiab ringkonnakohus, et M. Kodis ega ka J. Kornejev ei ole K.M. lepingut sõlmides esitanud talle detailplaneeringut puudutavas osas valeinformatsiooni, mille tagajärjel viimane oleks sattud eksimusse ja sõlminud ehituslepingu. Asjaolu, et ehitustegevuse alustamiseks on neil vaja koostada krundi detailplaneering aktsepteerisid hilisemalt ka K. ja K.M. , sest saanud teada planeeringu vajalikkusest (hiljemalt
11. september 2003), pöördusid nad selle koostamiseks S.O. poole. Samas ei taotlenud nad M. Kodiselt või J. Kornejevilt lepingu tühistamist, kuigi sõlmitud lepingu punkt 5.7 andis neile selleks õiguse. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavad M. Kodis ja J. Kornejev ei ole kunagi eitanud, et ehituslepingu sõlmimise momendiks ei olnud olemas K.M. poolt soovitud maja C 1 kinnitatud ehitusprojekti. Süüdistatavate selgituste kohaselt oli tegemist tüüpprojektiga ning nad olid ka varem taolisi kokkupandavaid maju püstitanud. Ka väitsid süüdistatavad, et kuivõrd tegemist oli tüüpprojektiga, siis ei oleks projekti koostamine ja kinnitamine võtnud palju aega, sest muudatused tüüpprojektis, milliseid tellijad teha said, ei olnud suured. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda süüdistatavate sellekohastes ütlustes. Samas leiab ringkonnakohus, et ehitusprojekti puudumisest oli teadlik ka K.M. . Ringkonnakohtu arvates tuleneb taoline järeldus asjaolust, et lepingu sõlmimise käigus esitas M. Kodis nende poolt varasemalt püstitatud sarnase maja tüüpprojekti joonised K.M. , et tellija, see on K.M. , saaks selles teha omapoolseid parandusi. Asjaolu, et talle esitati maja C 1 juurde kuuluv seletuskiri ning projekti joonised, ei eita ka K.M. . Seda kinnitavad ka projekti joonistele tehtud märkused. Ringkonnakohtu istungil kinnitas K.M. , et M. Kodis 10 tõepoolest esitas talle nimetatud joonised ning nad tegid sellesse talle meelepärased muudatused. Ringkonnakohus leiab, et iga keskmise elukogemusega isik, kellele esitatakse projekti aluseks olevad joonised, millele ta teeb omapoolsed parandused, saab aru, et tegelik kinnitatud projekt valmib alles pärast temapoolsete paranduste lisamist projekti. Ülaltoodust teeb ringkonnakohus järelduse, et K.M. oli teadlik ehituslepingu sõlmimise momendil, et majal, mida ta soovis ehitada, puudus ehitusprojekt. Kriminaalasja materjalidest tuleneb üheselt, et Tartu X krundil puudus detailplaneering ning puudus ka ehitada kavatsetava maja projekt. Ilma nimetatud dokumentideta pole aga võimalik väljastada ka maja ehitamise alustamiseks vajalikku ehitusluba. Asjaolu, et lepingu sõlmimise momendiks ehitusluba puudus ei ole eitanud ka M. Kodis ega J. Kornejev, sest OÜ K. P. e ja K.M. vahelisse lepingu punkt 2.10 kohaselt kohustus tellija vormistama ehitusloa. Arvestades, et K.M. oli isikuks, kes allkirjastas ehituslepingu ning tema enese ütluste kohaselt luges ta selle lepingu ka läbi, siis teadis ka K.M. , et lepingu sõlmimisel ehitusluba puudub ning see tuleb temal kui tellijal taotleda. