Obsah (8)

§ 113§ 25§ 114§ 199§ 56§ 64§ 65§ 68

Kriminaalasi nr. 1-05-1320 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 06.märtsil 2007.a Harju Maakohus koosseisus : kohtunik Merike Allikmäe rahvakohtunikud Pille Hagel, Erika Pääbus sekretär Reilika Nestor, tõ

§ 113

järgi ja

§ 25

lg 2 –§ 199 lg 2 p 4 järgi 5 aastat 8 kuud ja 8 päeva vangistust, karistusaja algus 09.12.2005.a, tõkend vahi all pidamine;süüdistusasja

§ 114p 4, § 199 lg 2 p 4 järgi.

Otto Niine süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem, ajavahemikul 02-03.11.2003.a. toime pannud teise inimese tahtliku tapmise, uuesti, öösel vastu 03.06.2005.a. viibides ER elukohas, Tallinnas XXX asuvas korteris, pani toime ER tapmise lüües ERvastu pead, näo piirkonda, mille tõttu ER kukkus põrandale maha, misjärel hakkas ER peksma jalgadega rindkeresse, tühja lõhnavee pudeliga pähe ning plastmassist raadioga pähe ja keha piirkonda, tekitades peksmisega ER elule ohtlikud ja kohapeal ER surma põhjustanud tervisekahjustused: kehatüve kinnise tömbi trauma mõlemapoolsete hulgaliste roidemurdudega ja siseelundite kahjustusega ning pea kinnise tömbi trauma ilma koljuluude murdudeta – piirdunud pehmekelmealune verevalum vasaku otsmiku-oimu-kiirusagarate pinnal, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, verevalumid kõõlustanul ja oimulihastes. Seega oma tegevusega Otto Niine isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tahtliku tapmise, pani uuesti toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on kvalifitseeritav

§ 114p 4 järgi.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 03.06.2005.a. viibides ER elukohas, Tallinnas XXX asuvas korteris, kella 10:45 paiku, pärast ERt apmise toimepanemist, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ERkuulunud esemed, kristallvaasi maksumusega 150 krooni ja meeste käekella maksumusega 100 krooni, kokku 250 krooni väärtuses ER kuulunud vara ning lahkus ER kuulunud varaga ER korterist. 2 Seega oma tegevusega Otto Niine isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime kuriteo, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Kohtuistungil kohtualusena ülekuulatud Otto Niine ei tunnistanud ennast süüdistustes süüdi. Süüdistatav Otto Niine andis kohtuistungil järgnevaid ütlusi (III kd, lk 60-68, 74-76): „ M nimeline naisterahvas on mulle mingil määral tuttav. Tutvusime pargis Balti-Jaama juures. Ööbisime juhuslikes kohtades, viimasel ajal masina kabiinis. Tapetud meesterahvast ma tundsin. Tutvusime E Solnoki turul. Olin tema juures olnud 3 – 4 korda.

