MS § 426, 432 Jätta vabastamata Valmar Koemets, isikukood: 37112310299, temale Harju Maakohtu 18.04.2006.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista Valmar Koemetsalt 330 krooni (kolmsada kolmkümmend) krooni ja 40 senti menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. VS § 76 lg. 3 järgi kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel edastab vangla VS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid kohtule uuesti kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Maakohtule. Asjaolud ja kohtu seisukoht Valmar Koemets tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.04.2006.a otsusega
MS § 238 lg. 2 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Harju Maakohtu 12.04.2007.a määrusega jäeti Valmar Koemets vabastamata vangistusest tingimisi enne tähtaega ja määrati sama küsimuse uuesti arutamiseks tähtaeg 1 aasta. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.07.2005.a ja lõpeb 07.11.2008.a.
lg 1 alusel on kinnipeetav ära kandnud 1/2 karistusajast, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus tekkis 24.04.2008.a. Valmar Koemets on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 31.01.1990.a Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 117 järgi 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 4 aastat; 2) 09.04.1997.a Harju Maakohtu poolt KrK § 115 lg 1 ja § 1151 lg 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 3) 08.05.1997.a Võru Maakohtu poolt KrK § 164 lg 2 järgi rahatrahviga 1500 krooni; 4) 16.03.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 118 lg 2, § 115 lg 2 p 1; § 185 lg 2; § 140 lg 1 ja § 1151 lg 2 järgi 6 aastat vabadusekaotust. Valmar Koemets seletas kohtuistungil, et tema kuritegude põhjuseks on haiguslikud põhjused. Ta on asunud vanglas osalema programmis ja töötab psühholoogiga, et põhjustega tegeleda. Programm on pooleli. Enne karistuse kandmisele asumist pöördus ta 2005.a. juunis psühholoogi Imre Rammuli poole, kes andis ravimiretsepti. Ravimid ostis ta välja. Vabanedes hakkab ta elama oma vanemate juures endises elukohas ja loodab saada tööd endises töökohas. Tööd ei ole veel küsinud, kui vabaneb läheb läbirääkimistele. Kriminaalhooldusel loodab ametniku abile ja toetusele, et leida psühholoog, kellega vabaduses jätkata probleemiga tegelemist. On valmis pöörduma ka Imre Rammuli poole. Prokurör ei toeta Valmar Koemetsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et ei ole küllaldaselt materiaalset alust vabaduses kuriteoriskide maandamiseks. Kaitsja leiab, et on olemas nii formaalne kui materiaalne alus ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Valmar Koemetsa vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vabaduses olemas elukoht vanemate juures Tallinnas ja toetav lähivõrgustik. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud seksuaalse kire vägivaldse rahuldamise eest. Ta kaldub oma kuritegude põhjusi omistama pigem välistele asjaoludele kui näeb neid tulenevat endast, õigustades seeläbi oma käitumist. Käesoleval hetkel on kinnipeetav alustanud Tartu Vanglas osalemist seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogrammis. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ebaadekvaatse enesehinnanguga, vähese tolerantsusega ning oma seisukohtades jäik. Kinnipeetava vabanemisel on ohustatud abitumad inimesed, eriti lapseealised. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem Valmar Koemetsa jaoks soodsa võimaluse tekkimisel, kui puuduvad kõrvalised isikud. Ohustatust ja riskikäitumist vähendaks ravile suunamine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Valmar Koemetsa ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja on varem viibinud kriminaalhoolduse all, kuid see ei ole ära hoidnud uue samalaadse kuriteo sooritamist. Vabanemisel on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus, kindel töökoht puudub. