1-07-15368\4

(07231702710)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Gennadi Nazaruki süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi lühimenetluses Prokurör Maksim Kink Süüdistatav Gennadi Nazaruk ik: 37607290307, EV kodanik, põhiharidus, ei tööta, elukoht: xxx, Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 13.10.2007, vabastatud vahi alt 05.11.2007, eelvangistus 24 päeva, elukohast lahkumise keeld. Harju Maakohtu 14.01.2008 määrusega muudetud tõkendiks vahistamine. Kinni peetud 29.01.

1. Varasem karistatus:
2. Tallinna Linnakohtu 25.05.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 3, § 1411 lg 1 järgi 2 aastase vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga.
3. Tallinna Linnakohtu 23.04.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 3, § 141`1 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta 5 kuud 25 päeva.
4. Tallinna Linnakohtu 04.11.2003 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud.
5. Talllinna Linnakohtu 26.01.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8-25 lg 2 järgi vangistus 9 kuud.
6. Harju Maakohtu 05.10.2006 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 8-25 lg 2, § 199 lg 2 p 4,8, § 266 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega. Harju Maakohtu 10.07.2007 määrusega vabanes 23.07.2007 tingimisi enne tähtaega. Karistuse ärakandmata osa 7 kuud 14 päeva. Harju Maakohtu 12.11.2007 määrusega pööratud ärakandmata vangistus täitmisele KarS § 76 lg 5 alusel. 1 Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
7. Gennadi Nazaruk süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
8. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Gennadi Nazarukile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
9. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud ja ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 13.10.2007 kuni 05.11.2007, so 24 (kakskümmend neli) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 6 (kuus) päeva.
10. KarS § 65 lg 2 ja 76 lg 6 alusel, liites mõistetud ja ärakandmata karistusele, so vangistusele 3 kuud ja 6 päeva Harju Maakohtu 05.10.2006 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 12.11.2007 määrusega täitmisele pööratud ning ärakandmata karistuse osa, so vangistus 7 kuud ja 14 päeva täies ulatuses, lugedes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistuse 10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Gennadi Nazaruki kinnipidamisest, so alates 29.01.
12. Gennadi Nazaruki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
13. Gennadi Nazarukilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 3 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Gennadi Nazaruk, 1-0715368, sundraha“.
14. Gennadi Nazarukilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1935 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend viis) krooni ja 20 senti, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 3 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Gennadi Nazaruk, 1-07-15368, kaitsjatasu“.
15. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
16. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
17. AS Termia esitatud tsiviilhagi 4813 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Gennadi Nazarukilt välja mõista AS Termia kasuks 4813 (neli tuhat kaheksasada kolmteist) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Gennadi Nazarukki süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 13.10.2007 kella 13.45 paiku, viibides aadressil Tallinn, xxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, eemaldas Termia ASile kuuluva kaubiku Xxxriikliku 2 registreerimismärgiga xxxtagumise klaasi, lõigates ja tirides välja klaasitihendi, seejärel tungis autosse ja võttis sealt Termia ASle kuuluva ketaslõikuri „Metabo“ väärtusega 2200 krooni ja HV kuuluva mutrivõtmete komplekti „ACE“ koos kohvriga üldväärtusega 1300 krooni, kokku võõrast vara 3500 krooni väärtuses, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest politseipatrull pidas ta kinni. Seega Gennadi Nazaruk pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse sissetungimisega, so pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Gennadi Nazaruk seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 13.10.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi veokaubikut Xxx registreerimismärgiga XXX. Sõiduki tagauksel puudub klaas. Klaas ise on sõidukist 5 meetri kaugusel, selle kõrval kummist aknatihend. Klaasil sõrmejälje fragmendid, tagaukse lukul vigastused. Kabiini ja pagasiruumi vahel metallsein aknaga. Aken on eemaldatud ja asub pagasiruumi põrandal koos kummitihendiga. (t/l 4-8) • 13.10.2007 koostatud kannatanu HV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt parkis kannatanu ASle Termia kuulunud sõiduki Xxx XXX maja juurde 13.10.2007 kella 11.00 ajal. Lukustas uksed ja lülitas sisse signalisatsiooni. Kella 14.00 ajal helistati politseist ja teatati, et sõidukisse on sisse murtud. Selgus, et tihendite läbilõikamise teel on eemaldatud tagumine klaas ja vaheseina klaas. Lõhutud ka tagaluugi lukk. Lõhkumisega tekitati varalist kahju ASle Termia ja sõidukist varastati ASle Termia kuulunud ketaslõikur Metabo. Autost on varastatud ka kannatanule kuulunud võtmete komplekt K-Race hinnaga 1300 krooni. (t/l 9-10) • 13.10.2007 koostatud tunnistaja JA-S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis tunnistaja 13.10.2007 kella 13.30 ajal XXX juures ja nägi 25-30 aastast meest seismas Xxx juures ja mees käitus imelikult. Parkis oma auto sama maja teise poole juurde ja jäi meest vaatama. Kui inimesed bussist möödusid, siis nagu mees varjas ennast. Sai aru, et mees ei käitu õigesti ja helistas politseisse. Mõne aja pärast nägi meest juba bussis. Kui mees bussist väljus, oli tal käes valge kilekott. Mees pani koti puu otsa ja siis märkas, et tunnistaja teda jälgib ning mees jooksis Kadaka 163A suunas. Helistas uuesti politseisse ja andis infot mehe liikumise kohta, ise mehele järgnedes. Mees suundus huvikeskus Kaja taga olevasse männitukka ja liikus kaupluse suunas. Seal tuli politseipatrull mehele vastu ja pidas mehe kinni. (t/l 11-13) • 13.10.