järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov JAANUS KOHVER, isikukood 36107272216, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel – eesti keel, töökoht xxx, xxx, elukoht: xxx, kohtulikult karistamata. Tõkend-elukohast lahkumise keeld alates 02.11.2007. Vandeadvokaat Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 1,3, kohus Prokurör Süüdistatav M Ä Ä R A S: Tagastada kriminaalmenetlus 1-07-16067
Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtu tuvastatud asjaolud Süüdistatav Jaanus Kohver on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (Ida Viru Politseiprefektuuri 02.10.2003 otsusega LS § 74-19 lg 1 alusel rahatrahviga 155 trahviühiku ulatuses, s.o. 9300 krooni; karistusandmed ei ole kustunud), juhtis ta 24.10.2007 kella 15.30 ajal Mooni tn maja nr 8 juures Jõhvi linnas Ida-Virumaal taas sõiduautot VW TRANSPORTER registreerimismärgiga xxx xxx, alkoholijoobes. Sellega pani Jaanus Kohver toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o.
Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada süüdistatavat
järgi 2- kuulise vangistusega, kohaldades katseaega 3 aastat ja lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 3 kuuks. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et tema arvates J. Kohver ei viibinud 24.10.2007 talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel erisubjekti staatuses, sest tema karistatus, mis tulenes tema suhtes 02.10.2003 tehtud kohtuvälise menetleja otsusest, on kustunud. Seega ei näe kaitsja tema kaitsealuse tegevuses kuriteokoosseisu. Prokurör jäi kokkuleppe juurde, selgitades, et tema arvates J. Kohver on varem karistatud isik ja tema karistatus ei ole kustunud. Prokurör osutas Riigiprokuratuuri seisukohale, mille kohaselt isikut loetakse karistatuks olevat ka peale
S § 25 lg 1 p 8-1 ei kuulu kohaldamisele. Tutvunud toimikuga, leiab kohtunik, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuuri KrMS § 248 lg 1 p 1 ja 3 nimetatud alusel, sest kohtunikul tekkisid kahtlused KrMS § 306 mõttes ( kas isiku tegevuses on kuriteokoosseisu tunnused) ning kaitsja avaldas sisuliselt oma mittenõusolekut kokkuleppe kohaldamiseks. Kohus leiab, et kaitsja arvamus väärib tähelepanu. Kohus märgib, et Riigiprokuratuuri seisukoht ei ole õiguse allikas ja seega kohtuistungist osavõtnud prokuröri arvamus ei ole millegagi põhjendatud.
kuriteokoosseisu obligatoorseks tunnuseks on kahtlustatava erisubjekti staatuses viibimine. Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis vastutab isik kriminaalkorras üksnes siis, kui ta on varem karistatud sellise teo eest. Teisisõnu, tema karistatus ei pea olema kustunud ega kustutatud Karistusregistri seaduse § 25 ja 26 korras. Kohtunik lähtub sellest, et karistusandmete kehtivuse kohta otsustatakse mitte ainult Karistusregistri andmete põhjal, vaid siiski Karistusregistri seaduse sätteid järgides. Karistusregistri teatis näitab lk. 37, et J. Kohverile 02.10.2003 määratud karistus kehtib senini, karistusandmed ei ole arhiveeritud. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8-1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt
.
lg 1 p 3 sätestab, et otsuse täitmine aegub, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.