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on kõrged. Uue kuriteo toimepanemise riski mõjutab kriminaalne taust, väärtushinnangud ja hoiakud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Valmar Koemetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik, kuna ta on korduvalt sooritanud kuritegusid alaealiste suhtes ja vägivalda või ähvardust kasutades, samuti on väga tõenäoline uue kuriteo toimepanemine. Kuna kinnipeetav osaleb hetkel seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogrammis ning tal on võimalik käia spetsialist juures teraapias, on antud hetkel otstarbekas jätta Valmar Koemets vangistusse.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et Valmar Koemetsa tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalsed alused. Valmar Koemets kannab karistust teise astme kuriteo eest. Ta on ära kandnud üle poole mõistetud karistusest ja möödunud on eelmisel vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamise küsimuse arutamisel määratud tähtaeg. Seetõttu on olemas
1 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Valmar Koemetsa tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks ei ole piisavalt materiaalset alust. Valmar Koemets ei ole teinud küllaldaselt järeldusi oma kuritegude suhtes. Tema kuritegelik käitumine on jätkunud vaatamata samasuguste kuritegude eest mõistetud varasematele korduvatele karistustele, reaalsetele vangistusetele. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku ei ole ta teinud kõike endastolenevat resotsialiseerumiseks. Kuigi Valmar Koemets pöördus pärast eelmiste karistuste kandmist psühholoogi poole ja sai temalt ravimite näol abi, ei võtnud ta seda abi vastu jättes ravimid kasutamata. Lühikese aja jooksul pärast abi saamist pani ta toime uue kuriteo, mille eest kannab praegu karistust. Vanglas alanud seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogramm on pooleli. Vabaduses ei ole loodud tingimusi alustatud töö jätkamiseks, neid võimalusi tuleb kriminaalhooldusametnikul alles otsima hakata. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja süüdlase isiku, on uute kuritegude toimepanemise risk väga kõrge. Vangistuse jätkuva kandmise ajal on Valmar koemetsal võimalik korrigeerida oma suhtumist senistesse eluviisidesse, mida toetab psühholoogiline nõustamine vanglas. Ainuüksi elukoha olemasolu vanaema juures ja lootus saada tagasi endine töökoht ei ole küllaldaseks materiaalseks aluseks ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks. Ene Muts Kohtunik Kriminaalasi nr 1-08-4707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprillil 2008.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-08-4707 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Ruti Kilg Kinnipeetav Valmar Koemets isikukood: 37112310299, Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus RESOLUTSIOON juhindudes
MS § 426, 432 Jätta vabastamata Valmar Koemets, isikukood: 37112310299, temale Harju Maakohtu 18.04.2006.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista Valmar Koemetsalt 330 krooni (kolmsada kolmkümmend) krooni ja 40 senti menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. VS § 76 lg. 3 järgi kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel edastab vangla VS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid kohtule uuesti kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Maakohtule. Asjaolud ja kohtu seisukoht Valmar Koemets tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.04.2006.a otsusega
MS § 238 lg. 2 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Harju Maakohtu 12.04.2007.a määrusega jäeti Valmar Koemets vabastamata vangistusest tingimisi enne tähtaega ja määrati sama küsimuse uuesti arutamiseks tähtaeg 1 aasta. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.07.2005.a ja lõpeb 07.11.2008.a.
lg 1 alusel on kinnipeetav ära kandnud 1/2 karistusajast, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus tekkis 24.04.2008.a. Valmar Koemets on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 31.01.1990.a Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 117 järgi 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 4 aastat; 2) 09.04.1997.a Harju Maakohtu poolt KrK § 115 lg 1 ja § 1151 lg 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 3) 08.05.1997.a Võru Maakohtu poolt KrK § 164 lg 2 järgi rahatrahviga 1500 krooni; 4) 16.03.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 118 lg 2, § 115 lg 2 p 1; § 185 lg 2; § 140 lg 1 ja § 1151 lg 2 järgi 6 aastat vabadusekaotust. Valmar Koemets seletas kohtuistungil, et tema kuritegude põhjuseks on haiguslikud põhjused. Ta on asunud vanglas osalema programmis ja töötab psühholoogiga, et põhjustega tegeleda. Programm on pooleli. Enne karistuse kandmisele asumist pöördus ta 2005.a. juunis psühholoogi Imre Rammuli poole, kes andis ravimiretsepti. Ravimid ostis ta välja. Vabanedes hakkab ta elama oma vanemate juures endises elukohas ja loodab saada tööd endises töökohas. Tööd ei ole veel küsinud, kui vabaneb läheb läbirääkimistele. Kriminaalhooldusel loodab ametniku abile ja toetusele, et leida psühholoog, kellega vabaduses jätkata probleemiga tegelemist. On valmis pöörduma ka Imre Rammuli poole. Prokurör ei toeta Valmar Koemetsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et ei ole küllaldaselt materiaalset alust vabaduses kuriteoriskide maandamiseks. Kaitsja leiab, et on olemas nii formaalne kui materiaalne alus ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Valmar Koemetsa vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vabaduses olemas elukoht vanemate juures Tallinnas ja toetav lähivõrgustik. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud seksuaalse kire vägivaldse rahuldamise eest. Ta kaldub oma kuritegude põhjusi omistama pigem välistele asjaoludele kui näeb neid tulenevat endast, õigustades seeläbi oma käitumist. Käesoleval hetkel on kinnipeetav alustanud Tartu Vanglas osalemist seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogrammis. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ebaadekvaatse enesehinnanguga, vähese tolerantsusega ning oma seisukohtades jäik. Kinnipeetava vabanemisel on ohustatud abitumad inimesed, eriti lapseealised. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem Valmar Koemetsa jaoks soodsa võimaluse tekkimisel, kui puuduvad kõrvalised isikud. Ohustatust ja riskikäitumist vähendaks ravile suunamine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Valmar Koemetsa ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja on varem viibinud kriminaalhoolduse all, kuid see ei ole ära hoidnud uue samalaadse kuriteo sooritamist. Vabanemisel on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus, kindel töökoht puudub. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on kõrged. Uue kuriteo toimepanemise riski mõjutab kriminaalne taust, väärtushinnangud ja hoiakud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Valmar Koemetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik, kuna ta on korduvalt sooritanud kuritegusid alaealiste suhtes ja vägivalda või ähvardust kasutades, samuti on väga tõenäoline uue kuriteo toimepanemine. Kuna kinnipeetav osaleb hetkel seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogrammis ning tal on võimalik käia spetsialist juures teraapias, on antud hetkel otstarbekas jätta Valmar Koemets vangistusse.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et Valmar Koemetsa tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalsed alused. Valmar Koemets kannab karistust teise astme kuriteo eest. Ta on ära kandnud üle poole mõistetud karistusest ja möödunud on eelmisel vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamise küsimuse arutamisel määratud tähtaeg. Seetõttu on olemas
1 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Valmar Koemetsa tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks ei ole piisavalt materiaalset alust. Valmar Koemets ei ole teinud küllaldaselt järeldusi oma kuritegude suhtes. Tema kuritegelik käitumine on jätkunud vaatamata samasuguste kuritegude eest mõistetud varasematele korduvatele karistustele, reaalsetele vangistusetele. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku ei ole ta teinud kõike endastolenevat resotsialiseerumiseks. Kuigi Valmar Koemets pöördus pärast eelmiste karistuste kandmist psühholoogi poole ja sai temalt ravimite näol abi, ei võtnud ta seda abi vastu jättes ravimid kasutamata. Lühikese aja jooksul pärast abi saamist pani ta toime uue kuriteo, mille eest kannab praegu karistust. Vanglas alanud seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogramm on pooleli. Vabaduses ei ole loodud tingimusi alustatud töö jätkamiseks, neid võimalusi tuleb kriminaalhooldusametnikul alles otsima hakata. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja süüdlase isiku, on uute kuritegude toimepanemise risk väga kõrge. Vangistuse jätkuva kandmise ajal on Valmar koemetsal võimalik korrigeerida oma suhtumist senistesse eluviisidesse, mida toetab psühholoogiline nõustamine vanglas. Ainuüksi elukoha olemasolu vanaema juures ja lootus saada tagasi endine töökoht ei ole küllaldaseks materiaalseks aluseks ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks. Ene Muts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.