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi ketaslõikurit Metabo ja mutrivõtmete komplekti kohvris. (t/l 14-18) • 05.11.2007 koostatud tunnistaja A . Škirini ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 13.10.2007 autopatrullis koos vanemkonstaabel V.Sadovoiga ja sai väljakutse Vilde 132 juurde, et meesterahvas muugib sõidukit Xxx registreerimismärgiga XXX. Hiljem tuli info, et mees varastas asju ja suundub Kaja kultuurikeskuse juurde. Anti meesterahva kirjeldus. Jõudsid XXX juurde kella 13.50 ajal ja märkasid kirjeldusele vastavat meest. Mees üritas põgeneda ja kinnipidamisel kasutasid füüsilist jõudu. Mehe kilekotis olid tööriistad ja hiljem selgus, et need on varastatud sõidukist. Kinni peetu oli Gennadi Nazaruk. (t/l 19-20) • 22.10.2007 koostatud kannatanu AS Termia esindaja UT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas kannatanule 13.10.2007 AS Termia töötaja H.V ja teatas, et kaubikust varastati asjad. Sõiduk Xxx registreerimismärgiga xxx kuulub ASle Termia. Ketaslõikur Metabo väärtusega vähemalt 2200 krooni, padrunvõtmete komplekt Ace väärtusega 1500 3 • • • • • krooni kuuluvad ASle Termia. Esemed on tagastatud ja pretensioone ei ole. Seoses lõhkumisega tekitati varalist kahju ja taastamisremont läks maksma 4813 krooni. (t/l 2324) 19.10.2007 koostatud sularahaarvest nr 315864 nähtuvalt tasus AS Termia Klaasiteeninduse ASle klaasi paigalduse eest 450 krooni. (t/l 25) 18.10.2007 koostatud arvest nr 544607 nähtuvalt tasus AS Termia Elke Auto ASle tagaklaasi tihendi eest 4363 krooni. (t/l 26) 13.10.2007 kell 14.35 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt oli Gennadi Nazarukil tuvastatud alkoholijoove 1,57 ‰. (t/l 28) 13.10.2007 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Gennadi Nazaruk kahtlustatavana kinni samal päeval kell 13.
18. (t/l 41) 14.10.2007 koostatud kahtlustatava Gennadi Nazaruki ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav ketaslõikuri ja võtmete komplekti vargust mikrobussist. Ei teadnud, mida saab sealt varastada, kuid arvas, et midagi võib seal olla. Tiris välja tagaklaasi tihendi ja võttis klaasi eest ning ronis sisse. Võttis ketaslõikuri ja võtmed ning pani suurde kilekotti. Jõudis minna umbes 100 meetrit kui peeti kinni. Keegi tema arust vargust pealt ei näinud. Töötab mitteametlikult, kogub mustmetalli. Mida varastatuga teha mõtles, seda ei teadnud. (t/l 42-47) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kannatanute HVja AS Termia esindaja UT, tunnistajate JA-Sja Aleksandr Škirini ütlusi, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokolle ni9ng arveid taastamisremondi maksumuse kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest ning uue kuriteo pani ta toime kohtu poolt määratud katseajal. Seega oli süüdistatav süüteo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaalasja materjalidest lõhkus süüdistatav sõiduki kaks aknatihendit, et sõidukisse tungida ja võõraid vallasasju varastada. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et inkrimineeritav tegu on toime pandud sissetungimisega. Süüdistatav peeti mõne aja möödudes pärast süüteo toimepanemist kinni ja varastatu võeti ära ning tagastati omanikule. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanu AS Termia esitanud varalise nõude 4813 krooni nõudes, milline summa sisaldab endas süüdistatava poolt lõhutud sõiduki taastamisremondi maksumust. Kohus leiab, et esitatud varaline nõue 4813 krooni osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava poolt toimepandud vargusekatse käigus kui süüdistatav ruumidesse sissetungimiseks lõhkus aknatihendid. Seetõttu tuleb tekitatud kahju välja mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks, viies kannatanu varalise seisundi olukorda, milline see oli enne süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergandava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning viimase karistuse 4 kandmiselt vabanes ta tingimisi ennetähtaegselt. Uue kuriteo pani aga toime katseajal. Selline asjaolu näitab ilmselgelt seda, et süüdistataval puudub soov ausal teel elatist teenida ning elatise hankimine toimub tal vaid viisil, milline kahjustab kõrvaliste isikute varalist seisundit. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning kuritegude varavastane iseloom näitab ilmselgelt seda, et elatist hangib süüdistatav vaid vargustega. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Seda, et süüdistatav elatub vaid kuritegude toimepanemisest on süüdistatav aastate jooksul juba korduvalt tõestanud ning seda on ta ka 2007 aastal pärast karistuse kandmiselt tingimisi vabanemist suutis juba lühikese aja jooksul tõestada. Teda on varem korduvalt karistatud ka vangistusega, milline on tema suhtes jäetud nii tingimisi kohaldamata kui ka korduvalt on teda karistatud reaalse lühiajalise ja pikemaajalise vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta tingimisi ennetähtaegselt ja uue teo pani toime kohtu poolt määratud katseajal ning karistus pöörati täitmisele. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on ainult reaalse vangistuse mõistmine süüdistatavale, sest vähemalt vangistuses viibimise ajal võivad isikud loota, et süüdistatav nende asju ei varasta. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, samuti lähtub kohus tekitatud varalise kahju suurusest ning kuna vargus jäi katsestaadiumisse ja süüdistatav kahetseb toimepandut, siis leiab kohus, et karistuse võib mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd aga tegemist on raskendavatel asjaoludel, so sissetungimisega toime pandud vargusega isiku poolt, kes on varem korduvalt vargusi toime pannud, leiab kohus, et karistust ei saa mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd aga inkrimineeritav kuritegu on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis kuulub käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liitmisele ka eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 5