p 5 järgi mõisteti talle karistuseks 10 aastat vangistust.
alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 10.03.2003.a kuni 16.09.2004.a s.o 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva karistusaja hulka ning kandmata karistus alates 16.09.2004.a oli 8 aastat 5 kuud ja 24 päeva vangistust. Viru Ringkonnakohtu 06.12.2004.a otsusega jäeti Viru Maakohtu otsus muutmata. Karistusaeg algas 10.03.2003.a ja lõppeb 10.03.2013.a, formaalne õigus elektroonilise valvega vabanemisele tekkis 10.03.2008.a. 1
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Sergei Iljanov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ning nõustunud elektroonilise valvega.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Iljanov on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo toimepanemises, millega ta ründas kõrgeimat õigushüve – inimelu - ning tegi seda röövimise eesmärgil. Sergei Iljanovit on kriminaalkorras karistatud neljal korral eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, vangistust kannab ta kolmandat korda. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Sergei Iljanovi ennetähtaegset vabastamist, Sergei Iljanovi riskideks kriminaalhooldaja hinnangul on alkoholi kuritarvitamine, suured varalised nõuded, pikaajaline vangistuse kandmine, kuritegude raskenemine, lähedaste toetus ei ole varem kaasa aidanud õiguskuuleka käitumise tagamisele. Vanglas on Sergei Iljanov käitunud pigem hästi. Sergei Iljanov on vanglas töötanud, vanglas viibides on omandanud keevitaja ja koostelukksepa eriala. Sergei Iljanovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangla hinnangul omab Sergei Iljanov motivatsiooni seaduskuulekaks eluks, tal on kindlad eesmärgid lähitulevikuks, on emotsionaalselt stabiilne, riskiteguriteks võivad olla eelkõige alkohol ja suured varalised nõuded. Kohus arvestab vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolusid. Sergei Iljanov on toime pannud eriliselt raske isikuvastase kuriteo. Teda on ka varem karistatud ning tema poolt toimepandud kuriteod läksid järjest jõhkramaks. Seega ei kuulu Sergei Iljanov ennetähtaegsele vabastamisele. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.