-u kuni 21.07.2005 kehtinud redaktsiooni kohaselt, otsuse täitmine aegub, kui otsuse jõustumisest on möödunud 1 aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud
-u § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 kohaselt, täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei ole sisse nõutud
TMS § 202 lg 2 sätestab, et võlgnik või kohtutäitur esitavad täitmiskohtunikule vastava avalduse rahatrahvi täitmise aegumiseks ja täitemenetluse lõpetamise aluseks on täitmisekohtuniku määrus. Alates 26.01.2006 kehtinud Täitemenetluse seadustiku redaktsiooni § 207 kohaselt, lõpetatakse täitemenetlus, kui rahalist karistust ei olnud sisse nõutud
Selle redaktsiooni TMS § 205 sätestas, et kohtutäitur võib anda isikule võimaluse tasuda rahalise karistuse ositi tähtaja jooksul, kui mitte pikem kui 90 päeva, ehk 6 kuud. J. Kohveri suhtes 02.010.2003 tehtud kohtuvälise menetleja otsus LS § 74-19 järgi jõustus 02.11.2003. Vastavalt Karistusregistri seaduse §-le 26 lg. 5, juhul, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue süüteo, siis tähtaeg katkeb ja sel juhul arvestatakse tähtaega viimase süüteo karistuse ärakandmisest. Kohus leiab, et kui isik ei täitnud karistust vabatahtlikult, siis igal juhul sundtäitmine ei saa kesta igavesti ja otsuste täitmise (sealhulgas ka sundtäitmise) aegumise tähtaeg möödub vastavalt
§-le 82 - 18 kuu möödumisel alates otsuse jõustumisest ja kohtutäituril on ausa menetlemise põhimõttest tulenev kohustus, aga võlgnikul on õigus esitada täitmiskohtunikule avalduse otsuse täitmise aegumiseks TMS § 202 lg 2 alusel ( selline võimalus oli kohtutäituril ja võlgnikul ka alates 26.01.2006 kehtima hakkanud TMS § 207 lg 2 alusel). Otsuse täitmise aegumine on alus karistusandmete kustutamiseks Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8-1 alusel. Asjaolu, et kohtutäitur jätab oma kohustuse täitmata ega esita kohtule vastavat taotlust TMS § 202 lg 2 alusel (TMS õ 207 lg 2) ega informeeri sellisest võimalusest võlgnikku, ei tähenda, et rahatrahvi sissenõudmine võib kesta edaspidigi. Järelikult, J. Kohveri suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma igal juhul mitte hiljem kui 01.11.2004 (02.11.2003 pluss 1 aasta) tingimusel, et puuduvad
Arutatavat juhtumit võiks puudutada
lg 2 p 1 näidatud alus: aegumine peatub ajaks, kui isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kohtunik leiab, et rahatrahvi mittetasumine või selle tasumine osaliselt või kohtutäituri kaudu ei tähenda veel tasumisest kõrvalehoidumist. Sellele on selgelt osutanud ka Riigikohus oma lahendis 3-3-1-5-04, 16.02.2004 R. A. haldusasjas. Sellest tulenevalt asjaolu, et J. Kohverile 02.10.2003 määratud trahvi sissenõudmine jätkus ebaseaduslikult ehk pärast
3 sätestatud tähtaja möödumist, ei anna alust otsuse täitmise aegumise tähtaja peatumiseks. J. Kohverile inkrimineeritud tegu on toime pandud 24.10.2007, ehk pärast seda, mil 02.10.2003 otsuse täitmine peaks aeguma. Siit tuleb aga kontrollida edasi. Karistatuse kustutamise järgmise piirang on määratletud Karistusregistri seaduse § 26 lg 5, mis sätestab, et karistusandmete kustutamise tähtaeg katkeb, kui enne otsuse täitmise aegumise tähtaja möödumist paneb isik toime uue väärteo või kuriteo. Karistusregistri teatisest nähtub, et 19.04.2005 pani J. Kohver toime LS § 74-35 lg 1 järgi ettenähtud väärteo, mille eest teda karistati rahatrahviga 300 krooni, mille ta maksis ära 23.05.2005. Seega, uue süüteo pani ta toime peale tema suhtes 02.10.2003 tehtud otsusest tuleneva karistatuse kustutamist 02.11.2004. Seega , 24.10.2007, juhtides autot joobeseisundis, ei viibinud J. Kohver erisubjekti staatuses, ehk tema suhtes 02.10.2003 otsusest tulenev karistatus oli selleks ajaks kustunud
S § 25 lg 1 p 8-1 alusel. Kohtunik jääb oma varasemates lahendites väljendatud seisukohale, et iseenesest trahvi maksmine või mittemaksmine ei oma otsustavat rolli karistusandmete kehtimajäämisel või kustutamisel. Samuti kustub isiku karistatus
S § 25 lg 1 p 8-1 näidatud alustel ja kohus ei näe põhjusi, miks nimetatud seadus sätted tuleks jätta kohaldamata. Probleem on vahepeal komplitseeritud ja seda tuleb lahendada iga kriminaalasja raames individuaalselt. Toimik tuleb tagastada prokuratuurile. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.