1-08-4722\2

1-08-4722 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-4722 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kristi Rande Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Vladimir Rähmoneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vladimir Rähmonen (isikukood: 35504012713; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Rähmonen tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 03.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Rähmoneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vladimir Rähmonen on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.04.2006.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 17.11.2005.a ja lõpp on 17.05.2009.a. Kinnipidamisasutuses Vladimir Rähmoneni kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab OÜ S, on avaldanud soovi õppida arvuti algõpet. Vangistuse 2 jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama varjupaika ning töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna kinnipeetaval puuduvad tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks kõige tähtsamad eeldused – elukoht ja sotsiaalne võrgustik ning vangla on tunnistanud isiku ohtlikuks. Vladimir Rähmonen taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna isik kannab karistust raske varavastase kuriteo eest ning on ka varem korduvalt karistatud samuti varavastaste kuritegude eest, millised kvalifikatsioonilt on läinud raskemateks. Sellest võib järeldada, et ei ole eelnevatest karistustest endale vajalikke järeldusi teinud ning vangla iseloomustuse kohaselt on ohtlik ühiskonnale ja ühtlasi ei ole oma süüd tunnistanud. Seega eeldused vabanemiseks puuduvad ning risk uute kuritegude toimepanemiseks liialt kõrge. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Rähmonen tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Rähmoneni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab karistust raske varavastase kuriteo eest ning on ka varem korduvalt karistatud samuti varavastaste kuritegude eest, millised kvalifikatsioonilt on läinud raskemateks. Sellest võib järeldada, et ei ole eelnevatest karistustest endale vajalikke järeldusi teinud ning vangla iseloomustuse kohaselt on ohtlik ühiskonnale ja ühtlasi ei ole oma süüd tunnistanud, seega eeldused vabanemiseks puuduvad ning risk uute kuritegude toimepanemiseks liialt kõrge. Arvestades V. Rähmoneni poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik