Kriminaalasi nr. 1-06-8032 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02.03.2007.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prok

§ 288

mõttes ning olles ametiülesannete täitmisel ajavahemikul 2002 aprill lõpp kuni mai algus koos patrullis viibinud teise tuvastamata politseiametnikuga toimetas nende kasutuses olnud politseisõidukiga Tallinnas Balti jaamast Paljassaare poolsaarele asotsiaalsete eluviisidega TS koos kindlakstegemata isikuga, andes neile eelnevalt võimuesindaja korralduse tulla politseisõidukisse. Paljassaare poolsaarel Andrei Kolomainen lõi TS jalaga näkku, mistõttu TS kukkus maha ning Andrei Kolomainen lõi teda veel jalaga vähemalt kahel korral rindkere piirkonda. Oma sellise tegevusega tekitas Andrei Kolomainen TS tervisekahjustuse ja füüsilist valu. Seejärel politseiametnikud lahkusid. Samuti süüdistatakse Andrei Kolomainenit selles, et tema ajavahemikul 2003.a. jaanuar kuni veebruar koos patrullis viibinud teise kindlakstegemata politseiametnikuga toimetas nende kasutuses oleva politseisõidukiga Tallinnas Balti jaamast Paljassaare poolsaarele asotsiaalsete eluviisidega TS koos kindlakstegemata isikuga, andes neile eelnevalt võimuesindaja korralduse tulla politseisõidukisse. Paljassaare poolsaarel kasutas Andrei Kolomainen autost väljunud TS suhtes füüsilist vägivalda, nimelt lõi teda rusikaga kõhtu, mille peale TS kukkus, kuid tõusis uuesti püsti. Seejärel lõi Andrei Kolomainen TS uuesti rusikaga kõhtu, mille peale TS kukkus ja 2 jäigi pikali. Seejärel Andrei Kolomainen koos eeluurimisel kindlakstegemata politseiametnikuga tõmbas TS saapad jalast ära ning viskasid need kaugemale lumehange, misjärel politseiametnikud lahkusid. Samuti süüdistatakse Andrei Kolomainenit selles, et 05.11.2003.a. kella 17.40 ajal, olles ametialaste ülesannete täitmisel Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna korrapidamisteenistuses Tallinnas Erika 15 ning hakates TS ja R-RR koostama väärteoprotokolle, lõi Põhja politseiosakonna kambrite eesruumis TS jalaga näkku, tekitades talle füüsilist valu. Samuti süüdistatakse Andrei Kolomainenit selles, et tema 2002.a. kevadel või sügisel päevasel ajal Tallinnas Balti jaamas haaras TS jopest kinni ja lükkas teda kaks korda laubaga vastu politseiautot, tekitades TS füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Andrei Kolomainen toime KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võimuliialduse, mis seisnes selles, et tema, töötades Tallinna Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna korrakaitsetalituse patrullteenistuses politseiinspektorina ning olles politseiametnik ja seega ametiisik KarS § 288 mõttes ning olles ametialaste ülesannete täitmisel, kasutas ametialaseid ülesandeid täites ebaseaduslikult vägivalda. Allan Järvinet süüdistatakse selles, et tema, töötades Tallinna Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna korrakaitsetalituses politseinooreminspektorina,

§ 288mõttes ning olles ametialaste ülesannete täitmisel, 23.03.2003.a.

kella 18.27 paiku koos politseiinspektor Leili Vassilkoviga toimetas nende kasutuses oleva politseisõidukiga (reg. märgiga XXX) Tallinnas Balti jaamast Paljassaare poolsaarele asotsiaalsete eluviisidega SG, TSja kaks kindlakstegemata isikut, andes neile eelnevalt võimuesindaja korralduse tulla politseisõidukisse. Paljassaare poolsaarel käskisid politseiametnikud isikutel politseisõidukist väljuda, kusjuures Allan Järvine võttis SGlt ära tema kargud, mida SG vajas liikumiseks, kuna tal oli amputeeritud vasak jalg. Pärast seda sõitsid politseiametnikud Paljassaarest minema, jättes SG, TS ja kaks kindlakstegemata isikut Paljassaare poolsaarele maha. Enne politseiametnike lahkumist hüüdis SG neile, et antagu ta nn. „jalad“ tagasi, kuid sellele politseiametnikud ei reageerinud. Allan Järvine otsese tegevuse tagajärjel oli SG tagasipöördumine Balti jaama füüsiliselt raskendatud, kuna ta ei olnud võimeline ilma karkudeta liikuma. Oma sellise tegevusega pani Allan Järvine toime KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. ametiseisundi kuritarvitamise, mis seisnes selles, et tema, töötades Tallinna Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna korrakaitsetalituses politseinooreminspektorina ning olles politseiametnik ja seega ametiisik KarS § 288 mõttes ning olles ametialaste ülesannete täitmisel, kasutas ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit eesmärgiga tekitada ja samuti tekitas olulise kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Leili Vassilkovi süüdistatakse selles, et tema, töötades Tallinna Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna korrakaitsetalituses politseiinspektorina,

§ 288mõttes ning olles ametialaste ülesannete täitmisel, 23.03.2003.a.