1. kuupäeva juuni õhtul läksime E juurde. E polnud kodus, istusime trepile, teadsin, et sõber peab tulema. Umbes 5 minuti pärast tuligi E. Mingi aja istusime koos. Mina heitsin diivanile, kuna mul oli hiljuti olnud jalaluu operatsioon ja jalg valutas. E läks oma tuppa. M läks kušetile. E elas XXX majas 9 korrusel. Kaasa ostsin ma 4 – 5 odekolonni, sidruniga. Moli kott, kuhu need pudelid panini kollakat värvi kilekotti. El oli tuba hämar, mingi vana sinikas oli silma all. E oli meil kokkulepe, kui on väljapääsmatu olukord, siis võin sinna minna, aga tooksin kaasa midagi. Sellel päeval oli minul seljas nailonjope, püksid pruunid, kingad. Enam – vähem ühe aegselt läksime magama. Mina olin diivanil, M kušetil, E läks teise tuppa. Meie vahel tülisid ei olnud kui jõime. E ma peksnud ei ole. Vastu hommikut kuulsin kisa, M ütles midagi. M oli külili kušetil, E rinnuli otsas, jalad põrandal. M karjus, tule appi. Ma tõmbasin ta tema seljast ära. Võtsin särgist kinni, ta kukkus istukile põrandale. Läksin magama edasi. E tõmbasin ainult särgist, ta kukkus istukile laua ja kušeti vahele. M kargas püsti ja lõi jalaga mitu korda. Kui M ütles, et lähme minema siis hakkasin neid otsima. Otseselt ei näinud mis M E suhtes toime pani. E oli külili, lamas, mina teda ei puutunudki, hiljem mõtlesin, et kas ta oli elus või ei, aga sellel hetkel ei osanud seisukohta võtta. Verd E ümber ei pannud tähele. Korterist saime välja siis kui tuli E õde. Ei teadnud seda ka E on elus või surnud. Mina korterist kaasa ei võtnud midagi. M võttis midagi. E korterist läksime läbi männipargi Akadeemia teele. M kadus ühe trolliga minema mina teisega. M ütles, et kuna sa ei näinud, ära muretse, ma võtan enda peale, lähen annan puhtsüdamliku tunnistuse. Mina ütlesin Mle, et pole kiiret selle rääkimisega.“ Kohus avaldab (köide II, lk 22 – 25 ja lk 25 – 33 fotod), mille kohaselt Otto Niine ütluste järgi sõitis operatiivjälitusgrupp XXX juurde, kus seisab lõhutud veoauto. Otto Niine selgitas, et selles autos ööbis ta koos JMga. Kannatanuga, kes nimetas end E , sai ta tuttavaks
2. aasta mai lõpus „Solnoki“ juures. Ekutsus ta enda juurde XXX asuvasse korterisse, kus ta ööbis. JMga sai tuttavaks 2005.a. maikuus Balti jaama juures. 02.06.2005.a. tegi ta JMle ettepanku minna E juurde koju ööbima. Kella 20.00 – 21.00 paiku läksid tema ja JM veoauto juurest E juurde (foto nr. 2). Operatiivgrupiga sõideti XXXjuurde (foto nr. 3,4). Läksid liftiga 9 korrusele (foto nr. 5). Trepil hakkasid nad Et ootama (foto nr. 6). Ootasid umbes 5 minutit. Siis tuli väljast Eja lasi nad korterisse (foto nr. 7,8). Minul ja J oli kaasas 4 – 5 pudelit näovett „Sidrun“. Hakkasime kõik laua juures jooma. Mina istusin paremal pool diivanile, Eistus punasele tugitoolile (foto nr. 9). Mõne aja pärast läks E väiksesse tuppa magama. Mina heitsin parem pool olevale diivanile (foto nr. 10). J heitis magama kušetile, mis oli riidekapi juures (foto nr. 11). Ma kuulsin, et J hüüab ja palub appi tulla. J oli kušetil pikali ja E tema peal (foto nr. 12). Ma arvasin, et E tahab J ära vägistada. Võtsin Elt seljast kinni ja lükkasin põrandale (foto nr. 13). Lõin teda umbes kolm korda ribide piirkonda (foto nr. 14). E pomises midagi, ma ei näinud, kas ta lõi ennast ära mingi mööbli vastu või mitte. Magnetofoni või raadioga ma Et ei löönud. E jäi pikali parema küljele põrandale lamama. Ma ei näinud kas E on elus või mitte. Hakkasime otsima välisukse võtit. Teises toas oli drell millega hakkasin puurima korteri ukselukku, et välja saada. Sel ajal tuli tundmatu naisterahvas ja ajas meid korterist välja. Korterist ei võtnud ma midagi. T avaldas mulle survet, et kuna mul juba 1 kriminaalasi olemas.“ Kohus avaldab (II köide lk 44 – 46), JM kutsus mind appi. Ma sisenesin tuppa ja nägin, et E Jpeal. Võtsin E seljast kinni ja tõmbasin põrandale. E kukkus, kas külje peale või selja peale. Seda ei näinud kas ta lõi ennast mõne mööblieseme vastu. E põrandal. Ma läksin magama diivani peale. JM äratas mind ja ütles, et on vaja ära minna. E oli elus, hingas ja korises. Ma küsisin E käest kus on korterivõtmed ja Emidagi pobises mulle vastu ja näitas käega teise toa suunas. Rohkem ma Et ei lükanud ja ei löönud kätega ega jalgadega rohkem. Mingite muude esemetega, sealjuures magnetofoniga ma Et ei löönud. Kui ma tulin E juurde, siis oli mul kilekott 4 või 5 odekolonni pudeliga. 3 Kohtualune O. Niine jätkab:“ Kui ma drelliga ukse katki puurisin, siis kindaid mul käes ei olnud. Antud korterist meeste käekella ja klaasist vaasi ma ei varastanud. Kuriteo toimepanemise asjaolud näitasin juhuslikult ette, ma ei tea, kui mina tõmbasin kannatanu Jpealt ära, siis ta kukkus põrandale paremale küljele külili, pea võis vastu põrandat kukkuda, kuid oli hämar ja ma ei näinud seda peensusteni. Siis ma läksin keerasin tagasi diivanile magama. E jäi põrandale külili ja kui ma sealt diivanile läksin, siis nägin, et justkui Jteda jalaga kuhugi keresse lõi. Mina ei oleks oma vigastuste tõttu olnud võimelinegi seda meest lööma, mul oli jaanuaris operatsioon ja jalg oli haige. Jütles mulle ainult seda, et ta lõi Et, täpsemalt ei rääkinud. Ma ei mäleta kumb on õige kas eeluurimisel räägitu või kohtus antud ütlused. Mina ise ei otsinud E juurest võtmeid. Jalaga mina E ribide piirkonda ei löönud. E tõmbasin vaid 1 korra. Politsei ütles mulle, et võta süü enda peale, et sa niikuinii juba istud vanglas. Pidin rääkima, et lõin jalaga mitu korda ja mulle näidati ka kuidas ma lõin.