lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Aivu Arme suhtes vastavalt
lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) võtta ühendust kohtutäituriga 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist ja igakuiselt hüvitada rahalisi nõudeid; 2 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub. Aivu Arme vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Xxx Vanglale, prokurörile ja Aivu Armele. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 05.05.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aivu Arme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aivu Arme tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 17.03.2005.a kohtuotsusega
lg 1 - § 22 lg 3 järgi.
lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Tartu Maakohtu 11.03.2003.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – 3 aastat 5 kuud ja 22 päeva võrra ja karistati liitkaristusega 3 aastat 11 kuud ja 22 päeva vangistust.
– 17.12.2004.a, s.o 1 kuu ja 10 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud ja 12 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 01.02.2008.a kohtumäärusega vähendati Aivu Armele Tartu Maakohtu 11.03.2003.a otsusega kriminaalasjas nr 1-689/2000 KrK § 1481 lg 10 järgi põhikaristuseks mõistetud 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust 3 aasta pikkuse vangistuseni.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 8 päeva ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 22 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati Aivu Armele Tartu Maakohtu 17.03.2005.a otsusega
lg 3 - § 356 lg 1 järgi mõistetud 6 kuu pikkust vangistust 2 aasta 11 kuu ja 22 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis moodustati liitkaristus 3 aastat 5 kuud ja 22 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.11.-17.12.2004.a, s.o 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 31.10.2005.a ja lõpp on 15.03.2009.a. A. Arme kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab pesumajas. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vanglast vabanemist läheb elama ema juurde , töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub A. Arme vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava ohtlikkus ei ole kõrge. Vangistuses on möödunud juba suhteliselt pikk aeg ja ennetähtaegne vabastamine oleks otstarbekas. Kinnipeetava kuritegevuse risk on siiski suhteliselt kõrge. Aivu Arme taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3 Prokurör leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. See on kinnipeetava esimene vangistus ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Arme isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. See on kinnipeetava esimene vangistus ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne. Vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik ning vangistuse lõpuni on alla 1 aasta, mistõttu kriminaalhooldus on talle otstarbekas. Asja materjalidest nähtuvalt on A. Arme karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – A. Arme on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse A. Armet positiivselt. Seega on A. Arme aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et A. Arme tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on A. Armel olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav võrgustik. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa A. Arme edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata A. Arme püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.