kella 18.27 paiku koos politseinooreminspektor Allan Järvinega toimetas nende kasutuses oleva politseisõidukiga (reg. märgiga XXX) Tallinnas Balti jaamast Paljassaare poolsaarele asotsiaalsete eluviisidega SG, TS ja kaks kindlakstegemata isikut, andes neile eelnevalt võimuesindaja korralduse tulla politseisõidukisse. Paljassaare poolsaarel, kohas, kus puudus transpordiühendus ja muu asustus, käskisid politseiametnikud isikutel politseisõidukist väljuda, kusjuures Allan Järvine võttis SGlt ära tema kargud, mida SG vajas liikumiseks, kuna tal oli amputeeritud vasak jalg. Sealjuures Leili Vassilkov ei takistanud Allan Järvine tegevust. Pärast seda sõitsid politseiametnikud Paljassaarest minema, jättes SG, TS ja kaks kindlakstegemata isikut sinna maha. Enne 3 politseiametnike lahkumist hüüdis SG neile, et antagu ta nn. „jalad“ tagasi, kuid sellele politseiametnikud ei reageerinud. Allan Järvine otsese tegevuse tagajärjel oli SG tagasipöördumine Balti jaama füüsiliselt raskendatud, kuna ta ei olnud võimeline ilma karkudeta liikuma. Oma sellise tegevusega pani Leili Vassilkov toime KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. ametiseisundi kuritarvitamise, mis seisnes selles, et tema, töötades Tallinna Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna korrakaitsetalituses politseiinspektorina ning olles politseiametnik ja seega ametiisik KarS § 288 mõttes ning olles ametialaste ülesannete täitmisel, kasutas ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit eesmärgiga tekitada ja samuti tekitas olulise kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. SÜÜDISTATAVATE ÜTLUSED Andrei Kolomainen, Allan Järvine ja Leili Vassilkov ei tunnistanud end süüdi neile esitatud süüdistustes. Andrei Kolomainen eitas asotsiaalse eluviisiga isikute, sealhulgas ka TS Paljasaarde viimist. Tunnistas, et on neid toimetanud ainult politseiosakonda või lihtsalt käskinud Balti jaamast lahkuda, kuna joobnuna ja räpaste riietega avalikus kohas viibimine ei ole lubatud. Andrei Kolomainen eitas TS suhtes vägivalla tarvitamist. TS poolt tema vastu ütluste andmist põhjendas süüdistatav sellega, et TS olevat ükskord ähvardanud, et kui teda rahule ei jäeta, mõtleb ta tema peale midagi välja. Allan Järvine ja Leili Vassilkov eitasid samuti asotsiaalide Paljassaarde toimetamist. Allan Järvise sõnul ei ole ta SGlt karkusid ära võtnud. KOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal ei olnud võimalik vahetult üle kuulata kannatanuid TS ja SG, sest mõlemad on surnud. Prokuröri taotlusel, millele ei vaielnud vastu ka süüdistatavad ja kaitsjad, avaldati TSja SG kohtueelsel uurimisel antud ütlused. TS ütluste kohaselt viidi teda 2002.a. aprilli lõpus või mais Balti jaamast politseibussiga Paljassaarde, kus teda löödi jalaga näkku ja paaril korral vastu ribisid, samuti jalaga. Teine kord viidi teda Paljassaarde 2003.a. talvel jaanuari- või veebruarikuus. Politseibussist väljunud, sai ta ühe politseiniku käest rusikahoobi kõhtu, mille peale ta kukkus. Peale püsti tõusmist löödi teda uuesti rusikaga kõhtu ja ta kukkus jälle. Seejärel tirisid politseinikud tal talvesaapad jalast ja viskasid need nii kaugele kui jõudsid. TS ütlustest tulenevalt viisid teda Paljassaarde kahel korral, kui teda seal peksti, kaks meespolitseinikku, kellest üks oli mõlemal korral üks ja sama isik. Seesama politseinik oli ka tema peksja mõlemal korral. TS ütlustest tulenevalt on seesama politseinik tema suhtes vägivalda tarvitanud ka Balti jaamas. 