← Eesti

1-08-5525\2

Obsah (7)§ 200§ 199§ 121§ 122§ 263§ 63§ 76

1-08-5525 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-5525 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi

§ 200

lg 2 p 4, 7;

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 ja

§ 121

;

§ 122

;

§ 263

p 1, 3, 4 järgi.

§ 63

lg 2 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. 2 Karistuse kandmise algus oli 28.11.2005.a ja lõpp on 28.11.2009.a. Kinnipidamisasutuses Deniss Šmõgarjovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei õpi ega tööta. Vangistuse jooksul on 8-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama ema juurde . Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna tegemist on isiku esmakordse vangistusega ja tema ema on valmis talle osutama igakülgset toetust ning tal on võimalik koheselt tööle asuda. Deniss Šmõgarjov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuna isikul on mitu režiimirikkumist, ta pani toime I astme kuriteo ning ärakandmata karistusaja pikkus on üle 1 aasta. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et D. Šmõgarjov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Šmõgarjovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, ta pani toime I astme kuriteo ning ärakandmata karistusaja pikkus on üle 1 aasta. Arvestades D. Šmõgarjovi poolt toimepandud kuritegude raskust ka asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.