“ Kannatanu IAtunnistas ja andis kohtus järgnevaid ütlusi (III kd, lk 35-40; 76): „ERon minu vend, kes elas XXX. venda nägin enne tapmist 02.juunil 2005.a. kell 14.00 tuli meie juurde ja ütles, et tal on halb ja palus et kutsuksin arsti. Järgmisel päeval helistasin arstile ja ta palus kohale tulla. Leppisime vennaga kokku, et hommikul tulen läbi. . Otto Niine pole minule tuttav. 03.juuni hommikul ukse juurde jõudes kuulsin puuri häält ukse taga. Esimese ukse, mis on naabriga ühine avasin ja nägin auke. Küsisin, kes on vastu kuulsin mees häält vene keeles, kes ütles, et vahetab lukku. Kui ma ukse lahti sain nägin neid kahte ja krabasin mõlemast kinni, viskasin ukse taha ja panin ukse kinni. Kui sisse läksin nägin ma, et igal pool oli veri. Sain aru, et ta on tapetud, kuna ta oli verine ja pulssi enam polnud. Kuulsin, et tuleb lift, jooksin 9 korruselt alla ja hakkasin vaatama kus meesterahvas ja naisterahvas on. Kui ma jõudsin tee äärde, otsisin telefoni ja helistasin politseisse. Nemad läksid aeglaselt ja ma läksin neile tasakesi järgi. Politseile kogu aeg rääkisin mis neil seljas on ja kuhu nad liiguvad. Nad istusid peatusse pingi peale. Politsei tuli signaalidega ja peatas minu juures ja küsis kus nad on. Pöörasin ümber ja neid ei olnud enam. Otto Niine on see sama isik, keda ma nägin korteris. Kui süüdistatava ja naisterahvas läksid mööda teed oli süüdistataval kollane kilekott käes. Kilekotis oli midagi sees. Korterist oli võetud vaas ja käekell. 03.06 läksin sinna korterisse umbes kell 10.
3. Drell millega puuriti ukse lukku oli minu venna oma. Ust puuriti kuna nad ei saanud välja ja püüdsid lukku lahti puurida. Kõik venna ERmatuse kulud kandsin mina. Ma kulutasin matuste peale 11492,27 krooni. Soovin esitada tsiviilhagi nimetatud summas. Ohvriabi sotsiaalosakonnast olen saanud. Jään oma tsiviilhagi juurde 11 492,27 krooni miinus 5000,- krooni, mis mulle juba on hüvitatud. Lõplikuks tsiviilhagiks jääb 6492,27 krooni. Kui ma mehele ja naisele järgi kõndisin 3 juunil 2005.a. ei märganud ma küll, et meesterahval oleks kõndimisega probleeme olnud.“ Tunnistaja JM tunnistas kohtus ja andis järgnevaid ütlusi ( I kd, lk 53-59): „Otto Niine on mulle tuttav, tutvusime Balti –Jaama taga. Ööbisime koos kraanaauto kabiinis Akadeemia tee 34 maja taga. Läksime külla XXX maja 9 korrusele, kus elas Otto sõber E. Otto ütles, et seal saab rahulikult ööbida, saab diivanile heita. Otto ütles, et peame kaasa võtma alkoholi, et sõber meid välja ei ajaks. Kaasa võtsime vist 4 pudelit odekolonni. E ei olnud kosus kui läksime ootasime koridoris. El mingeid vigastusi ei olnud. Korteris istusin diivanil ja jõin, kuna olin väsinud, heitsin magama. Mina läksin suurde tuppa diivanile magama. Kui alkoholi tarbisime siis sellel ajal ei tülisid meie vahel ei olnud. Kuulsin, et süüdistatav karjus rott, rott, rott. Ma kargasin üles, E oli pikali maas, süüdistatav tühja odekolonni pudeliga peksis teda vastu pead. Pudel oli klaasist ja see jäi terveks. E lamas, käed külgede peal. E ei osutanud vastupanu, ta ainult korises. Põrandal E juures oli vereloik. Peale sündmust süüdistatav rääkis, et leidis E padja alt pudeli, et olevat selle varastanud. Tüli algusest süüdistatav ei rääkinud, vaid leidis pudeli. Kui süüdistatav peksis E mina karjusin ja istusin, et miks sa teda peksad. Süüdistatav ei võtnud mind kuulda. Nägin peksmist umbes 5 – 6 kuni 10 lööki. Kui süüdistatav peksmise lõpetas pani suitsu ette ja vaatas E poole ning ütles, et vist on juba surnud. Pärast olime teises toas, sest ei saanud ust lahti. Korterist ei lahkunud kuna uks oli kinni ja võtit ei leidnud ülesse. Nii mina kui süüdistatav kontrollisime E pulssi mida ei olnud. Süüdistatav otsis võtmeid ka E taskutest. Süüdistatav leidis drelli väikesest toast ja hakkas sellega puurima luku ümbert. Meie lahkumist korteris nägi E õde, kes tuli hommikul korterisse ja ütles, et kaduge siit minema. Süüdistatav võttis korterist kaasa käekella ja klaasist vaasi. Kella müüs süüdistatav maha, vaasi 4 kaotas ära. Lahkudes pani süüdistatav kella enda käele ja vaasi kilekotti. Edasi läksime üle tee männi parki auto juurde. Süüdistatav jooksis kiiresti minu juurest ära, kuna ehmus, et teda võetakse kinni. Süüdistatav jooksis trolli peale. Politseisse läksin ma ise. Algul helistasin, ütlesin et sellel aadressil see toimus. Siis sõitsin kohapeale. Rääkisin kus süüdistatav võib asuda. Helistasin ka Paldiski mnt. taksofonist. Mul oli vähe võimalusi helistada valetasin süüdistatavale, et lähen toaletti. Süüdistatav tarvitas ühel korral minu vastu vägivalda, peksis vastu nägu. Peksmine oli päev enne kui läksin politseisse. Mina E kallal vägivalda ei kasutanud. E jäi korterisse kõhuli lamades, käed külgede peal. Teadsin, et süüdistatav on varem karistatud kriminaalkorras aga mille eest ei teadnud. Kui ütlesin süüdistatavale, et lähen politseisse, ütles tema, et ära mine. Praegu suvi aga vastu talve võib-olla. Omavahel oli kokkulepe, ma ütlesin, et võtan kõik enda peale. Süüdistatav ütles, et sa hakkad istuma, mina aitan. Ma ei tahtnud süüd oma peale võtta, aga mul oli vaja tema juurest kuidagi pääseda. Süüdistatav ise lubas politseis rääkida, et E tikkus mulle ligi. Kuigi E ei püüdnud mulle seksuaalselt läheneda.