4-08-372\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-372 Otsuse kuupäev

1. mai 2008 Kuressaare Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi Imre Kütt kaebus Lääne PP Kuressaare politseijaoskonna
3. 2007.a. otsusele nr. 2740,07,001211 Imre Kütt’i LS § 74 19 lg. 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos Kaebuse esitaja Imre Kütt Asja läbivaatamise kuupäev
4. mai 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Imre Kütt ( , isikukood 38611210021) Kohtuvälise menetleja Kuressaare Politseijaoskonna esindaja Hillar Peegel (Lossi 7, Kuressaare) Resolutsioon Jätta rahuldamata Imre Kütti kaebus Lääne PP Kuressaare politseijaoskonna
6. 2007.a. otsusele nr. 2740,07,001211 ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Lõpposa kuulutatud
7. mail 2008 Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav
8. mail 2008 Kuressaare kohtumaja kantseleis (Lossi 2, Kuressaare). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule sama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu teatades hiljemalt seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamise päevast kirjalikult oma soovist kasutada kassatsiooniõigust ja esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav . Kassatsiooniõigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Asjaolud Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 27.detsembri 2007.a. otsusega mõisteti Imre Kütt süüdi LS § 74 19 lg. 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Karistusena määrati talle rahatrahv 200 trahviühikut, s.o. 12000 krooni. Lõike 2 järgi määrati karistusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Vastavalt otsusele seisnes Imre Kütt’i süü selles, et tema 24.
9. 2007 kell
10. 40 Valjala vallas, Valjala maalinna teel, juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, põhjustades liiklusõnnetuse ja põgenedes sündmuskohalt. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Imre Kütt vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuse esitaja väitel ei istunud ta auto roolis ja ei sõitnud sellega. Ära jooksis ta avariist põhjustatud ehmatusest ja autot juhtinud isiku hädakisa tõttu. Kui ta aru sai, mis toimus ja et politsei on sündmuskohal, läks ta sinna tagasi ja kirjeldas isikut, kes väärteotoime pani. Kaebuse esitaja taotleb otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja põhjendused Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetleja on veendunud, et Imre Kütti süü väärtegude toimepanemises on tõendatud tunnistajate ütlustega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud tõenditega, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Imre Kütti süü väärtegude toimepanemises on tõendatud tunnistaja L. Rihkrandi ütlustega selle kohta, et
11. juuni 2007.a. hommikul olid nad patrullis Valjala -Kallemäe ja Valjala maalinnale viiva tee ristis, kui sinna tuli hele BMW, mis jäi seisma musta VW ette. Inimesed tulid autost välja ja läksid maalinnale. Veidi aja pärast tuli auto juurde heledates riietes noormees, tegi uksed lahti ja istus autosse, käivitas auto ja tagurdas , samal ajal pöörates parempoolse küljega vastu taga seisnud auto iluvõret. Autosse istunud noormees väljus ja hakkas jooksma maalinna poole. BMW omaniku väitel oli ta auto võtmed andnud Imre Kütti kätte, kes pidi autost midagi võtma. Ühtegi teist inimest auto juures avarii toimumise ajal ei olnud. Auto jäi seisma juhipoolse küljega politseitöötajate poole. Sellest uksest väljus vaid üks noormees, kes, nagu selgus, oli Imre Kütt. Teine uks oli vastu taga seisvat autot ja sellest ei saanud keegi väljuda. Auto omaniku E. Rauna ütlustega, mille kohaselt ei andnud ta auto võtmeid kellelegi teisele peale Imre Kütti, kes ütles, et tahab autost midagi võtta. Sõitma minekust juttu ei olnud. Alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt oli Imre Kütti joove 0,8mg/l väljahingatavas õhus ja ta toimetati kainenema. Otsuse väärteoasjas on teinud selleks pädev ametiisik. Menetlusnormide rikkumist väärteoasja menetlemisel ja otsuse tegemisel ei ole tuvastatud. Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik lähtunud karistuse määramise üldalustest. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et kaebuse esitaja väited ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 132 p.1, 133-135,
12. Külli Mõlder Kohtunik /allkiri/