2002.a. sügisel või kevadel, täpset aega ei mäletanud, jäi politseiauto seisma trollide platsil. Seesama politseinik kutsus ta auto juurde ning politseisõiduki kõrval seistes haaras kinni tema jope kraest ja lükkas teda kaks korda laubaga vastu autot. Seejärel käskis Balti jaama territooriumilt lahkuda. TS on öelnud ka, et 5.novembril 2003.a. viidi ta Balti jaama trollipeatusest koos RR osakonda, kus temaga hakkas tegelema see politseinik, kes teda Paljassaares jalaga näkku lõi ning kes temaga vestleb ainult käsi-jalgu kasutades. Kambrite eesruumis, enne protokollide esitamist ja nendega rääkima hakkamist, lõi politseinik talle jalaga vastu lõuga. Kannatanu mäletas, et selle politseiametniku nimi oli soomepärane, kuna lõppes NEN-iga. TS on 08.10.2003.a. talle esitatud politseiametnike fotodelt ära tundnud Andrei Kolomaineni, kui isiku, kes on teda peksnud Paljassaares ja löönud peaga vastu politseiautot. Seega on TS ütlustega leidnud tõendamist, et Andrei Kolomainen oli see politseiametnik, kes kannatanu suhtes Balti jaamas, Paljassaarel ja Põhja politseiosakonnas vägivalda tarvitas. Kohus leidis, et TS ütlusi võib pidada usaldusväärseiks, sest neid kinnitavad ka teised tõendid. Nimelt on asotsiaalide viimisest Paljassaarde ja seal nende peksmisest rääkinud ka kannatanu SG 4 ja tunnistajad APja RJ. Viimati nimetatud tunnistaja kuulati ka vahetult kohtuistungil üle. RJ väitel suhtus politsei sellistesse inimestesse, kes Balti jaamas istusid ja alkoholi tarvitasid, halvasti ja vägivaldselt. Ka teda on Paljassaarde viidud, kuid kas tema kallal vägivalda on tarvitatud, seda ta enam ei mäletanud. Samuti on tunnistaja sõnul talle TS rääkinud, et politsei suhtus temasse halvasti ja vägivallatses tema kallal. TS löömist jalaga Põhja politseiosakonnas 05.11.2003.a. Andrei Kolomaineni poolt tõendavad peale kannatanu ka tunnistajana üle kuulatud RR ütlused. RRoli TS koos, kui neid politseiosakonda toimetati ja mõlemale väärteoprotokoll koostati. RR nägi, kuidas pikemat kasvu meessoost politseinik lõi TS jalaga näkku lõua piirkonda ning teadis öelda, et selle politseiniku nimi lõppes NEN-iga. Põhja politseiosakonda toimetatud isikute raamatu kannetest nähtub, et 05.11.2003.a. toimetati kell 17.25 Balti jaamast osakonda TS ja RR (II kd lk. 93-94). Põhja PO 05.11.2003.a. ettekande leht tõendab, et Põhja politseiosakonnas oli sel päeval kell 08.00-20.00 korrapidaja abi Andrei Kolomainen (II kd. lk. 24) ja TS koostatud kiirmenetluse otsuselt nähtub, et selle tegijaks oli Andrei Kolomainen (II kd. lk. 57). Seega on TS ütlused selle kohta, et teda peksis mitmel korral Andrei Kolomainen kooskõlas teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Kohus ei nõustu süüdistatava Andrei Kolomaineni arvamusega, et TS süüstavad ütlused tema vastu olid tingitud kättemaksust. Kriminaalmenetlust käesolevas kriminaalasjas ei alustatud TS avalduse alusel, vaid kriminaalmenetluse algatajaks oli Põhja Politseiprefektuur ja ajendiks ETV eetris olnud saade „Tegelikkuse KesKus“, kus näidati intervjuud kodututega, keda on politseinike poolt viidud Paljassaarde ja seal pekstud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et Andrei Kolomaineni poolt TS suhtes korduvalt vägivalla tarvitamine on leidnud tõendamist. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 291 järgi võimuliialdusena. Vägivalla kasutamine politseiametniku poolt TS suhtes toimus seadusliku aluseta. Allan Järvisele ja Leili Vassilkovile oli esitatud süüdistus 23.06.2003.a. ametiseisundi kuritarvitamises, mis seisnes Allan Järvise poolt SGlt karkude äravõtmises ja Leili Vassilkovi poolt Allan Järvise tegevuse mittetakistamises. Kannatanu SG kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt tuli ta 2003.a.