“ Tunnistaja ST tunnistas kohtus ja andis ütlusi (III kd, lk 95-97) selle kohta, et ta osales menetlustoimingute läbiviimisel ja konvoeeris O.Niinet. Ta kinnitas, et olustikuga seostamist alustasid nad Pärnu mnt Politseiprefektuurist, liikusid Akadeemia teele ja XXX. Niine näitas seda kõik ette. Mingit tema juhendamist ei toimunud, osalesid ka uurija ja advokaat. Sündmuskohal kaotas Niine tasakaalu, kui ta näitas kuidas ta kannatanut lõi. S.T kinnitas, et selleks et ta ei kukuks hoidis teda jalast kinni. Niine rääkis kuhu ta kannatanut jalaga lõi ja kuidas rusikaga. Trepil Niine istus, kuna ei jõudnud seista. Peale kohtualuse, kannatanu ja tunnistajate ülekuulamise kohtus on Otto Niine süü veel tõendatud alljärgnevate dokumentaalsete tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 03.06.2005.a. (I kd, lk 4-5) millega tuvastati, et maja nr XXXl, korter nr 211, lukul vigastusi ei ole. Korteriuksel on lõhkumise ja puurimise jäljed. Lukk on välja lõhutud. Ukselt võeti sõrmejälg. Korterisse sisenemisel on põrandal saetud puidu osad. Riiulil on elektridrell. Magamistoa voodist võeti mikroosad ja juuksekarvad. Tööriistadelt võeti DNA proovid. Toa sissepääsu juures põrandal magnetofoni karp. Kušeti peal on verised riided. Raadiomakk „Casio“, suitsukoni võeti ära ja pakiti. Noa teritajalt võeti DNA proov. Laua all oli klaasist näoveepudel „Limon“, mis võeti ära. Jäljed fikseeriti. Laip oli kõhuli ja paremal küljel. Laibal olid jalas hallid sokid, sinised dressipüksid, ruuduline särk, sinine T-särk. Käed on küünarnukkidest kõverdatud, vasak jalg põlvest kõverdatud, üks silm on lahti. Lõual oli horisontaalne haav. Rind oli deformeerunud, vasak kõrv vigastatud. Vasakul kulmul ja vasaku silma piirkonnas löögihaav. Vasaku silma ümber verevalum laibakangestus oli tugevalt väljendunud. Laiba pükste taskust avastatud võtmekimp. Raadiomakk „Casio“ asus laibast 12 cm kaugusel. - tehnilise uuringu protokoll 11.06.2005.a ja fototabelid sündmuskohast (I kd, lk. 6-17) Tallinn XXX-211, kus on E.R vägivallatunnustega laip, verejäljed põrandal, nuga diivanilaua pea, piimakruus ja suitsukonid laual- jäljed talletati; tööriistad lõhutud välisukse kõrval, elektrodrelli juhtme pistikult, lülitilt ja käepidemelt - võeti DNA proovid; jalatsijälg põrandalt, suitsukonid põrandal, raadiomakk Casio, kõlar, plastmassitükk-esemed pakiti; võeti jäljed esemetelt ja ustelt, teostati laiba vaatlus. Talletatud jäljed ja proovid, äravõetud objektid protokolli p.1-
4. Sündmuskohast on sündmuskohta pildistatud fotod 1 –
5. - tehnilise uuringu protokoll esemetelt verejälgede tuvastamiseks seoses XXX tapmisega 01.07.2005.a. (I kd, lk. 18-24), vaatluseks esitati 10 paberkotti (foto nr 1).Vere olemasolu tuvastamiseks kasutati luminooli lahust, millega töötlemisel toimus reaktsioon ja verele iseloomulik helendus. Esemed märgistusega fotografeeriti ja pakendati paberkottidesse. - surnu, E R, kohtuarstlik ekspertiis, akt nr 474, 06.06.2005.a. (I kd, lk. 37-58) kohaselt oli ER surma põhjuseks eluohtlik tervisekahjustus, kehatüve kinnine tömp trauma. Mõlemapoolsed hulgalised roidemurrud, verevalumid murdude ümbritsevates kudedes, parema kopsu põrutus, parempoolne verirind, maksa rebendid, verevalumid ja osaline lömastus, verevalum kõhunäärme pea piirkonnas, verevalum peensoolekinnistil, vähene verikõht, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused rindkerel. Kehatüve kinnine tömp trauma võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgalistest löökidest kõvade tömpide esemetega kehatüve piirkonda, ei ole välistatud, et osad tervisekahjustused on rindkere piirkonnas tekitatud jalgadega. Lisaks eelnevale esineb pea 5 kinnine tömp trauma ilma koljuluude murdudeta, mis võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgalistest löökidest kõvade tömpide esemetega pea erinevasse anatoomilistesse piirkondadesse. Kõik vigastused on tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Surnul esinesid veel nahamarrastused kaelal ja vasaku randme sirutuspinnal. Pindmised haavad, nahaalused verevalumid. - DNA ekspertiis, akt nr GE-1537-05/3768, 15.09.2005.a. (I kd, lk 92-99) kohaselt noateritajal, pudeli Lemon korgil, viinapitsidelt, suitsukonil nr. 2, 5, 7, kampsuni vasaku käise mansetil, kollase (oranži) sviitri vasakult käisel, kollaselt (oranžilt) sviitrilt eestpoolt, heleda (valge – pruuni) sviitri paremalt käiselt alt poolt ja käise manseti õmbluse juurest, suitsukonilt nr. 9, 12, oli Otto Niinel esinevad DNA alleelid. Suitsukonilt nr 14, elektridrelli juhtme pistik ja käepide, viinapitsid, kääride käepidemed, pudeli Lemon suudelt ja küljelt, kruvikeerajalt, suitsukonilt nr 1, nr 3, nr 4, nr 6, nr 8, , nr 10, eristatud DNA profiilid on kokkulangevad R DNA profiiliga. - DNA ekspertiis, akt nr GE-3163-05/7475, 04.11.2005.a. (I kd, lk 102-103) kohaselt langeb kassettraadio kasseti luugilt ja luugi altosalt DNA analüüsiks võetud proov on kokkulangevus ERDNA profiiliga. - Kannatanule IA JM foto järgi äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel (I kd, lk 149-153), mille kohaselt kannatanu tundis ära nr. 3 all ära naisterahva kelle ajas 03.06.2005.a. välja korterist XXX. - Kannatanu IA Otto Niine foto järgi äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel (I kd, lk 208212), mille kohaselt kannatanu tundis nr. 3 all ära meesterahva, kes viibis 03.06.2005.a. kella 11.00 paiku korteris XXX. -I.A poolt korraldatud matusekulud (I kd, lk 140-144) kokku summas 11 492,27 krooni; - Tunnistaja JM ütluste ja olustiku seostamise protokoll 14.06.05.a ja fototabelid ütluste ja olustiku seostamise kohta (I kd, lk 172-185), mille kohaselt jõid nad Otto ja E XXXlõhnavett. E läks teise tuppa magama. Tema ja Otto jäid magama teise tuppa riidekapi juures asuva diivani peal. Öösel hakkas Otto Et peksma suures parempoolses toas selle eest, et viimane peitis padja alla ühe pudeli lõhnavett. Otto lõi Et vastu pead või näo piirkonda. Millega lõi ei mäleta. E kukkus diivani ette põrandale (foto nr 11). Seejärel hakkas Otto Et peksma lõhnavee pudeliga pähe (foto nr 12). Lõi kuni 10-15 korda. Lõi väga tuigevalt. Verd oli palju. Ta ei mäleta, kas Otto lõi Et jalgadega või mitte. Ta palus, et Otto jätaks järgi, kuid Otto talle ei vastanud. E ei rääkinud midagi, ainult korises. Otto läks suures toas seina ääres paremal asuva kušeti peale magama. E lamas põrandal. Otto ütles, et E on juba surnud, kuna viimane enam ei hinganud. Oli juba hommik. Nad tahtsid korterist lahkuda kuid ei leidnud võtmeid. Väikeses toas võttis Otto põrandalt ruuget värvi drelli ja hakkas ust lahti puurima (foto nr 13-15). Ta istus väikeses toas kušetil peal (foto nr 16). Otto võttis teisest toast laua pealt klaasvaasi (foto nr 17) ja E käe pealt kella. Vaasi pani kilekotti. Kella nägi ta Otto käes. Tüli alustas Otto. - Olustikuga seostamisel (I kd, lk 175, 176) nihutati eemale diivan, mis asus toa uksest paremal ning seal avastati 7 tühja lõhnavee Limon pudelit. Teise diivani peal, mis asub riidekapi juures avastati 2 sviitrit. Üks oranži värvi, millel veresarnased pruunid plekid, teine sviiter heledat värvi pruuni värvi triipudega. Protokolli lisad: fototabel 9 lehel, 7 tühja lõhnavee Limon pudelit, 2 lõhnavee Limon pudelit, 2 sviitrit - oranži värvi, millel veresarnased pruunid plekid, teine sviiter heledat värvi pruuni värvi triipudega. - Kahtlustatava Otto Niine ütluste ja olustiku seostamise protokoll ja fototabel ütluste ja olustiku seostamise kohta (II kd, lk 22- 33), mille kohaselt…. Jelenal oli kaasas 4-5 pudelit näovett Sidrun. Nad hakkasid kõik kolmekesi jooma. Tema istus paremal pool seisvale diivanile, Eistus punasele tugitoolile (foto nr 9). Eoli nõus neid ööbima jätma. Mõne aja pärast läks Eenda juurde väikesesse tuppa magama . Tema heitis pikali paremal pool seisvale diivanile (foto nr 10). Jheitis magama kušetile, mis seisis riidekapi juures (foto nr 11) . Nad jäid magama. Oli juba hommik sest oli pime. Ta kuulis, et J hüüab teda ja palub appi tulla. Ta nägi, et J on kušetil pikali E lamab tema peal (foto nr 12). Ta arvas, et E tahab J ära vägistada. Tõusis püsti ja läks nende juurde. Ta võttis El seljast kinni ja lükkas põrandale (foto nr 13).- E hakkas püsti tõusma. Ta tõukas ta jälle pikali ja lõi teda umbes 3 korda ribide piirkonda (foto nr 14). E pomises midagi. Ta ei näinud kas Elõi end ära mingi mööbli vastu või mitte. Seal, kus ta kukkus, seisis diivanilaud. Magnetofoni 6 või raadioga ta Et ei löönud. E jäi pikali paremale küljele põrandale lamama. Ta ei näinud, kas E on elus või mitte. Nad hakkasid otsima välisukse võtit. Ta kuulis, et E pomises midagi. Väikesest toast padja alt leidis ta ühe täis pudeli näovett. Selle peitis ära E . Rohkem ta Et ei löönud. Teises toas laua peal oli oranži värvi drell. Selle drelliga hakkas ta välja puurima korteri ukselukku, et välja saada. Sel ajal tuli tundmatu naisterahvas ja ajas nad korterist välja. Korterist ei võtnud ta midagi. Võimalik, et ta jättis korterisse oma kilekoti mingite asjadega. Mis asjad need olid- ta ei mäleta. Ta ei arvanud, et E suri ära. Ta arvas, et E on lihtsalt väga purjus. - Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiis, akt nr 138, 20.09.2005.a., kahtlustatava Otto Niine suhtes (II kd, lk 58-59) kohaselt, ei ole Otto Niine nõrgamõistuslik, nõdrameelne ega vaimuhaige, vaid temale on diagnoositav düssotsiaalne isiksusehäire koos alkoholisõltuvusega. Need psüühikahäired ei takistanud Otto Niinele temale süüksarvatava kuriteo ajal aru saada oma tegude keelatusest ega ka oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, s.t. talle süüksarvatava kuriteo sooritas Otto Niine tavalises alkoholijoobes ja süüdivusseisundis. - Asitõendite – heleda (valge-pruuni) värvi meeste sviitri, kollase (oranži) värvi pikkade varrukatega meeste sviiter, tühja pudeli „Limon“ koos korgiga, raadio „CASIO“ DUAL CD raadiokassette Recorder CD-700DS ja selle kõlar ja plastmassi tükk – vaatlusprotokoll ja fototabelid (I kd, lk 109-112); - Tehnilise uuringu protokoll esemetelt verejälgede tuvastamiseks 24.08.2005.a.