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M. Kodis ja J. Kornejev ei varjanud enne ehituslepingu sõlmimist K.M. ees, kes süüdistusest nähtuvalt sattus süüdistatavate tegevusest tulenevalt eksimusse, mingit olulist informatsiooni ega esitanud kannatanule ka maja ehitamiseks vajalike dokumentide osas valeandmeid. Seega ei loonud süüdistatavad oma tegevusega K.M. teadvalt ebaõiget ettekujutlust tegelikest asjaoludest, mis oli seotud maja ehitamist puudutavate dokumentidega. Ülalesitatud tõenditega loeb ringkonnakohus ümberlükatuks ka maakohtu väite, et enne ehituslepingu sõlmimist oli süüdistatavate ja perekond M. vahel sõlmitud suuline kokkulepe, et kõik ehitamiseks vajalikud dokumendid ajab korda M. Kodis, sest ei süüdistatavate, kannatanute ega ka tunnistaja E.M. ütlused seda ei kinnita. Ringkonnakohus leiab, et M. Kodis ja J. Kornejev ei viinud K.M. eksitusse ka lubadusega püstitada viimase poolt tellitud maja kolme kuuga. M. Kodise ja J. Kornejevi ütluste kohaselt olid nad ka varem taolisi P. est koosnevaid elamuid püstitanud ning seetõttu teadsid nad oma kogemustele toetudes, et selle paigaldamine on võimalik kolme kuuga. Maja C 1, millist soovis ehitada K.M. , seletuskirjast nähtub, et maja kokkupanek kestab kuni 60 tööpäeva, seega vähem kui on kolme kuu arvestuslik tööpäevade arv. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda süüdistatavate taolistes ütlustes, sest tõendeid, mis annaksid alust väiteks, et K.M. poolt tellitud P. est koosneva maja ehitamine kolme kuuga pole võimalik, ei ole ringkonnakohtule esitatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole ka kannatanud seadnud nimetatud ehituslikku tähtaega millegagi kahtluse alla ega pidanud seda mingil viisil ebareaalseks. M. Kodisele ja J. Kornejevile esitatud süüdistuse mõttest saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et K.M. ebaõige ettekujutuse loomine tegelikest asjaoludest seisnes süüdistatavate poolt selles, et kuna süüdistatavad teadsid juba enne ehituslepingu sõlmimist ehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni puudumisest (mida ringkonnakohus käsitles ülal), siis teadsid nad ka, et puuduva dokumentatsiooni vormistamiseks kulub teatud aeg, kuid ometi sõlmisid ehituslepingu, mille kohaselt pidi ehitatav maja valmima kolme kuu jooksul, s.o tegelikkuses ebareaalselt lühikese aja jooksul. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistuses ja ka maakohtu otsuses väljendatud sellesisulise seisukohaga. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et hiljemalt
12. septembril 2003, said kannatanud teada, et X krundile on vajalik koostada detailplaneering. Seega said kannatanud ka aru, et kuni 11 puudub detailplaneering, ei ole võimalik alustada ehitustegevusega. Nimetatud asjaolu on kinnitanud K. ja K.M. , kellede ütluste kohaselt said nad aru, et ilma detailplaneeringu olemasoluta ei ole võimalik maja ehitada. Kannatanute ütluste kohaselt selgitasid nimetatud asjaolu neile ka M. Kodis ja J. Kornejev. Seega said kannatanud aru, et ehituse valmimise tähtaeg nihkub edasi vähemalt aja võrra, mis on vajalik detailplaneeringu koostamiseks. Samas oli neil lepingu punkt 5.7 tulenev võimalus lepingust loobuda. Jätkates ehituse eest tasude ülekandmist ka pärast detailplaneeringu vajalikkusest teada saamist OÜ K. P. e arveldusarvele (teine makse OÜ-le K. P. tehti
13. septembril 2003), aktsepteerisid kannatanud seega kujunenud olukorda. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad taolist järeldust ka K.M. poolt ringkonnakohtu istungil antud ütlused, mille kohaselt tundis ta end petetuna sisuliselt alles siis, kui saabus allkirjata kiri J. Kornejevilt, kus OÜ K- P. teatas, et kuivõrd lepingu sõlmimisest on möödunud 2,5 aastat ei ole osaühing enam käesoleval hetkel kokkulepitud hinnaga võimeline maja ehitama. Seejuures lubas osaühing tasutud summa tagastada