1. või
2. juunil Pärnust rongiga Balti jaama. Seal kohtus ta tuttavatega ja koos hakati odekolonni jooma. Kui saabus politseipatrull, viidi neli inimest Paljassaare poolsaarele. Nende hulgas tema ja üks väikest kasvu eestlasest meesterahvas. Paljassaares aeti nad bussist välja ja kaks meespolitseinikku peksid teda jalgade ja kumminuiaga. Siis naispolitseinik ütles, et aitab küll ja võttis tema kargud ära ja pani need politseibussi ning siis sõitsid politseinikud minema. Samal päeval sai ta juhusliku sõiduautoga Balti jaama tagasi ja paar päeva hiljem andis teine politseipatrull talle karkude asemel ratastooli. TS kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt istus ta 2003.a. juunis natuke enne jaanipäeva tuttavatega Balti jaamas ja jõi odekolonni. Koos temaga oli ka ühe jalaga mees nimega S . Balti jaamast viidi neid politseibussiga Paljassaarde, kus nad maha pandi ja kuhu nad jäeti. Peksa ei saanud seekord keegi. Üks politseinikest oli naine ja meespolitseinik oli venelane. Enne kui politseinikud minema sõitsid, võttis meespolitseinik S kargud ja viskas need autosse ja siis sõitsid politseinikud minema. S veel karjus, et „andke mu jalad tagasi“. Selle süüdistusega seonduvalt kuulati kohtus üle tunnistajad Jelena Viktorova ja Valeri Biller, kes 2003.a. juunikuus töötasid Põhja politseiosakonnas. Mõlema tunnistaja ütlustest tulenevalt olid nad 24.juunil 2003.a. koos patrullis ja said väljakutse Balti jaama, kus üks asotsiaalne invaliid olevat ilma karkudeta. Kuna mees väitis, et kargud jäid Paljassaarde, viisid nad ta sinna, kuid Paljassaares karkusid ei olnud. Seejärel viisid nad ta Adamsoni tänaval asuvasse sotsiaalabi keskusesse, kus talle anti ratastool. 5 Hinnanud eelloetletud tõendeid kogumis, leidis kohus, et Allan Järvise ja Leili Vassilkovi süü nendele esitatud süüdistuses ei ole tõendamist leidnud. Kõigepealt ei ole tõendatud aeg, millal politseitöötajad SGlt kargud ära võtsid. Süüdistuse kohaselt toimus see 23.juunil 2003.a., kuid millised tõendid seda kinnitavad, kriminaalasjast ei selgu. Kannatanu SG on öelnud, et see oli kas
3. või
4. juunil 2003.a., TS ütluste kohaselt natuke enne jaanipäeva. Aeg „natuke enne jaanipäeva“ ei tähenda ainult
5. juunit. Jelena Viktorova ja Valeri Billeri ütlustest tulenevalt viisid nad SG sotsiaalabikeskusesse, kus ta sai ratastooli, 24.juunil. Samas ei nähtu J.Viktorova ja V.Billeri ütlustest, et SG oleks karkudest ilma jäänud eelmisel päeval. Seega ei ole kriminaalasjas tõendatud SGlt karkude äravõtmise kuupäev, puuduvad tõendid, et see toimus 23.juunil 2003.a. Vastuolulised on SG ja TS ütlused karkude äravõtja osas. SG ütluste kohaselt võttis temalt kargud ära naispolitseinik, TS ütluste kohaselt tegi seda meespolitseinik. Kuna süüdistusakti kohaselt on karkude äravõtmises süüdistatud Allan Järvist, seega meespolitseinikku, ei ole arusaadav, miks võeti süüdistuse esitamisel aluseks TS ütlused, kes antud episoodis on siiski tunnistaja, aga mitte kannatanu SG ütlused, keda karkude äravõtmine otseselt puudutas ja kes pidi siiski lähemalt ja täpsemalt nägema, kas kargud võttis temalt ära meesterahvas või naisterahvas. Kriminaalasjas uuritud tõenditest ei nähtu, et kannatanu SG oleks läbi viidud äratundmiseks esitamine, küll on aga seda tehtud tunnistaja TS. 28.novembril 2003.a. on isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel TS osutanud Allan Järvise fotole ja öelnud, tema võttis SGlt ära kargud ja et tema oli ka see, kes toimetas 05.11.2003.a. Põhja politseiosakonda alkoholijoobes meeskodaniku ja lahkus koos paarilisega koheselt. 05.11.2003.a. viibis Põhja politseiosakonnas TS kella 17.25 kuni 17.