(I kd, lk 115116), vaatluseks esitati rooste-punast värvi pikkade varrukatega pusa ja musta-valge-kirju pikkade varrukatega pusa, vasakul rinnal kiri CBC. Esemed fotografeeriti, verele iseloomulikul määrdumise alal tuvastati TetraBase lahusti abil verele iseloomulik reaktsioon; - Sündmuskoha – taksofoni nr 9071606, asukohaga Paldiski mnt. 55, Tallinn, vaatlusprotokoll ja fototabel (I kd, lk 122, 124), võetud DNA proovid ekspertiisi läbiviimiseks; - Asitõendi vaatlusprotokoll – CD plaadil oleva salvestuse, politsei hädaabinumbrile 110 09.06.2005.a. kell 14:04:30 taksofonist nr 9071606 tehtud kõnesalvestuse vaatlusprotokoll (I kd, lk 107-108) helistajaks oli naisterahvas, vestlus toimus vene keeles; - Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor Viktor Urõvski ettekanne 03.06.2005.a. ( I kd, lk. 3), mille kohaselt sai ta 11.30 ajal väljakutse XXX kus korteri elutoa põrandal oli vägivallatunnustega 65-70 a meesterahva surnukeha., mille peapiirkonnas olid verised jäljed, samuti põrandal keha ümber verekahtlased jäljed. Korteris oli näha võitluse jälgi. Tuvastati meesterahva surnukeha kui E.R. Kriminaalasja juures on asitõendid: - heleda (valge-pruuni) värvi meeste sviiter, kollase (oranži) värvi pikkade varrukatega meeste sviiter, tühi pudel „Limon“ koos korgiga, raadio „CASIO“ DUAL CD kassett Recorder CD700DS ja selle kõlar ning plastmassitükk – on pakendatud ning asuvad kriminaalasja juures. - salvestused politsei hädaabinumbrile 110 09.06.2005.a. kell 14:04:30 taksofonist nr 9071606 tehtud kõnesalvestus CD plaadil, milles naisterahvas teatas tapmisest – CD plaat on lisatud kriminaalasja materjalide juurde. Kohus, kuulanud ära süüdistatavate seletused, tunnistajate ja kannatanu ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. O.Niine süü E.R tahtlikus tapmises isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tahtliku tapmise on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. O.Niine kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole ta E. Rt peksnud. Kohtu arvates on see ümber lükatud tunnistaja J.M ütlustega ( III kd, lk 55) selle kohta, et ärganuna nägi ta, et E oli pikali maas, et süüdistatav tühja odekolonni pudeliga peksis teda vastu pead. E ei osutanud vastupanu, ta ainult korises. Põrandal E juures oli vereloik. Pudel oli klaasist ja see jäi terveks. O.Niine on ütluste olustikuga seostamise protokollis kinnitanud, et väikesest toast padja alt leidis ta ühe täis pudeli näovett. Ütluste ja olustiku seostamise protokoll 14.06.05.a ja fototabelid ütluste ja olustiku seostamise kohta (I kd lk 172-185), on protokolli lisades märgitud ja fototabel 9 lehel, 7 tühja lõhnavee Limon pudelit, 2 lõhnavee Limon pudelit. Kohtul puudub põhjus kahelda tunnistaja J.M tunnistuses, mille kohaselt nad võtsid kaasa 4 pudelit odekolonni. O.Niine on ütluste olustikuga seostamise protokollis kinnitanud, et väikesest toast padja alt leidis ta ühe täis pudeli näovett. Asitõendina on kriminaalasja juures tühi pudel „Limon“ koos korgiga. 7 Materjalide kohaselt tunnistaja M kuulis, et süüdistatav karjus rott, rott, rott. M kargas üles, E oli pikali maas, süüdistatav peksis tühja odekolonni pudeliga teda vastu pead. Asitõendina on asja juures tühi pudel „Limon“ koos korgiga. Olustikuga seostamisel (I kd, lk 175, 176) nihutati eemale diivan, mis asus toa uksest paremal ning seal avastati 7 tühja lõhnavee Limon pudelit. Eksperdiarvamuse (I kd, lk 92-99), on ekspertiisiks esitatud pakk nr 1-7 tühi pudelid „Limon“, pakk nr 8, 9 kaks pudelit „Limon“. DNA ekspertiisi, akti nr GE-1537-05/3768, 15.09.2005.a. (I kd, lk 92-99) kohaselt noateritajal, pudeli Lemon korgil, viinapitsidelt, oli O.Niinel esinevad DNA alleelid; viinapitsidel, pudeli Lemon suudelt ja küljelt, kruvikeerajalt, suitsukonilt nr 1, nr 3, nr 4, nr 6, nr 8, nr 10, eristatud DNA profiilid on kokkulangevad E. R DNA profiiliga. J.M DNA profiilid eristas ekspert (I kd, lk 98) ühelt sidemelt ja pluusi vasaku käise manseti kohalt, samuti halli jope vasakult hõlmalt ja telefoni torult. Kohus leiab, et Limon pudeleid oli kokku 9, millest 4 (M tunnistuse kohaselt) võis olla toodud M poolt. Lõhnavee pudelite erinev arv protokollis, tunnistaja ütlustes ja asitõendina asja juures ei muuda süüdistuse sisu, mille kohaselt Niine peksis E. Rt tühja lõhnavee pudeliga pähe. Süüdistuse kohaselt E. R kukkus põrandale maha, misjärel Niine peksis teda jalgadega rindkeresse, plastmassist raadioga pähe ja keha piirkonda. DNA ekspertiisi akti nr GE-316305/7475, 04.11.2005.a. (I kd, lk 102-103) kohaselt kassettraadio kasseti luugilt ja luugi altosalt DNA analüüsiks võetud proov on kokkulangev E. R DNA profiiliga. Asitõendina on kriminaalasja juures heleda (valge-pruuni) värvi meeste sviiter, kollase (oranži) värvi pikkade varrukatega meeste sviiter, raadio „CASIO“ DUAL CD raadiokassette Recorder CD-700DS ja selle kõlar ja plastmassi tükk – vaatlusprotokoll ja fototabelid (I kd, lk 109-112). Tehnilise uuringu protokollis esemetelt verejälgede tuvastamiseks 24.08.2005.a.