14. detsembriks 2007 (I kd tl 90). Ringkonnakohus leiab, et alusetu on süüdistuses ja maakohtu otsuses väidetu nagu oleksid M. Kodis ja J. Kornejev andnud K.M. tingimusteta lubaduse ehitada tema poolt tellitud maja valmis kolme kuuga. K.M. ja OÜ K. P. vahel sõlmitud lepingu punktist 4.9 nähtub, et OÜ-l K. P. oli lepingujärgne õigus nihutada tööde lõpptähtaega juhul, kui tellija ei ole õigeaegselt täitnud lepingu 2 peatükis ettenähtud nõudeid (näiteks lepingu p 2.10 - tellija kohustub vormistama ehitusluba). Ringkonnakohtu arvates saab ülaltoodust teha õigustatud järelduse, et juba lepingu sõlmimisel oli K.M. teada, et ehituse valmimise tähtaeg võib nihkuda kui tema ehituse tellijana ei täida lepingu 2 peatükis kajastatud tingimusi. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K.M. oli juba lepingu sõlmimise momendil teadlik võimalusest, et ehitise valmimise tähtaeg võib nihkuda ning seega ei loonud M. Kodis ja J. Kornejev talle teadvalt ebaõiget ettekujutust maja valmimise tähtajast. Süüdistuse kohaselt petsid M. Kodis ja J. Kornejev K.M. veel sellega, et esitasid 2005 OÜ O. juhatuse liikmele S.O. ehitatava maja joonised ja seletuskirjad, kust nähtus, et need on osaliselt koostatud E.I. nimelt, püüdes sellega näidata S.O. ja E.M. , et neil on olemas E.I. poolt koostatud ehitusprojekt Tartus X maja ehitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud süüdistuse punkt on oma olemuselt vastuolus eelnevalt käsitletud süüdistuse punktiga. Süüdistuse sisust ja maakohtu otsusest nähtub, et M. Kodis ja J. Kornejev viisid ebaõigete andmete esitamisega K.M. eksitusse juba ehituslepingu sõlmimisel. Ringkonnakohtu jaoks jääb seetõttu arusaamatuks, kuidas said M. Kodis ja J. Kornejev petta K.M. 2005, kui K.M. oli süüdistusest tulenevalt juba 2003 sattunud ebaõigete andmete esitamise tõttu eksitusse ning nimelt seetõttu sõlminud ehituslepingu OÜ-ga K. P. . Mõistetamatu on ringkonnakohtule ka asjaolu, kuidas süüdistatavad petsid K.M. , kui nad esitasid süüdistuse märgitud dokumendid mitte kannatanutele, vaid OÜ Omand juhatuse liikmele S.O. ja tunnistajale E.M. . Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas on süüdistatavate püüe näidata tunnistajatele S.O. ja E.M. , et neil on olemas ehitusprojekt X aadressil maja püstitamiseks, seotud K. või K.M. s pettekujutluse loomisega. Süüdistusest nähtuvalt lõid süüdistatavad K.M. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ka sellega, et kuigi OÜ-l K. P. puudus ehitamist, projekteerimist ja ehitusjuhtimisega tegelemist võimaldav registreering, lubasid nad siiski K.M. ehitada maja. M. Kodis ja J. Kornejev ei ole nimetatud registreeringu puudumist oma ütlustes eitanud. Samas on mõlemad süüdistatavad andnud ütlusi, et OÜ K. P. i töötajad ise ei olekski nimetatud maja ehitanud, sest neil olid selleks olemas alltöövõtu lepingud ehitajatega. OÜ K. 12 P. oleks valmistanud vajalikud P. (millised kriminaalasja materjalide kohaselt osaliselt ka valmistati ning X krundile kohale toimetati) ning alltöövõtjad oleksid need paigaldanud. Kannatanute K. ja K.M. ütlustest ei nähtu, et neil oleks M. Kodise või J. Kornejeviga olnud kokkulepe, et maja ehitamisega, s.o maja konkreetse püstitamisega tegeleb nimelt OÜ K. Ehituskonstruktsioonid s.t nende töötajad ning OÜ K. P. ei tohi maja ehitamiseks kasutada alltöövõtjate abi. Ringkonnakohtu arvates võib kannatanute ütlustest nähtuvalt teha järelduse, et sellesisulisi kõnelusi lepingu sõlmimisel OÜ K. P. ja K.M. vahel üldse ei