6. Seda tõendab osakonda toimetatud isikute raamat (II kd. lk. 93-94). Samast raamatust aga ei nähtu, et 05.11.2003.a. ajavahemikul kella 17.25 kuni 17.50 oleks Allan Järvine kedagi Põhja politseiosakonda toimetanud (II kd. lk. 91-96). Allan Järvine ja Leili Vassilkovi patrullilehelt nähtub, et 05.11.2003.a. kella 17.24 kuni 17.30 viibisid nad väljakutsel Sitsi trammipeatuses, kella 17.49 kuni 17.59 Madala tänaval Stroomi peatuses (II kd. lk. 35-36). Seega ei käinud nad Põhja politseiosakonnas ajal, mil TS seal oli ja TS ei saanud osakonnas näha Allan Järvist. Kohtu arvates on SG ja TS ütlused vastuolulised selles osas, mis puudutavad tõendamiseseme seisukohalt olulist asjaolu – SGlt karkude äravõtjas ehk kuriteo subjektis. Kohus leidis, et TS ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta on fotode järgi äratundmiseks esitamisel osutanud Allan Järvisele, kui SGlt kargud äravõtnud politseitöötajale, seostades Allan Järvist ka 05.11.2003.a. tema Põhja politseiosakonnas viibimise ajal sinna ühe alkoholijoobes isiku toimetamisega. Kuna teiste tõenditega on kummutatud Allan Järvise viibimine sel ajal Põhja politseiosakonnas, on TS järelikult eksinud SGlt kargud äravõtnud isiku äratundmises. Seega ei tõenda kriminaalasjas kogutud vastuolulised tõendid, et SGlt karkude äravõtmine toimus 23.06.2003.a., et karkude äravõtmise päeval toimetasid teda Paljassaarde Allan Järvine ja Leili Vassilkov ning et kargud võttis ära Allan Järvine. Kuna ei ole tõendatud, et SG suhtes panid kuriteo toime Allan Järvine ja Leili Vassilkov, tuleb nad neile esitatud süüdistuses KarS § 289 järgi õigeks mõista. Kohus põhjendab ühes ja samas kriminaalasjas ühe ja sama isiku, TS, ütluste tunnistamist ühes episoodis usaldusväärseiks, teises mitte sellega, et Andrei Kolomainenile esitatud süüdistuse episoodis oli TS kannatanuks, tema suhtes tarvitati vägivalda korduvalt ühe politseitöötaja poolt, mistõttu ta nägi Andrei Kolomainenit mitmel korral. TS ütluste kohaselt ajas Andrei Kolomainen asotsiaale Balti jaamast ära ka siis, kui ei olnud tööl, vaid liikus erariietes. Andrei Kolomainen on talle ka politseiosakonnas väärteootsuse teinud. Korduval nägemisel jääb isik siiski rohkem meelde, kui ühekordsel nägemisel. Sel põhjusel on kohtu arvates TS kui kannatanu ütlused Andrei Kolomaineni äratundmise osas usaldusväärsed. 6 SGlt Paljassaares karkude äravõtmise süüdistuse episoodis on TS ütlused käsitletavad tunnistaja ütlustena. Ei ole teada, kui kaugel ta viibis SGst momendil, kui viimaselt kargud ära võeti, kui hästi ta nägi isikut, kes kargud ära võttis. Lisaks eeltoodule on kannatanu ise väitnud hoopis vastupidist, et karkude äravõtmine toimus naispolitseiniku poolt. Karistuse mõistmisel Andrei Kolomainenile arvestab kohus süüd välistavate asjaolude puudumist. Toime pandi teise astme kuritegu, mille sanktsioon võimaldab karistada nii rahalise karistusega kui vangistusega. Andrei Kolomainen ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tal on töökoht, seega sissetulek. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga rahalise karistusega karistamises. Arvestades karistust kergendavate asjaolude puudumist ja kuriteo toimepanemist politseiametniku poolt, ei saa rahalise karistuse summa olla väike. Kuna Andrei Kolomainenil on kaks ülalpeetavat last, võimaldab kohus tal karistust tasuda osade kaupa. Politseiametniku poolt ebaseaduslikult vägivalla tarvitamine on selline kuritegu, mille toimepanemise eest on põhjendatud ka lisakaristuse – politseiametnikuna töötamise keelamine teatud aja jooksul – mõistmine. Kohus juhindub KrMS § 306,
7. Kohtunik 7