(I kd, lk 115-116), vaatluseks esitati rooste-punast värvi pikkade varrukatega pusa ja musta-valge-kirju pikkade varrukatega pusa, vasakul rinnal kiri CBC. Esemed fotografeeriti, verele iseloomulikul määrdumise alal tuvastati TetraBase lahusti abil verele iseloomulik reaktsioon. Kohtualune O.Niine eitas vägivalla kasutamist ning põhjendas seda surve avaldamisega politseis. Ta kinnitas, et vere jälgi ta ei näinud (III kd, lk 65), siis oleks pidanud prille kasutama. Ta selgitas, et tema vasak jalg on opereeritud ning sellele ta toetuda ei saa. Ta kinnitab, et (I kd, lk 32, foto nr 14) püüdis uurija talle näidata, kuidas ta peab jalga hoidma. Ta ei ole löönud ning ta ei oska öelda, mis liigutust ta fotol imiteerib. Kohus leiab, et kohtualune eitab oma süüd, kuna ta ei soovi vastutust ning tema ütlused ei ole käsitletavad tõepärastena, kuna teised tõendid kogumis hinnatuna on usaldusväärsed, mistõttu kohus jätab O.Niine ütlused tähelepanuta. Tunnistaja STkinnitas (III kd, lk 95- 97), et ta ei ole kuidagi mõjutanud O.Niinet seoses kuriteo toimepanemise enda süüks võtmisega. Ta ei mäleta kumma jalaga Niinel probleem oli, kuid paremat jalga fotol nr 14 hoiab ta põhjusel, et Niine hakkas kukkuma momendil, kui ta üht jalga hakkas üles tõstma, et ta pikali ei kukuks. Niine hakkas just näitama kuidas ta jalaga ja rusikaga lõi kannatanut ning kirjeldas seda. Kannatanu I.A kinnitas kohtuistungil, et kui ta korterisse sisse läks, siis nägi ta igal pool verd. Ta sai aru, et vend on tapetud, kuna ta oli verine ja pulssi enam polnud. I.A poolt korraldatud matusekulud summas 6492,27 krooni on kohtu arvates põhjendatud ning tema poolt esitatud hagi nõue kuulub rahuldamisele. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor Viktor Urõvski ettekande kohaselt 03.06.2005.a (I kd, lk 3), sai ta 11.30 ajal väljakutse XXX-211, kus korteri elutoa põrandal oli vägivallatunnustega 65-70 a meesterahva surnukeha, mille peapiirkonnas olid verised jäljed, samuti põrandal keha ümber verekahtlased jäljed. Korteris oli näha võitluse jälgi, tuvastati meesterahva E.R surnukeha. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 03.06.2005.a. (I kd, lk 45) kohaselt olid laiba käed küünarnukkidest kõverdatud, vasak jalg põlvest kõverdatud, üks silm lahti. Lõual oli horisontaalne haav. Rind oli deformeerunud, vasak kõrv vigastatud. Vasakul kulmul ja vasaku silma piirkonnas löögihaav. Vasaku silma ümber verevalum. Kohtualune eitas rusikate, jalgadega või muu esemega löömist. Ta kinnitas, et tema jalas olid kingad, mis ta ära tundis I köite lk 32 lehe pöördel, muid jalanõusid tal polnud ja M jalas olid sinised tennised. Ta kinnitas, et ta ei teadnud kas E. R oli elus ega ka seda, et ta oli surnud (III kd, lk 63, 64, 67, 68), et ta oleks pidanud teisiti toimima, kui E niimoodi lebama jäi. Kui M talle ütles, et läheb räägib, siis ta leidis, et kui M tahab tunnistada, siis pole kiiret ja pole vahet millal 8 ta seda teeb. Tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et teisi isikuid, kes oleks võinud veel sellel päeva kannatanut peksta XXX korteris ei käinud. Süüdistuse kohaselt tekitas O.Niine E.Rle surma põhjustanud tervisekahjustused: kehatüve kinnise tömbi trauma mõlemapoolsete hulgaliste roidemurdudega ja siseelundite kahjustusega ning pea kinnise tömbi trauma ilma koljuluude murdudeta – piirdunud pehmekelmealune verevalum vasaku otsmiku-oimu-kiirusagarate pinnal, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, verevalumid kõõlustanul ja oimulihastes. Surnu, E R, kohtuarstlik ekspertiis, akti nr 474, 06.06.2005.a. (I kd lk 37-58) kohaselt oli ERsurma põhjuseks eluohtlik tervisekahjustus, kehatüve kinnine tömp trauma. Mõlemapoolsed hulgalised roidemurrud, verevalumid murdude ümbritsevates kudedes, parema kopsu põrutus, parempoolne verirind, maksa rebendid, verevalumid ja osaline lömastus, verevalum kõhunäärme pea piirkonnas, verevalum peensoolekinnistil, vähene verikõht, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused rindkerel. Kehatüve kinnine tömp trauma võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgalistest löökidest kõvade tömpide esemetega kehatüve piirkonda, ei ole välistatud, et osad tervisekahjustused on rindkere piirkonnas tekitatud jalgadega. Lisaks eelnevale esineb pea kinnine tömp trauma ilma koljuluude murdudeta, mis võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgalistest löökidest kõvade tömpide esemetega pea erinevasse anatoomilistesse piirkondadesse. Kõik vigastused on tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Surnul esinesid veel nahamarrastused kaelal ja vasaku randme sirutuspinnal. Pindmised haavad, nahaalused verevalumid. Kohus kuulas salvestust politsei hädaabinumbrile (III kd, lk 76) 110 09.06.2005.a. kell 14:04:30 taksofonist nr 9071606 tehtud kõnesalvestus CD plaadil, milles naisterahvas teatas tapmisest – CD plaat on lisatud kriminaalasja materjalide juurde. O.Niine tegutses sihipäraselt lüües kannatanut vastu pead, näo piirkonda, mille tõttu ERkukkus põrandale maha, misjärel hakkas ERpeksma jalgadega rindkeresse, tühja lõhnavee pudeliga pähe ning plastmassist raadioga pähe ja keha piirkonda, tekitades peksmisega ERelule ohtlikud ja kohapeal ERsurma põhjustanud tervisekahjustused, möönis O.Niine mistahes tagajärge, s.h. kannatanu surma saabumist. Kuna eksperdi arvamuse kohaselt esines pea kinnine tömp trauma, mis võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgalistest löökidest kõvade tömpide esemetega pea erinevasse anatoomilistesse piirkondadesse ning kõik vigastused olid tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel, siis kohus jõuab järeldusele, et antud juhul on tegemist süüdlase otsese tahtlusega. Kuigi kohtualune oma viimases sõnas kinnitas, et kannatanu surma ta ei soovinud, et ta ei teadnud, et tema löögid võivad seda põhjustada. Kohus leiab, et kas O.Niine kannatanu surma soovis või üksnes möönas ei ole tähtis, samuti oma kuriteo kvalifitseerimisel tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud ja kohtus uuritud tõendid kogumis kinnitavad täielikult O.Niine süüd