peetudki, mis omakorda viitab sellele, et K. ja K.M. t ei huvitanudki asjaolu, kas ehitatava maja püstitab OÜ K. P. e töötajad või teevad seda nende poolt palgatud alltöövõtjad. Ühtlasi ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsuses rõhutatud asjaoluga nagu ei nähtuks OÜ K. P. e ja K.M. vahel sõlmitud lepingust, et maja paigaldamine peaks toimuma kellegi teise poolt kui OÜ K. P. . Nimetatud lepingu punkt 7.3 kohaselt vastutab OÜ K. P. tellija ees oma töötajate ning alltöövõtjate poolt teostatavate tööde kvaliteedi ja nõuetekohase täitmise eest. OÜ K. P. korraldab alltöövõtja poolt teostatud töödes puuduste kõrvaldamise ja garantiiremondi omal kulul. Nimetatud punktist saab teha järelduse, et OÜ K. P. oli juba lepingu sõlmimisel näinud ette võimaluse alltöövõtu kasutamiseks, sest muidu puudunuks osaühingul vajadus nimetatud punkti lepingusse lülitamiseks. Kuivõrd nimetatud võimalus on lepingus fikseeritud, siis oli sellest teadlik ka K.M. ning seega ei andnud M. Kodis ja J. Kornejev ka selles osas K.M. mingit ebatõest informatsiooni, millest tulenevalt K.M. sõlmis ehituslepingu. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi maakohus on oma otsuse kohaselt lugenud tõendatuks süüdistatavate poolt E.I. koostatud jooniste esitamise tunnistajatele S.O. ja E.M. ning asjaolu, et OÜ-l K. P. puudus ehitamist, projekteerimist ja ehitustegevuse juhtimisega tegelemist võimaldav registreering majandustegevuse registris (milliseid asjaolusid ei ole vaidlustanud ka süüdistatavad) pole maakohus oma otsuses näidanud, kuidas nimetatud asjaolud viisid K.M. ehituslepingus sõlmimisel eksimusse ning mis tingisid lepingu sõlmimise. Ringkonnakohus leiab, arvestades eeltoodut, et M. Kodis ja J. Kornejev ei saavutanud ettemaksetena 355 000 krooni ülekandmist OÜ K. P. arveldusarvele K.M. poolt, pettuse teel. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt olid nii K.M. kui ka K.M. lepingu sõlmimisel teadlikud kõigist maja ehitamisega seotud probleemidest ning süüdistatavad ei loonud neile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõiget ettekujutust. Ringkonnakohtu arvates tõendab nimetatud fakti ilmekalt asjaolu, et kuigi K. ja K.M. said hiljemalt
15. septembril 2003 teada, et X krundile on vaja koostada detailplaneering, ilma milleta pole ehituse alustamine võimalik ning mis ilmselgelt lükkab edasi ka maja valmimise tähtaja, kandsid nad
16. septembril 2003 OÜ K. P. arveldusarvele teise osamakse ning jätkasid maksete tegemist ka edaspidi vastavalt sõlmitud lepingule. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ehituslepingut sõlmides olid nii K. ja K.M. jaoks teada nende jaoks olulised asjaolud nimetatud ehituslepingu sõlmimiseks ning M. Kodis ja J. Kornejev ei varjanud neid kannatanute ees. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et sõlmides K.M. ehituslepingu, ei loonud M. Kodis ja J. Kornejev K.M. väärkujutlust üheski objektiivselt eksisteerivast asjaolust ning nende tegevuse tulemusena ei sattunud K.M. ehituslepingut sõlmides eksimusse. Seega on ringkonnakohtu arvates äralangenud üks kelmuse objektiivse teokoosseisu tunnuseid s.o pettus ning seetõttu puudub M. Kodise ja J. Kornejevi käitumises süüteokoosseis. Kuivõrd M. Kodise ja J. Kornejevi käitumises puudub üks kelmuse 13 objektiivse teokoosseisu tunnus ja seega puudub nende käitumises ka süüteokoosseis, siis tuleb M. Kodis ja J. Kornejev õigeks mõista. Aarne Sarjas Mati Kartau 14 Tiit Lõhmus