§ 114

p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. Kohtul on alus nende tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele O.Niine süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. O.Niine oli süüdistuses täheldatud ajal, kohas ja viisil süüdi ja süüvõimeline. Tema käitumises ei esine ühtegi süüd välistavat asjaolu. Süüdistatava käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. M ütluste kohaselt R talle ligi ei tikkunud ei seksuaalselt ega muul eesmärgil. Samuti on O.Niine kinnitas kohtus, et tal polnud kahtlust R võimaliku huvi suhtes M vastu ega tundnud ta armukadedust. Süüdistatava käitumisest nähtub, et ta suhtus oma tegevuse tagajärge (ka sellesse, kas M teatab kuriteost kohe või kunagi hiljem) ükskõikselt. Kohus leiab, et O.Niine ja E.R lühiajaline läbikäimine andis O.Niinele piisava võimaluse aru saada kannatanu füüsisest, tema vastupanu võimest, alkoholi lembusest, toetuse olemasolust õe näol, töötusest ning selle põhjal järeldada, et ohvriks on kaitsetu meesterahvas. Nimetatud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 114p 4 järgi.

Antud juhul on kaitstav õigushüve inimese elu, mis on tähtsaim individuaalne õigushüve, mille õiguskaitse tuleneb otseselt PS § -st 16. Eluvastase süüteo koosseisuline tagajärg on inimese surm. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Mõrv on tapmise raskem koosseis ning antud kuriteo kvalifitseerimine

§ 114

p 4 järgi toimub põhjusel et vähemalt teist korda on O.Niine toime pannud tapmise. 9 Kohtualune kinnitas, et ta ei võtnud korterist midagi kaasa, et väikses toas soris M, et kell oli tal endal olemas, vaasi pole ta võtnud. Kannatanu IA kinnitas, et kui süüdistatav ja naisterahvas läksid mööda teed, siis süüdistataval oli kollane kilekott käes. Kilekotis oli midagi sees. Korterist oli võetud vaas ja käekell. Ta läks 03.06.05 sinna korterisse umbes kell 10.45. Tunnistaja J.M tunnistas eeluurimisel, et Otto võttis teisest toast laua pealt klaasvaasi (foto nr 17) ja E käe pealt kella. Vaasi pani kilekotti. Kella nägi ta Otto käes. Kannatanule IAJM foto järgi äratundmiseks esitamisel (I kd, lk 149-153), kannatanu tundis ära nr. 3 all ära naisterahva kelle ajas 03.06.2005.a. välja korterist XXX. Kannatanu IAOtto Niine foto järgi äratundmiseks esitamisel (I kd, lk 208-212), kannatanu tundis nr. 3 all ära meesterahva, kes viibis 03.06.2005.a. kella 11.00 paiku korteris XXX. Ta on esitanud kahju nõude 250 krooni, mis on E.Rle kuulunud ja E.R korterist XXXTallinn, varastatud esemete- kristallvaasi maksumusega 150 krooni ja käekella maksumusega 100 krooni. O.Niine võttis kaasa R korterist Rle kuuluvad asjad ebaseaduslikult nende omastamise eesmärgi. Ta pani käekella käele ning vaasi kilekotti ja võttis endaga kaasa. Kohus loeb usaldusväärseks tunnistaja J.M ja kannatanu I.A poolt antud ütlused ning suhtub kriitiliselt O.Niine ütlustesse kuna kohtul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid O.Niine ütlusi ning leiab, et O.Niine soovib oma süüd vähendada. Kahju nõue 250 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdistatav on varem varavastaseid kuritegusid toime pannud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4 järgi kui võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtukooseis, kuulanud ära kohtualuse, kannatanu, tunnistajad ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid, andes uuritud tõenditele hinnangut ja tuginedes oma siseveendumusele, leiab üksmeelselt, et kõik need eelpool kirjeldatud ja kohtus uuritud tõendid kogumis kinnitavad süüdistatava süüd ning Otto Niine tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdistuse mahus, s.o.

§ 114

p 4 ja § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isiku süüd ja leiab, et tema käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et Otto Niine on põhjendatud ja tarvilik toimepandu eest karistada. Eksperdi arvamuse kohaselt Otto Niine (II k, tl. 58-59) ei ole nõrgamõistuslik, nõdrameelne ega vaimuhaige, vaid temale on diagnoositav düssotsiaalne isiksusehäire koos alkoholisõltuvusega. Need psüühikahäired ei takistanud Otto Niinele temale süüksarvatava kuriteo ajal aru saada oma tegude keelatusest ega ka oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, s.t. talle süüksarvatava kuriteo sooritas Otto Niine tavalises alkoholijoobes ja süüdivusseisundis. O.Niine kannab karistust

§ 113järgi alates 09.12.05.a.

Otto Niinet on korduvalt karistatud vabadusekaotusliku karistusega, ta on toime pannud I astme kuriteo, mistõttu kohus leiab, et tegemist on isikuga, kes pole võimeline süütundeks vaid süüdistab alati teisi, on vähese enesekriitikavõimega (II kd, lk 59), kellele senised karistused ei ole positiivset mõju avaldanud.. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus Otto Niine karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada reaalse vangistusega. IAgarakova poolt esitatud tsiviilhagi summas 6742,27 krooni kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 p 3, 4, 9 kohaselt kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha, ekspertiisi-ja kaitsjatasu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 126, § 179, § 189 lg 2, § 199 lg 1 p 1, § 305, § 306, § 311-§ 313, § 315, kohus O t s u s t a s: 10 Tunnistada süüdi Otto Niine:

§ 114

p 4 järgi ning karistada teda 15 (viieteistkümne) aastase vangistusega.

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 15 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liites eelmise 08.12.2005.a kohtuotsusega, mis jõustus 25.10.2006.a Riigikohtu otsusega mõistetud karistuse käesolevate kuritegude eest mõistetud karistusega, lugedes kergem karistus 25.10.2006.a. Riigikohtu otsusega mõistetud karistus 5 aastat 8 kuud ja 8 päeva kaetuks raskeima karistusega ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda 15 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

09.12.2005.a. – 05.03.2007.a., s.o. 1 aasta, 2 kuud ja 25 päeva karistuse kandmise aja hulka. Ärakandmisele kuulub liitkaristus 13 aastat 9 kuud ja 5 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 09.12.2005.a. Tõkend –vahistamine- otsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista Otto Niine´lt tsiviilhagi IA, eluk XXXTallinn, kasuks summas 6742.27 krooni. Välja mõista Otto Niine´lt (ik 34501022279, elukoht puudub) sundraha 9000.-krooni, ekspertiisitasud 75936.70 krooni ja kaitsjatasud 26 762.40 krooni riigituludesse. Otto Niine´l tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Otto Niine, 1-05-1320, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Kohustada tasuma Otto Niine´t (ik 34501022279, elukoht puudub) ekspertiisitasu ja kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Otto Niine, 1-05-1320, kaitsjatasu, ekspertiisitasu“. Asitõendid: - heleda (valge-pruuni) värvi meeste sviiter, kollase (oranži) värvi pikkade varrukatega meeste sviiter, tühi pudel „Limon“ koos korgiga, raadio „CASIO“ DUAL CD kassett Recorder CD700DS ja selle kõlar ning plastmassitükk – säilitada asitõendite hoidlas. - salvestused politsei hädaabinumbrile 110 09.06.2005.a. kell 14:04:30 taksofonist nr 9071606 tehtud kõnesalvestus CD plaadil – jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe Rahvakohtunikud Pille Hagel, Erika Pääbus